Korvpall Mngureeglid Mnguprotokolli titmine Tiiu Kukk Prnu Koidula

Korvpall. Mängureeglid. Mänguprotokolli täitmine. Tiiu Kukk Pärnu Koidula G

Sisukord. Korvpallist üldiselt ja mängu reeglid. Korvpalli ajaloost Väljaku mõõtmed. Võistkonnad. Mängu alustamine, mänguaeg. Vahetused, minutilised vaheajad. Ajareeglid mängus. Vigade limiit mängus.

Kohtunikud mängus: Väljakukohtunikud. Sekretäriaat ehk lauakohtunikud. Mänguprotokolli täitmine: Lauakohtuniku ülesanded. Lauakohtunike töövahendid. Kohtunik-ajamõõtjad. Protokolli lõpetamine.

Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi.

Ajalugu. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. 1892. a. peeti seal ka esimene ametlik võistlus. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. a. ja naiste korvpall 1976. aastal.

Korvpalliväljak. Korvpalli mängitakse tasasel, kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvi rõnga ülaserv on väljaku pinnast 3. 05 m kõrgusel.

Võistkond. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10. -st mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Võistkond kannab ühtset võistlusvormi. Mängijal on võistlussärgil number, nii ees kui taga. Nummeratsioon algab nr. 4. . . -st.

Mängu alustamine. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. Mäng algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.

Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks.

Mänguaeg. Mäng jaguneb kaheks 20 -minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks 10 -minutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab väljakukohtuniku vile.

Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni.

Minutilised vaheajad. Vahetused tehakse treeneri käsul. Treener peab saatma mänguks valmis mängija lauakohtuniku juurde. Enne ei tohi mängija platsile minna, kui kohtunik on loa andnud. Minutiline vaheaeg: kumbki võistkond võib võtta ühe minutilise vaheaja igal veerandajal ning kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja.

Ajareeglid mängus. Rünnaku aeg on 24 sekundit. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel.

Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui 3 sekundit vastaste vabaviskealas.

Vigade limiit mängus. Isiklikuks veaks loetakse mängija otsest kontakti vastasega. Mängija, kes on teinud 5 viga (kas isiklikku või tehnilist), peab väljakult lahkuma. Diskvalifitseeriva vea korral peab vea teinud mängija kohe lahkuma nii väljakult kui saalist.

Kui võistkond on teinud 4 viga veerandajal, siis järgnevate vigade korral visatakse kaks vabaviset. Kui viga tehakse mängijale viskel ja see tabab, siis korv loeb ning lisaks antakse veel üks vabavise. Kui aga visatakse mööda, siis saab kaks või kolm vabaviset sõltuvalt sellest, kui palju punkte oleks võistkond saanud, kui vise oleks tabanud.

Ebasportliku (tehnilise) vea korral antakse vastasvõistkonnale kaks vabaviset ja veel lisaks paneb võistkond palli mängu keskväljaku küljejoonelt. Tavalise isikliku vea korral paneb ründevõistkond palli mängu audist.

Väljakukohtunikud. Tavapäraselt juhivad mängu 2 kohtunikku - vanemkohtunik - kohtunik Kohtunikud kannavad ühtset riietust (särgi värv on kokkuleppel). Väljakul on tähtsamatel kohtumistel ka kolmas ehk abikohtunik.

Sekretäriaat ehk lauakohtunikud. Peasekretär – ülesandeks korrektselt täita mänguprotokoll. Kanda protokolli võistkondade nimed, nende numbrid. Kontrollima võistkondade ülesandmislehtede olemasolu, mis kinnitatud vastutava treeneri-õpetaja allkirjaga.

Lauakohtunike “töövahendid”. Protokoll võistkondade nimedega. Lipukesed – vigade limiidi märguandeks. “Nooled” – hüppepalli korral, millisele võistkonnale läheb pall (pall visatakse mängu audist ja arvestus käib lahtihüppe järgi – nooleots näitab järgmist võistkonda, kes saab audist lahtiviske õiguse). Vile – kasutatakse arusaamatuste korral lauas, kui vajatakse väljakukohtuniku abi.

Protokolli täitmine. Täita protokolli üldandmed – mis võistlused, aeg, koht, vanemkohtunik, sekretär, ajamõõtja. Võistkonna liikmete nimed, numbrid. Kes alustavad mängu algviisikus – märge “X”. A võistkond – kes märgitud ajakavas esimesena. Esimene veerandaeg märgitakse musta värviga, teine punasega jne. Esimene lahter – mängija number, teine tagajärg, kolmas minut ja teisel võistkonnal (B) märgitakse samamoodi. Ükski lahter ei tohi jääda tühjaks, veerandajad märgitakse protokollis järjest. Lõpptagajärg numbriliselt eraldi välja.

Veerandi lõpus tõmmatakse viimasele tulemusele “ring” ümber ja alustatakse kohe edasi järgneva veerandi märkimisega. Punktilugemine läheb edasi eelmise veerandi lõpust Protokollil (all vasakus nurgas) märgitakse iga veerandi lõpus saavutatud punktid eraldi. Lõpptulemus kirjutatakse A ja B võistkonnale eraldi ning sõnadega, millise võistkonna kasuks. Vigade märkimine samuti eraldi veerandite kaupa ning vastavalt kas punase või musta värviga. Mängijad, kes lähevad mängu vahetustega, märgitakse samuti tähega ”X”.

Kohtunik-ajamõõtja. Töövahendiks on stopper ja vile. Ülesandeks käivitada stopper - mäng algab, kui väljakukohtunik viskab palli üles ja üks mängijaist seda käega puudutab. Peatab stopperi, kui väljakukohtunik vilistab mängureeglite eksimuse korral. Annab vilega märku, kui mänguaeg on lõppenud.

Ajamõõtja ülesanne on ka jälgida rünnaku aega (24 sek. ) Selle ületamisel annab väljakukohtunikele vilega märku ja pall läheb vastasvõistkonnale. Juhib mängu vaheaegade kulgu väljakukohtunikele vilega märku. ja annab

Protokolli lõpetamine. Peasekretäri kohustuseks on mängu lõppedes teatada mängu tulemus – millise seisuga milline võistkond võitis. Kui mängu ajal pole võimalik kasutada numbritablood, siis peab sekretär teavitama kogu mängu ajal seisu ja mängitud aega. Samuti teavitama mängijate isiklikke vigu.

Mängu lõppedes kinnitavad väljakukohtunikud oma allkirjaga mängu lõpptulemust. Samuti kohtunik-ajamõõtja ja peasekretär kinnitavad tulemust oma allkirjaga. Mänguprotokoll on reeglina 3. eksemplaris – esimene jääb sekretäriaati (korraldajatele), teine võitjale võistkonnale ja kolmas kaotanud võistkonnale.

Tänan tähelepanu eest! 2013. a.