Hea linna vimalikkusest Kadri Vaher ja Teele Pehk

Hea linna võimalikkusest Kadri Vaher ja Teele Pehk 26. veebruar 2010

. . . hea linna otsijad. . . Mõtte- ja teokoda, kus • • • populariseerime linnauuringuid soodustame linnaaktivismi teadvustame linnaruumilisi arenguid katsetame linnalisi uuendusi sekkume linnaprotsessidesse

MILLINE ON HEA LINN? jätkusuutlik Põhjendatud pikalt ette vaatamine, tulevikunägemus, süsteemne tervikpildi vaatamine kaasav eri valdkondade ja osapooltega arvestamine Tolerantne avalik ruum mitmekesine eri väärtussüsteemid eksisteerivad samaaegselt, eri eluvormid ja elustiilid; üllatuslikkus avatud muutustele muutuste algatamine leiab toetust, globaalsed trendid linnakultuur pulbitsev linnakeskkonna ja linnaelu väärtustamine; tihedus, kontaktid, sotsiaalne läbikäimine liikuvus, dünaamilisus KERGESTI KASUTATAV tõhus säästva arengu printsiip, uue info tootmine, innovatsioon; tõhus planeerimissüsteem, info koondatus ja ajaraiskamise vähenemine osalev AKTIIVNE elanikud on teadlikud ja aktiivsed oma elukeskkonna suunamisel Kaalutletud

Lõbustuspark unelmalinnana? Walt Disney üritas juba 30 ndatel oma animatsioonistuudiost kunstnikele ideaalkogukonda luua Disney ehitas paradiise, et pageda välismaailma eest – 1955 avatud Disneyland on ideaalne tehismaailm, kus kõik on õnnelikud Reaalse unelmalinna ehitamine ei teostunudki

Õnnestunud linna valem: turvalisus elulised tegevused tajutav keskkond võimaldav keskkond ligipääsetavus juhitavus optimaalsus

Linnaplaneerimine I etapp: sõjajärgne linnastumine ja tööstuse areng -> disain elitaarsete “ruumiarstide” poolt II etapp: 1970 ndatel planeerijate mõjuvõim, linn kui ruumiliste suhete kogum -> süsteemsus ja ratsionaalsus III etapp: alates 1990 ndatest poliitiline otsustusprotsess, avaliku ja erasektori partnerlus, kodanike kaasamine, jätkusuutlikkus ja keskkonnateemad

• linnaplaneerimine = ruumiline kujundamine: kasutamine, taaskasutamine ja loomine • kitsas lähenemine: linnaplaneerimine kui maakasutuse jaoks ruumilise loogika loomine • laiem lähenemine: maakasutus + linnapoliitika ja erinevate huvigruppide osalemine planeerimises

Kes planeerivad? linnaplaneerimises osalevad erinevad huvigrupid planeerimine peamiselt lahknevate huvide taustal kompromissi leidmine otsesed ja kaudsed osalejad otsustajad <-> mõjutajad

PLANEERIMISE TASANDID

ÜLERIIGILINE PLANEERING Eesti riik - Siseministeerium

MAAKONDLIK PLANEERING Maakond - Maavalitsus

ÜLDPLANEERING Linn või vald - Kohalik omavalitsus

DETAILPLANEERING Linna või valla väiksem osa - Kohalik omavalitsus

PLANEERIMISE TASANDID

Kuidas toimub detailplaneerimine? planeeringu algatamine linnavalitsuselt luba (ametnikud) planeeringu koostamine (planeerijad, ametnikud) planeeringu heakskiitmine (poliitikud) planeeringu kooskõlastamine (elanikud jt) planeeringu kehtestamine ja jõustumine (ametnikud, arhitektid, ehitajad)

Kes mida teeb? • planeerijad – analüüsivad, koostavad planeeringuid, nõustavad • arhitektid – pakuvad ideid, kujundavad objekte, loovad struktuure • poliitikud – kaaluvad ja langetavad otsuseid • ametnikud – esindavad ja kaitsevad üldiseid huvisid, seavad reeglid ja eeskirjad, koordineerivad, jälgivad üldpilti • arendajad – initsieerivad ja tellivad planeeringuid • elanikud – avaldavad arvamust, sekkuvad, mõjutavad, teavad kohalikke olusid • kodanikuühendused – algatavad sekkumisi, peavad läbirääkimisi, uurivad, mõjutavad, esindavad avalikku huvi

PLANEERING KUI PROTSESS Info jagamine Üksteisest arusaamine Läbirääkimised Põhjenduste selgitamine Kokkulepped Ühise eesmärgini jõudmine

Avalike arutelude ja läbirääkimiste kaudu parema linnani!