Kas Standart vi Hea Ehitustava Ktteseadme projekteerimine ja

Kas Standart või „Hea Ehitustava“ Kütteseadme projekteerimine ja ehitamine standartite järgi Kristo Koppel Volt OÜ juhatuse liige Pottsepp tase 5

Kütteseadme ehitamine HEA EHITUSTAVA järgi annab meile. . . . ? ? ? Kütteseadme ehitamine standardi EVS-EN 15544: 2009 järi annab meile vastavalt sooja vajadusele kolde ja lõõristiku geomeetria Kütteseadme ehitamine standarti EVS-EN 15250: 2007 järgi on kohaldatav käsitsi töötavatele perioodilise põlemisega aeglaselt soojust eraldavatele kütteseadmetele, millel on selline soojussalvestusvõime, et nad suudavad anda soojust kindla aja jooksul pärast tule kustumist koldes.

Samas standardid/seadused mida võiks ka lisaks jälida EVS-EN 13384 osa 1 ja osa 2 : 2015 EVS 812 -3 (uuenemas) Ehitusseadus Tuleohuttuse seadus ( TROL )

Miks kasutada EVS-EN 15544 standardit ahju arvutuseks Läbi aastasadade on ahjusid ehitatud ilma suurte arvutuste ja emisiooni määrade mõõdistuseta Viimasel aastakümnel on hoogustunud emisioonimäärade mõõtmine ja nende vähendamine igas valdkonnas Meistri laotud ahjude tulevik oli tume Poolfabrikaatsed lahendused oli üks võimalus

Miks kasutada EVS-EN 15544 standardit ahju arvutuseks Dimensioneerimine / arvutamine käsitsi individuaalseks ahju ehitamiseks Ühekordse kütuselisamisega kolded, kütusevahemikuga 10 – 40 kg Salvestuskestvuse valikuvõimalusega 8 - 24 h Ette määratud materjalide omadustega Klaas, pinnaga alla 1/6 kolde pindalast

Miks kasutada EVS-EN 15544 standardit ahju arvutuseks Olenevalt süsteemi olemusest saab arvutada minimaalse lõõristiku pikkuse, millega tagatakse kütteseadme minimaalne kasutegur 78% Järgides valemeid, saavutatakse ka paremad emisiooni määrad. CO (süsninikmonoksiid) – 1500 mg/mn³(1000 mg/MJ) Nox (lämmastikoksiid) – 225 mg/mn³ (150 mg/MJ) OCG (orgaaniliselt seotud süsinik) 120 mg/mn³ (80 mg/MJ) Peentolm – 90 mg/mn³ (60 mg/MJ) Standartiga koos toimib EVS-EN 13384 -1 Korstnad

Välisseina paksust arvestatakse potikivi paksuse järgi, ehk siis 55 mm

Arvutamine programmiga

Arvutamine programmiga

EVS-EN 15250: 2007 TAHKEL KÜTUSEL TÖÖTAVAD AEGLASELT SOOJUST ERALDAVAD KÜTTESEADMED

EVS-EN 15250: 2007 See Euroopa standard sätestab nõuded, mis on seotud elamute tahketel kütustel töötavate aeglaselt soojust eraldavate kütteseadmete projekteerimise, valmistamise, konstruktsiooni, ohutuse ja tõhususe (efektiivsus ja heitmed) juhenditega ja märgistusega koos kaasneva katsemetoodikaga ja katseteks kasutatavate kütustega.

EVS-EN 15250: 2007 TERMINID JA MÄÄRATLUSED õhuvoolu regulaator; õhuvõturegulaator (air inlet control) seadmete perekond (appliance family) kolderest (bottomgrate) sisestatud kogusoojushulk (total heat input) primaarõhk (primary air)

EVS-EN 15250: 2007 Primaarõhuvõtu regulaator Kütteseadmele peab olema paigaldatud kas termostaadiga või käsitsi reguleeritav primaarõhuvõtu regulaator. Regulaator peab olema selgelt nähtav ja varustatud püsimärgistusega, et selle toimimine oleks kergesti mõistetav. Sekundaarõhuvõtu regulaator (Secondary air inlet control) Kui on paigaldatud sekundaarõhuvõtu regulaator, peab õhu sissevooluava olema projekteeritud nii, et see eitakistaks õhu läbipääsu, kui kolle on täidetud tootja soovitatud mahus

EVS-EN 15250: 2007 Kui põlemistõhususe katse korraldatakse vastavalt jaotisele. . . . , peab üldkasutegur (brutokasutegur) olema võrdne või ületama 70 % Tõmme - püsima vahemikus (12 ± 2) Pa. Tarbija kasutusjuhend Toormaterjal ja komponendid Kõigi sissetulevate toormaterjalide ja komponentide spetsifikatsioonid peavad kinnitama vastavust kasutusotstarbele, mis dokumenteeritakse koos materjalide ja komponentide vastavuse tagamiseks kohaldatava kontrollimise ja katsetamise süsteemiga

Wolfshöher Tonwerke UZ-37 Austria standartile vastav kolle Wolfshöher Tonwerke Speicheröfen ALEX 5, 0 KW

Väline põlemisõhk Üks võimalusi tuua põlemisõhk õuest kasutades põrandaaluseid isoleeritud Või kasutada mitmekanalist moodulkorstna süsteemi

Miks väline põlemisõhk Minimaalselt on tarvis 4 m³ õhku 1 kg puidu täielikuks põletamiseks Koldes on seda õhku reaalselt rohkem tarvis – LIIGÕHU TEGUR Kõlgimse põlemisõhu varustusega koldetüüpidel on liigõhu teguriks ca. 3, mis teeb ühe killogrammi puidu kohta 12 m³ Puit, põlemiskiirusega koldes 10 kg/h tarbib seega ca 120 m³ õhku. Samas ei tohiks ruumis, kus asub kütteseade, tekkida suurem alarõhk kui 4 Pa, et säiliks kütteseadme toimivus.

Tänan tähelepanu eest.