Riskijagamise mudel Eestis ja mujal Kuuno Vaher RTL

Riskijagamise mudel Eestis ja mujal Kuuno Vaher RTL

Sissejuhatus 1. Ettekandja taust 2. Miks peab riskijagamise teemaga aktiivselt tegelema, ennekõike Eestis? 3. Riskijagamise põhilised soovitused 4. Põhilised skeemid ja kasutamise põhjus 5. Edasised arengud

Ettekande/kandja taust • Igapäevatöös vastutav Eesti, Läti, Leedu ja Islandi Astra. Zeneca ravimite kättesaadavuse eest • Mõningane vastutus AZ organisatsiooni toimivuse osas Eestis ja Baltikumis ning mõningane kaasatus Skandinaavias/CEEs • Ettekanne RTL esindajana • Ettekandes kasutatud EFPIA/Charles River Associates analüüsi struktuuri, RTL liikmete kogemusi

Miks peab riskijagamise teemaga aktiivselt tegelema? Et tõsta ja kiirendada oluliste ravimite kättesaadavust

Patients W. A. I. T. Indicator: Survey Report (2011 -2014 cohorts) Countries ranked following decreasing availability rate Country UK Germany Switzerland Denmark Austria Netherlands Finland Norway Sweden Slovak Republic France Slovenia Belgium Spain Italy Croatia Czech Republic Hungary (2013 survey) Portugal Greece Latvia Poland (2013 survey) Estonia Bulgaria (2013 survey) Romania (2013 survey) Lithuania Serbia Total number in scope Available 135 93 (Swiss. Medic) 135 135 134 113 129 135 83 135 88 135 70 92 71 27 (10 companies) 45 135 70 40 135 63 (18 companies) 102 109 76 113 105 102 97 110 111 55 64 60 66 55 80 24 50 55 54 43 7 7 30 30 3 38 15 Availability Rate % of total 75. 6% 80. 7% 81. 7% 83. 7% 77. 8% 75. 6% 72. 4% 81. 5% 82. 2% 41. 0% 56. 6% 46. 5% 48. 9% 66. 3% 59. 3% 27. 3% 37. 0% 78. 6% 58. 7% 60. 6% 25. 9% 15. 6% 22. 2% 42. 9% 7. 5% 28. 1% 24% Average Delay Latest update: 25 November 2015 From EU MA to Availability Date CH , HR, SB: from date of national MA AVERAGE MEDIAN 98 99 103 119 175 183 224 285 340 379 408 420 432 446 477 490 501 611 653 659 699 725 921 922 1 reimbursement 44 42 68 63 131 134 221 270 267 312 363 377 383 467 449 422 457 620 590 573 734 895

Miks peab riskijagamise teemaga aktiivselt tegelema? - uued ravimid reeglina selgelt mõõdetava toimega, kuid pikaajaline kogemus puudu - mõne haigusseisundi puhul kliinilise väärtuse hindamine keeruline (nt cross over) - kui ravim pigem väikeselekteeritud patsientide hulgale, ühiku hind kõrge - Eesti läbirääkimise jõud (0, 028%), GDP tase - hinnarefereerimine ja tootmise planeerimine

MEA põhilised soovitused/reeglid Kui kiirendab kättesaadavust 1. Nii lihtne kui võimalik 2. Sõnastada probleem(id) 3. Valida skeem vastavalt probleemi(de)le 4. Säilitada maks võimalik konfidentsiaalsus 5. Proovida saavutada teisi kasulikke eesmärke (nt register, parem pt monitoorimine jne) 6. Usalduslik ja lahendusele suunatud kommunikatsioon

Kellelt tuleks õppida? Ferrario, Kanavos 2013, Managed entry agreements for pharmaceuticals: the European experience

Riskijagamise skeemid MEA (Managed Entry Agreements) 1. Kulu jagamine (4) 2. Tulemuste põhine hinnastamine/soodustus (2) * EFPIA, Charles River Associates

Kulu jagamine I 1. PVA - hinna-mahu kokkulepe + kulu fikseeritud – kogu risk tootjal, KM/JH kulu, EHK rahavood, nn. lõputu läbirääkimine, ressursi kasutamine Eestis osaliselt kasutusel – kasutada nn viimases hädas 2. Capitation – piirang pt, pakendite, pop jne põhine + kulu fikseeritud – keerukam kui PVA, suunab kliiniliselt mittepõhjendatud kasutamist, seadusandlus, nn lõputu läbirääkimine? Eestis osaliselt kasutusel – kõik haiglaravimid

Kulu jagamine II 3. Free initiation - x pakendit tootja kulul + kt/mitte toimivad selekteeritakse välja, keskmine kasu EHK komp oluliselt kõrgem, saab kombineerida teistega – organiseerimine, seos kliinilise infoga Eestis kasutusel – digilahendused vajalikud 4. Portfolio agreements – kokkulepped mitme ravimiga, fikseeritud summa sama indikatsiooniga ravimitel jne + fikseeritud näidustuse kulu – keerukas, suunab kliiniliselt mittepõhjendatud kasutamist? , seadusandlus (konkurents)? , periood? Eestis osaliselt kasutusel – vanemad ravimid vs uued

Riski jagamine I 1. Performance linked RB/pricing – seotud kliinilise tulemusega, nt tootja katab kulu (FOC, pay-back, discount), kui kokku lepitud tulemust ei saavutatud x aja jooksul. + tõeline riski jagamine, ainult kindel kasu tasutud, EE hea baas (digitaalsus, näidustuse põhine soodustus) – andmete olemasolu ja jälgitavus, ravisoostumuse mõju Eestis mingil määral kasutusel – digilahendused vajalikud

Riski jagamine II 2. Conditional coverage – soodustus/hind on seotud lisanduva kliinilise informatsiooniga, nt olulised uuringud veel käimas või kogutakse infot iga patsiendi kohta. Tootja katab kulu (pay-back, discount), kui kokku lepitud tulemust ei saavutatud. + breakthrough ravimite kättesaadavus, tõeline riski jagamine, ainult kindel kasu tasutud, EE hea baas (digitaalsus, näidustuse põhine soodustus) – andmete olemasolu ja jälgitavus Eestis üks leping? – laiem kasutus oleks väga oluline

Võimalikud edasised arengud • MEA arendamisega julgelt edasi – alternatiivi ei paista • Vajalik palju paindlikke skeeme sõltuvalt riskist, mis omakorda sõltub ravimist, haigusest, ravi pikkusest jne. • Rohkem fookust kliinilisele kasule - nn liigne ICER fookus annab pigem nn keskpärased ravimid - nn vaid reaalse kliinilise kasu hindamine annab efektiivseimad ravimid ilma konkurentsita

Back - up