Fsioloogia areng Eksperimentaalpshholoogia teke varased arengusuunad fsioloogia anatoomia

Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke

• varased arengusuunad füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas • individuaalsed erinevused – Maskelyne ja Kinnerbrook, 1795 • Friedrich Bessel. Esimesed uurimused reaktsiooniaja kohta • vaatleja mõju vaatlustulemustele • lahknevus objektiivse ja subjektiivse reaalsuse vahel – seetõttu huvi tõus füsioloogia vastu • füsioloogia uurib bioloogilisi protsesse, mille abil inimene suhteb materiaalse maailmaga

• Nevil Maskelyne » David Kinnerbrook . . .

Bell-Magendie seadus • 1811. a. Charles Bell - sensoorsete ja motoorsete närvide anatoomiline ja funktsionaalne erinevus • eristati aistingute ja liigutuste uurimine närvifüsioloogias • Francois Magendie – 11. aastat hiljem sõltumatult sama tulemus • avastus vihjas, et võivad olla ka eraldi sensoorsed ja motoorsed piirkonnad ajus

• Charles Bell Francois Magendie

Johannes Müller 1801 -1858 • spetsiifilised närvienergiad • 1833 – füsioloogia kui teadus • tõestas, et eksisteerib viit tüüpi närve, mis kõik reageerivad iseloomulikul viisil • aistingud on determineeritud kesknärvisüsteemi, mitte füüsilise stiimuli poolt

• Johannes Müller

Hermann von Helmholtz 1821 -1894 • energia jäävuse seadus organismide puhul • närviülekande kiirus ja mõõdetavus • pertseptsiooniteooria. Aisting ja pertseptsioon. Vaatleja varasem kogemus. • sügavustaju • Young-Helmholtzi värvinägemise teooria võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile

Hermann von Helmholtz

Ewald Hering 1834 -1918 • ruumitaju kui kaasasündinud omadus • metabolistlik värvitaju teooria

Aju funktsioneerimise varased uurimused • • Frenoloogia. Franz Joseph Gall (1758 -1828) pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni pakkus kolm lisaväidet: - vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju - võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades - kui võime on hästi arenenud, on inimesel vastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk. Oli esimesi, kes püüdis seostada kindlaid isiksuseomadusi ja nähtavaid käitumismustreid spetsiifiliste ajufunktsioonidega esimene, kes eristas hallaine ja valgeaine erinevad funktsioonid ajus

Franz Joseph Gall

Pierre Flourens 1794 -1867 • suuraju käärud ei oma lokaliseerunud funktsioone; funktsioneerivad tervikuna • osa ajust omab võimet teiste osade funktsioone üle võtta

Paul Broca 1824 -1880 • esimene, kes jälgis esmalt käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus, mis seda põhjustas • Broca piirkond ajus – verbaalset kõnet kontrolliv keskus • püüdis leida võrdelisi seoseid aju suuruse ja intelligentsuse vahel

Paul Broca

Eksperimentaalpsühholoogia teke • aistingute süstemaatiline varieerumine füüsilise stimulatsiooni funktsioonina • Ernst Heinrich Weber (1795 -1878) • puutetundlikkus, kinesteetika • leidis, et puutetundlikkus koosneb mitte ühest, vaid mitmest erinevast meelest: surve-, temperatuuri-, valutundlikkus • kahe-punkti-lävi • vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi ja muutuva väärtuse vahel • Weberi seadus - vähim märgatav erinevus on alati konstantne murdosa standardkaalust (esimene kvantitatiivne seadus psühholoogia ajaloos)

Ernst Heinrich Weber

Gustav Theodor Fechner 1801 -1887 • materialistlik ja spiritistlik maailmavaade • psühhofüüsika alusepanija (uurimus füüsikaliste ja psühholoogiliste nähtuste seostest) • selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt • aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest • absoluutne lävi

Gustav Theodor Fechner

Voluntarism ja strukturalism. Teised varased lähenemised psühholoogias

Wilhelm Wundt (1832 -1920) • “ametlik” eksperimentaalpsühholoogia rajaja • 1862, “mõttemeeter” – eksperimentaalpsühholoogia kui teadus on võimalik • olulisel kohal teadvuse dünaamikat juhtivate seaduste mõistmine • tahe kui keskne kontsept • voluntarism. Tahte, valikute, eesmärgi rõhutamine. Esimene psühholoogiakoolkond

• • - 1879. aastal Leipzigi ülikoolis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi avamine psühholoogia eesmärk: lihtsate ja keeruliste teadvuse fenomenide uurimine psühholoogia uurib vahetuid protsesse eksperimentaalpsühholoogia põhieesmärgid: avastada mõtlemise algelemendid avastada seadused, mille alusel need algelemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks kogemusteks

• puhas introspektsioon ja eksperimentaalne introspektsioon • mõtete elemendid – aistingud ja nendega kaasnevad tunded • pertseptsioon – passiivne protsess • apertseptsioon – aktiivne ja vabatahtlik, indiviidi kontrolli all • loov süntees – tajuväljas olevate elementide korrastamine seostesse, mida pole varem esinenud • “Völkerpsychologie”

Wilhelm Wundt

Edward Bradford Titchener 1867 -1927 • strukturalismi esindaja • psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks mentaalses elus toimub • teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine. Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk • introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused) • kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism • mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid

Edward Bradford Titchener

Teised varased lähenemised psühholoogias • Franz Clemens Brentano (1838 -1917) • sisukas teadvuse uurimine rõhutab teadvuse protsesse, mitte sisu – uurib, mida teadvus teeb • mentaalsete protsesside eesmärk - täita mingit funktsiooni. Tegevuspsühholoogia • mentaalsed tegevused viitavad objektidele endast väljaspool – intentsionaalsus • fenomenoloogiline introspektsioon

Franz Clemens Brentano

Carl Stumpf 1848 -1936 • uurimused kuulmisvõime kohta • uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine • fenomenoloogia teke

Carl Stumpf

Edmund Husserl 1859 -1938 • terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine • kahte tüüpi introspektsioon • puhas fenomenoloogia Vaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks eelnema eksperimentaalsetele uurimustele

Edmund Husserl

Oswald Külpe 1862 -1915 • Würtzburgi koolkond • kujutlusevabad mõtted • süstemaatiline eksperimentaalne introspektsioon • mentaalne häälestatus • kõrgemaid mentaalseid protsesse saab eksperimentaalselt uurida • teatud mentaalsed protsessid ilmnevad probleemi sisust sõltumatult

Oswald Külpe

Narziss Achi katse:

3

7

Hermann Ebbinghaus 1859 -1909 • mälu ja õppimise eksperimentaalne uurimine • unustamise kiirus • üleõppimine • tähendusrikkus ja õppimine

Hermann Ebbinghaus

Charles Darwin 1809 -1882 • • kirg entomoloogia vastu osavõtt ekspeditsioonist 1831 -1836 Thomas Malthusi mõju mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt

Darwini evolutsiooniteooria põhipostilaadid: - järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb - ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (individuaalsed erinevused) - looduslik valik - adaptiivsed omadused - evolutsiooni eesmärgitus - inimese erinevus loomast kvantitatiivne

Charles Darwin

Sir Francis Galton • intelligentsuse seos sensoorse teravusega; pärilik nähtus • eugeenika • loodus vs kasvatus • küsimustike kasutuselevõtt • sõnade assotsiatsiooni test • antropomeetria • korrelatsioon

Sir Francis Galton