1 1 Mitut elundkonda on inimesel vaja Ilmselt

1. 1. Mitut elundkonda on inimesel vaja?

Ilmselt oled juba teadlik sellest, et looduses on praktiliselt iga asi mingi põhjusega. Nii on inimesel ka täpselt niipalju elundkondi kui eluks vajalik. Elundkonnaks nimetatakse sarnase ülesandega elundite süsteemi. Siit järeldades võib öelda, et erinevaid elundkondi on vaja niipalju, kui palju ülesandeid peab üks organism täitma. Varasemast teame, et organismil peavad olema kõik eluavaldused. Nii on vaja elundkondi selleks, et tagada aine- ja energiavahetus, reageerida ärritustele, kasvada ja areneda ning iseseisvalt paljuneda. Võiks arvata, et seega on vaja nelja elundkonda. Tegelikult eristatakse aga veelgi enam elundkondi, mis kõik töötavad omavahel koostöös. Järgnevalt õpid lähemalt tundma tugi- ja liikumiselundkonda, vereringet, seede-, erituse-, hingamis- ja sigimiselundkonda ning närvisüsteemi, sisenõrenäärmete süsteemi ja meeleelundite mitmekesisust.

Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud, nendevahelised ühendused ja luudele kinnituvad lihased. Üheskoos võimaldavad nad liikumist, mis on üks võimalik organismi reaktsioon ärritusele. Samas aitab see täita oma ülesandeid ka teistel elundkondadel.

Vereringe moodustavad veresooned ja süda. Nende peamine ülesanne on tagada aineja energiavahetus. Veri kannab laiali toidu ja hingamisega saadud ained ning viib kehast kogutud jäägid eritamiseks. Lisaks ainetele saab vere abil kanda ka energiat – soojust vastavalt vajadusele ühest kohast teise.

Seedeelundkond on sarnaselt vereringele vajalik aine- ja energiavahetuse tagamiseks. Selle kaudu jõuavad toitained inimorganismi ning väljutatakse toiduga saadud mittevajalikud jäägid. Seedeelundkonnas lõhutakse söödud toit piisavalt väikesteks osadeks, et neid saaks veresoontes mööda keha laiali kanda. Saadud toitained on ehitusmaterjaliks organismi kasvamisel.

Aine- ja energiavahetuses vajalikud gaasilised ained saadakse ja eritatakse tänu hingamiselundkonna tööle. Organismis tekkinud tahkete ja suures osas ka vedelate jääkide eritamiseks on vajalik erituselundkond. Nii on ka nende ülesandeks aine- ja energiavahetuse tagamine.

Sigimiselundkond on peaaegu ainus, mille ülesanne on väga tihedalt seotud just ühe eluavaldusega – selle ülesandeks on iseseisva paljunemise võimaldamine. Samas on sigimiskäitumiseks vajalik energia või liikumine võimalikud vaid tänu teistele elundkondadele. Sigimiselundkonna eripäraks on selle erinevus eri soost isenditel. Nii saab ka sigimiselundkonna ehituse põhjal kõige lihtsamini määrata sugu.

Organismide reageerimist igasugustele mõjutajatele võimaldavad närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid. Meeleelundid koguvad infot organismi ümber toimuvast. Meelelundid on tihedalt seotud närvisüsteemiga, kus saadud info liigub, tehakse vajalikud ärritajale vastavad otsused ning saadetakse käsklused sobivaks reageerimiseks. Sisenõrenäärmed reguleerivad samuti organismi talitlust, kuid erinevalt närvisüsteemi tööst on nende mõju suhteliselt aeglane. Nii toimuvad kiired muutused organismis enamasti närvisüsteemi ja aeglased sisenõrenäärmete töö tulemusel. Närvisüsteem kasutab sisendina meeleelundeid, kuid sisenõrenäärmed kogutud andmeid organismi keemilisest koostisest.

• Selgita, kuidas on igal elundkonnal vaja probleemideta toimimiseks kõiki teisi elundkondi. • Milliste eluavalduse tagamiseks on inimesel kõige rohkem elundkondi? Mis võiks olla selle põhjuseks? • Meenuta, millised on organismide eluavaldused ja selgita, kuidas erinevad elundkonnad toetavad nende tagamist. • Kas inimesel on mõni elundkond, mille töö häirumine ei ole hukatuslik? Põhjenda.

• Analüüsi skeemi. Selgita, millist seost näitavad kujutatud nooled. tugi- ja liikumiselundkond hingamiselundkond seedeelundkond närvisüsteem erituselundkond vereringe sisenõrenäärmed meeleelundid sigimiselundkond