SUURIMAD RISKID EESTI MAJANDUSES ARDO HANSSON Eesti Panga

SUURIMAD RISKID EESTI MAJANDUSES ARDO HANSSON Eesti Panga president

Reaalmajandus § § tööturu ülekuumenemine konkurentsivõime langus eelarvepoliitika lõdvenemine pensionisüsteemi reform Finantssektor § emapankade rahastamine ja rahapesu § ehitussektori võimalik ülekuumenemine § kinnisvaralaenud

REAALMAJANDUS

Kindlustunne tuleviku suhtes on alanenud 25 majandususaldusindeks 20 110 105 15 10 100 5 95 0 tööstuse kindlustunne -5 90 teeninduse kindlustunne -10 -15 85 2013 Allikas: Euroopa Komisjon. 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Ettevõtete seas on pessimism suurenenud, töövõtjatel väga hea seis 10% Töötajate liikumine töökohtade vahel* töölt lahkunud töötajad 8% 6% tööpuudus 4, 4% tööle võetud töötajad 4% * Suhtena kõikidesse ametikohtadesse 2% 2005 2006 2007 2008 2009 Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused. 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Erasektori palgakasv on viimase kaheksa aasta jooksul olnud 6 -7% lähedal, avalikus sektoris on toimunud kiirenemine 12% Palgakasv 10% Sel aastal on oodatav palgakasv 7, 5%, järgmisel kahel aastal 5 -6% 8% 2% 0% 2017 -2018 4% 2011 -2016 6% riik Allikas: statistikaamet. kohalik omavalitsus välismaiste Eesti eraõiguslik välismaa omanikega isik eraõiguslik isik ettevõtted

Võrreldes teiste KIE riikidega oleme muutunud kalliks. . . Tööjõukulu töötlevas tööstuses võrreldes Eestiga Soome Saksamaa +156% Rumeenia -57% Läti Leedu -41% Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused. -37% Portugal +5% +146%

. . . ja võib-olla liiga kalliks 15 ekspordi konkurentsivõime ELis 10 5 0 04 005 006 007 008 009 010 011 012 013 014 015 016 017 018 019 2 2 2 20 -5 -10 Märkus. Kolme kvartali libisev keskmine. Allikas: Euroopa Komisjon. ekspordi konkurentsivõime väljaspool ELi Konkurentsivõime langusel on majandusele kestev mõju. Ettevõtjad ootavad valitsuselt ennekõike etteennustatavust ja stabiilsust. Valitsus peaks praegusel ajal erasektori kindlustunnet suurendama.

Kasvu väljavaate ootamatu halvenemine seaks ettevõtete kasumid ja laenumaksevõime löögi alla 12 miljardites eurodes 10 8 ettevõtete palgakulud 6 4 2 ettevõtete kasumid 0 2010 Allikas: statistikaamet. 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eelarvepoliitika peab juhinduma majanduse olukorrast 1. 5% Eelarvepositsioon 1. 0% tsükliline komponent 0. 5% 0. 0% -0. 5% -1. 0% struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed prognoos -1. 5% 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 2017 2018 2019 2020 2021 Vaatamata väga heale maksulaekumisele oli valitsemissektor 2018. aastal suuremas puudujäägis kui 2017. aastal. Valitsemissektori struktuurne positsioon halvenes oluliselt ja puudujääk ületas lubatud 0, 5% piiri SKP suhtes. Seega toetas eelarvepoliitika majanduskasvu märksa rohkem kui eelmistel aastatel.

Majanduskasv aeglustub, kuid see ei tähenda majanduse madalseisu 5% majanduskasv 4% 3% 2% majanduse maht tasakaalutaseme suhtes 1% 0% prognoos -1% 2 201 3 201 4 5 9 0 1 6 7 8 201 201 201 202 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. Lisaks sellele, et majanduse maht on pikaajalisest keskmisest tasemest kõrgemal, püsib tööpuudus keskmisest madalam, hõive määr on rekordiline. Majanduse „kuumana“ hoidmine põhjustab hinnakasvu kiirenemise, konkurentsivõime halvenemise ja hiljem järsema kasvu aeglustumise.

Pensionisüsteemi teine sammas • • Pensionisüsteemi puhul on tähtis selle stabiilsus, kuna see võimaldab inimestel teha paremaid otsuseid toimetuleku tõstmiseks pensionieas. Teine sammas praegusel kujul: • • • soodustab töötamist, sest sissemaksetest sõltub otseselt inimeste tulevane pension; pärsib tulude varjamist, sest ümbrikupalka saavatel inimestel on tulevikus pension väiksem; soodustab maksulaekumist, sest motiveerib töötamist ja tulude deklareerimist. Eesti Panga analüüs näitab, et teise sambaga liitunud säästavad pensioniks rohkem kui mitteliitunud. Senikogutu väljavõtmine tõstaks lühiajaliselt inimeste heaolu, kuid sellega kaasnev hinnatõus halvendab majanduse pikemaajalist väljavaadet.

Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine kätkeb endas mitmeid olulisi riske • Kui osa inimesi otsustab raha välja võtta, siis tulenevalt pensioniinvesteeringute pikaajalisusest võib see vähendada nn jääjate osakute väärtust ja halvimal juhul kaasa tuua nn fondijooksu • Välja võetud raha suunamine tarbimisse ja laenamise abil kinnisvaraturule toob kaasa majanduse ülekuumenemise ja liigkiire kinnisvarahindade ning eluasemelaenude kasvu • Olukorras, kus töötajate ja pensionäride suhe on aja jooksul halvenemas ja samas inimesed ise pensionipõlveks ei säästa, peab riik ise hakkama säästma, et tulevikus oleks raha pensionäride ülevalpidamiseks

FINANTSSEKTOR

Ettevõtjate hinnangul on pangalaenude kättesaadavus halvenenud Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule laenu anda 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% -25% -30% 2017 2018 I pa 2018 II pa tööstus kaubandus transport hotellid ja turism Märkus. Protsent näitab soosiva ja piirava hinnangu andnud vastajate osakaalu vahet. Allikas: Konjunktuuriinstituut. kinnisvara ehitus

Laenuintressi marginaalid on tõusnud Pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimarginaal 5% miinimum-maksimum vahemik 4% 3% 2% 1% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Märkus: Vaadeldakse kuu lõikes nelja enim uusi pikaajalisi laenulepinguid sõlminud panka, s. t vaatluse all olevad pangad võivad kuude lõikes erineda. Allikas: Eesti Pank.

Luminori Läti ja Leedu filiaalide Eesti peakontori alla ühendamine suurendas Eesti pangandussektorit 40 miljardites eurodes Eestis tegutsevate pankade varad filiaalid välismaal 30 filiaalideta välismaal 20 10 0 12/31/2017 Allikas: Eesti Pank. 12/31/2018 1/31/2019

Luminori struktuurimuutus suurendab riske ja Eesti Panga vastutust finantssektori stabiilsuse tagamisel Eesti panganduse riske hakkab rohkem mõjutama Läti ja Leedu majanduses ning panganduses toimuv Eesti Panga meetmed hakkavad kehtima ka teistes Balti riikides Pankade rahastamises suureneb võlakirjade osa ja see muutub finantsturgudel toimuva ja maineriski suhtes tundlikumaks Eesti Panga makrojärelevalve alases tegevuses muutub varasemast olulisemaks riikidevaheline koostöö

Põhjamaade pangagruppide rahastamise risk on varasemast suurem ❶ Rahapesukahtlused on mõjutanud Põhjamaade pangagruppide aktsiate hindu, kuid mõju rahastamisele on jäänud väikeseks ❷ ❸ ❹ Mõju Põhjamaade pangagruppide rahastamise hinnale või kättesaadavusele võib kujuneda suuremaks See võib üle kanduda ka Eesti pankadele antud laenude hinda ning muuta laenamise Eesti ettevõtetele ja majapidamistele kallimaks Mõju Eestis tegutsevatele pankadele vähendab see, et pangad rahastavad ennast peamiselt kodumaiste hoiustega

Rahapesu tõkestamine • Rahapesu tõkestamine vajab tugevat riikliku poliitikat, mille osadeks korralik seadusandlus, paremini toimiv järelevalve [eelkõige rahapesu andmebüroo osas] ja kõrgel tasemel korraldatud riiklik koordinatsioon. • Eesti karistusõigus peab toetama järelevalveasutusi rahapesu tõkestamise alases tegevuses, see puudutab kõrgemate karistusmäärade kasutuselevõtmist ja väärteomenetluste korraldust. • Eesti vajab keskset analüüsikeskust rahapesu, terrorismi rahastamise ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumise riskide hindamiseks. • Karmistada tuleks virtuaalvääringu ja rahakotiteenuse pakkujate tegevusloa tingimusi nii, et rahapesu andmebüroo hakkaks kontrollima kontaktisikute asemel ettevõtja juhtorgani liikmete sobivust ja mainet.

Kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenumaksevõime halvenemine mõjutaks oluliselt pankade laenukvaliteeti • Kinnisvara- ja ehitussektori osakaal majanduses on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud • Kinnisvara- ehitusettevõtete laenud moodustavad suure osa pankade laenuportfellist • Majandustsükli pöördudes või laenunõudluse vähenedes võib nende laenumaksevõime ja seega ka pankade laenukvaliteet halveneda

Eraisikute eluasemenõudlus võib laenukasvu kiirendada • Eraisikute laenunõudlus on püsinud suur • Laenunõudlust toetavad tegurid – kiire palgakasv ja madalad intressimäärad – jäävad aga lähiajal püsima • Kuna tööturu olukord on praegu veel tugevalt palgateenijaid soosiv, võivad eraisikud hinnata oma laenuvõimekust üle ja võtta üle jõu käivaid laene Eesti Pank on kehtestanud makrofinantsjärelevalve eesmärgil piirangud eluasemelaenudele, et ohjata eluasemelaenude liiga kiiret kasvu: ① laenu tagasimakse kuni 50% laenuvõtja sissetulekust; ② laenusumma kuni 85% laenutagatisest (Kredexi käendusega laenudel kuni 90%).