Smpaatiline Nrvissteem Joosep Laos Aleksandr Tsurkan MariLiis Keskla

Sümpaatiline Närvisüsteem Joosep Laos Aleksandr Tsurkan Mari-Liis Kesküla Julia Mastitskaja Katrin Kallastu

Vegetatiivne närvisüsteem • innerveerib peamiselt kõiki silelihaseid, südant ja näärmeid. • ei allu otseslt tahtele, nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks. • tagab organismi sisekeskonna konstantsuse (hömöostaasi) säilitamise ja selle kohanemise organismi koormamisel. • kontrollib nende elundite ja elundsüsteemide talitlust, mis homöostaasi säilitamisega on kaudselt seotud.

Jaguneb • tsentraalne osa ja perifeerne osa • Perifeerne osa omakorda: – Sümpaatiline – Parasümpaatiline – Soole närvisüsteem

Koosneb • Preganglionaarsetest neuronitest, mille aksonid suunduvad ganglionidess ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. Paiknevad ajutüves ja seljaajus. • Postganglionaarsetest neuronitest, mille rakukehade kogumikke nimetatakse vegetatiivseteks ganglionideks, mille neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse.

Sümpaatilise närvisüsteemi • Neuronite aksonid on peenikesed ning müeliniseeritud. • Juhivad erutust kiirusega 1 -20 m/s. • Sattuvad prevertebraalsetesse ning paravertebraalsetesse ganglionidesse. • Postganglionaaersed aksonid on pikad. • Efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeid (higi, sülje ning seedenäärmeid) + innerveerivad rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ning lümfaatilist kude

Sümpaatilistest ganglionitest • Enamik elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad. • Ainult mõned väiksemad ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu on nende postganglionaarsed aksonid lühikesed.

Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon • Toimub organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu: – füüsilisel koormusel – stressil – emotsionaalsetel reaktsioonidel – valuseisundil – verekaotusel

Neerupealiste säsi ehituslik ja talituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga • Rakud on embrüonaalses mõttes sarnased sümpaatilise ns-ga. (puuduvad dendriidid ja aksonid) • Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsete närvilõpmetega sarnaselt innerveerivad neidki koliinergilised närvikiud • Neerupealise säsi on muundunud sümpaatiline ganglion. • Talituslikult aspektist vaadeldakse sümpaatilist närvisüsteemi ja neerupealisesäsi kui üht funktsionaalset tervikut-sümpatoadrenaalsüsteemi.

Neerupealiste säsi ehituslik ja talituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga • Neerupealisäsi valmistab kaht hormooni: adrenaliini ja noradrenaliini. Nende toime vastab üldiselt sümpaatikuse ärritamisel saadavale efektile, toime on kestvam. • Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millesse postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. • Katehhoolamiinide roll on tähtis ainult neile elunditele või nende osadele, mis on postganglionaarsete neuronite poolt innerveeritud vähe või üldse mitte (näit. Arterite tunica media).

Adrenaliini ja noradrenaliini toime sarnasused • toimivad samadesse efektorelunditesse, • osalevad peamiselt metaboolsete protsesside regulatsioonis. – mobiliseerivad katalüütiliselt vabu rasvhappeid rasvkoest, glükoosi ja laktaati glükogeenist = ainevahetuse hormoonid

Erinevused • on osaliselt seletatavad erinevat tüüpi adrenoretseptorite esinemisega ja nende omavaheliste suhetega. • α-adrenoretseptorite tndlikkus on suurim noradrenaliinile – NA>A>IPR (isoproterenoolile) • β-adrenoretseptorite tundlikkus on suurim isoproterenoolile – IPR>A>NA • Noradrenaliin on transmitteriks sümpaatilise närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes. • Adrenaliini toimel lõhustatakse maksas enam glükogeeni –veresuhkru tase tõuseb (adrenaalne hüperglükeemia)

Erutuse ülekanne • preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja sealt efektorile on olemuselt keemiline: – Atsetüülkoliin on neuromediaatoriks I neuronilt IIle – Noradrenaliin on mediaatoriks II neuroni ja efektori vahel

Adrenoretseptorid • On septsiifilised membraanistruktuurid, millega katehoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) peavad integreeruma, et esile kutsuda elundireaktsiooni • Jaotatakse: – α-adrenoretseptorid (α 1 ja α 2) – β-adrenoretseptorid (β 1 ja β 2)

Lokaliseeruvad. . . • postsünaptilises membraanis, va α 1 adrenoretseptor, mis paikeb presünaptilisel membraanil

Mõju efektorelunditele

Adrenoblokaatorid • takistavad sümpaatilise efekti esiletulekut. Jagunevad α-blokaatorid ja β-blokaatorid • β-adrenoblokaatorite kõige olulisemateks toimeteks peetakse toimeid kardiovaskulaarsüsteemile ja bronhidele • α-adrenoblokaatorid suruvad alla noradrenaliini vasokonstriktoorse toime, mille tõttu saab neid kasutada hüpertensiooni raviks

Kasutatud allikad • • • R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu 1997 A. Lepp, E. Lepp, “ Vegetatiivne närvisüsteem”, Tartu, 1990 P. -H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009 W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist „Inimese füsioloogia ja anatoomia“ 2005, lk 558 -560 Vegetatiivne närvisüsteem : õppevahend arstiteaduskonna erialadel / Elmar Vasar ; Tartu Riiklik Ülikool. Füsioloogia kateeder , lk 3 -6 http: //www. sportelement. ru/metodart/uid=600 Pildid: Georg Gavronski esitlus „ Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus“ P. Pokk, “Beetaadrenoblokaatorid”; Eesti Arst 2009

Tänan tähelepanu eest!