Sisekaitse lesanded ja ressursid kriisi ja sja perioodil

Sisekaitse ülesanded ja ressursid kriisi ja sõja perioodil Kalev Timberg Sisejulgeoleku asekantsler Siseministeerium

Eesti Vabariigi põhiseadus Põiseaduse preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmaseks ülesandeks sisemise ja välimise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Siit tuleneb riigi ülesanne kaitsta sisemist korda ja moodustada selleks vajalikke institutsioone.

Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (Kiidetud heaks 6. märtsil 2001 a. Riigikogu otsusega nr. 394 - IX ) Eesti Vabariigi julgeolekupoliitilised eesmärgid • säilitada Eesti iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus; • kaitsta Eesti riigi püsimist ja arengu jätkumist demokraatliku riigina; • edendada rahva heaolu ja säilitada kultuuripärandit, tagada globaliseeruvas maailmas rahvusvahelist koostööd arendades eesti rahva, eesti keele ja kultuuri, eesti identiteedi säilimine läbi aegade. Eesti julgeoleku aluseks on Eesti sisemise stabiilsuse tagamine ning stabiilsuse ja julgeoleku edendamine Läänemere piirkonnas ja Euro-Atlandi ruumis tervikuna.

EESTI SISEJULGEOLEKUPOLIITIKA PÕHIMÕTTED Sisejulgeolekusüsteemi moodustavad struktuurid, mille põhitegevuseks on inimeste füüsilise julgeoleku tagamine, koos nende tegevust reguleeriva normatiivse baasiga, Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste punkt 3. 4 mõistes. Eesti sisejulgeolekupoliitika on riigi sisejulgeolekustruktuuride ülesandeid ja süsteemi üldist korraldust puudutavate otsuste langetamine, sisekaitse poliitiline juhtimine ning osavõtt rahvusvahelisest julgeolekut tagavast tegevusest. Sisejulgeolekupoliitika käsitleb sisejulgeolekustruktuure kompleksse sisejulgeolekusüsteemi põhimõttel.

Sõjalised riskid Poliitilise surve riskid Keskkonnariskid Füüsiline turvalisus Majanduslik Sotsiaalne turvalisus Välised julgeolekuriskid Sisemine julgeolek . . .

Sisejulgeoleku planeerimis tasandid ·Sisejulgeoleku kontseptsioon. Kasvab välja Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustest, täpsema rõhuasetusega riigi sisemiste ohuallikatega tegelemisele. Kontseptsiooni projekti valmistab valdkonna prioriteetsete arengusuuniste alusel 2004 a ette siseministeerium; ·Valdkonna prioriteetsed tegevussuunised umbes 5 aastaks. Näiteks politseivaldkonna arengusuunad aastani 2006. Arengusuunad valmistab ette siseministeerium vajadusel koostöös vastava valdkonna eest vastutava ametkonnaga. Näiteks päästeala suunad valmisid koostöös päästeametnikega jne. ; • Valdkonna ametkonna arengukava 1 kuni 5 aastaks. Sisaldab juba arengusuundadest tulenevaid konkreetseid tegevusi ning nende sooritamiseks vajalikke kalkulatsioone. Arengukava koostatakse vastava valdkonna eest vastutava ametkonna poolt ning see on aluseks ametkonna eelarve koostamisel.

Uued assümeetrilised ohud Eesti julgeolekule · Rahvusvaheline terrorism; · Massihävitusrelvade kasutamine; · Terrorismi rahastamine; · Organiseeritud kuritegevus; · Illegaalne immigratsioon; · Arvutikuritegevus; · Teiste riikide eriteenistuste tegevus.

Asümeetriliste ohtude iseloom l l l l Ebatraditsionaalsed meetodid; Otsene oht põhiseaduslikule korrale; Väljakutse avalikukorra kaitsele; Opponendid on “igal pool ja mitte kusagil”; Tulemuste mõõtmine on keeruline; Lahinguväli on igalpool; Relvadeks võidakse kasutada kõikvõimalike vahendeid.

Siseministeeriumi tegevus terrorismi ennetamisel l terrorismi rahastamise allikate väljaselgitamine l islami kogukonna ja äärmusliikumiste tegevuse jälgimine; l terrorismiga külgnevate kuritegude uurimine; l rahvusvaheline koostöö; l ühisõppuste korraldamine ja läbiviimine.

Terrorismi jagunemine l l l sõjalis-poliitiline – terrorismi käsitletakse sõja spetsiifilise alaliigina ning teda määratletakse kui “madala intensiivsusega relvastatud konflikti kriminaalpoliitiline – rõhutab kriminaalset koostisosa ja klassifitseerib terrorismi kriminaalkuritegevuse liigina sotsiaalpoliitiline – loeb terrorismi poliitilise võitluse liigiks, mis kujuneb välja ja muutub sotsiaal-poliitilise protesti alusel terroristlikuks tegevuseks

Kriis · kriisi puhul on alati tegemist raskuste ja ohtudega, mis nõuavad piiratud aja ning puuduliku informatsiooni tingimustes vastuvõetavaid otsuseid; · otsused langetatakse ringis, kuhu on kaasatud mitmed osatäitjad; · valitseb teadmatuse ja ebakindluse tunne; · tuntav on ühiskondlik surve ja meedia kõrgendatud huvi;

Hädaolukord – sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju ning mille lahendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevus;

VÕIMALIKUD HÄDAOLUKORRAD EESTIS Loodusõnnetused: l orkaanid, tormid ja üleujutused; l lumesajust, tuisust, õhutemperatuuri järsust langusest, kiilasjääst, side- ja elektriliinide jäätumisest ja purunemisest tulenevad elu- ja tootmistegevuse häired ; l metsa- ja rabatulekahjud ; l õnnetused siseveekogudel ja ranniku merel, mis tulenevad ilmastiku tingimustest;

Tehnogeensed õnnetused: l l tuumaelektrijaamade või tuumaseadmete avariid; paikkonna radioaktiivne saastumine, radioaktiivsete ainete kaotsimineku, transpordivahendite avarii jms. korral; tuumaseadmetega kosmoseaparaatide allakukkumise tagajärjel tekkiv radioaktiivne saastumine; tugevatoimeliste mürkainete (ammoniaak, kloor, kontsentreeritud happed jne. ) sattumine keskkonda, ettevõtete ja transpordivahendite avarii korral;

Tehnogeensed õnnetused: l l l tulekahjud, plahvatused majandus-, tootmishoonetes, kaevandustes; avariid ja katastroofid raudteel, mille tagajärjel hukkuvad inimesed ning paikkond saastub kahjulike ainetega või tekib selline oht; veesõidukite avariid, mis ohustavad inimelusid, saastavad akvatooriumi või tekitavad sellise ohu; lennuõnnetused, õhusõidukite avariid; gaasijuhtmete avariid koos plahvatuse ja tulekahjuga; kommunaal- ja elektrivõrkude avariid, mis põhjustavad inimeste elu ja tootmistegevuse pikaajalisi häireid;

Epideemia ja episootia l SARS; l Suu ja sõrataud. Sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud olukorrad: l sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus riigis või naaberregioonides ning nendega kaasnevad nähtused; l sõjategevus naaberregioonides või Eesti territooriumil.

Terrorism: l l l pantvangide võtmine; pommiähvardused ja plahvatused ; transpordivahendite kaaperdamine ; saatkondade vastu suunatud vägivaldne tegevus ; hoonete hõivamine ; atentaadid; sabotaažiaktid, mis põhjustavad tehnogeenseid õnnetusi.

Kriisireguleerimine · riiklik meetmete süsteem, mis on ettevalmistatud ja kasutusele võetud riigiasutuste poolt koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning kriisireguleerimisele kaasatud mittetulundusühingute ja sihtasutustega, selleks et tagada hädaolukorras ühiskonna turvalisus; Rahvusvaheline kriisireguleerimine – rahvusvaheliste meetmete süsteem rahvusvaheliste hädaolukordadele vastamiseks, mis hõlmab riikidevahelist koostööd ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega; · Kriisireguleerimise süsteem on universaalne mis toimib nii “rahu” kui ka “sõja” ajal.

KRIISIREGULEERIMISE ÜLESANDED : teha võimaliku hädaolukorra väljaselgitamiseks riskianalüüs; • välja selgitada hädaolukorra vältimise ja hädaolukorra tagajärgede leevendamise võimalused; • koostada kriisireguleerimisplaanid; • valmistada ette hädaolukorra lahendamise struktuurid; • tagada hädaolukorra lahendamiseks vajalikud ressursid; • lahendada hädaolukord; • korraldada inimeste teavitamine; • korraldada kriisireguleerimisalane koolitus; • teha hädaolukorras tegutsemise selgitustööd; • taastada elutähtsate valdkondade toimimine. •

Kriisireguleerimine Vabariigi Valitsuse tasandil Vabariigi Valitsus Julgeoleku komisjon VV kriisikomisjon Siseministeerium Vastutavad ministeeriumid Välisministeeriumi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeeriumi Kriisireguleerimismeeskond Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Põllumajandusministeerium Vastutavad ametkonnad KL Tervishoiuamet Eesti Energia

RIIKLIK KRIISIREGULEERIMISPLAAN

Sisekaitse ressurss Piirivalve Politsei 2 800 3 800 Päästeamet 2 600 Kaitsepolitsei

Häirekeskused

24

Siseministeeriumi ja haldusala ülesanded vastuvõtva riigi toetuse (HNS) osutamisel · Tsiviil-militaarse koostöö arendamine (Si. M) l Logistilise toetuse osutamine · Sõbralike vägede liikumise toetamine Eestis ja läbi Eesti (Politsei) Sõbralike vägede Eestisse saabumisele kaasa aitamine (Piirivalve) l Turvalisuse tagamine · Tagala-ala julgeoleku korraldamise aitamine (Politsei, KAPO) Toetava julgestuse osutamine vägede saabumiskohtades (Piirivalve) Abi osutamine HNS operatsioonide puhul võimalike kaasnevate HNSga seotud hädaolukordade lahendamisel (Päästeamet, Piirivalve) HNSi tagava sisejulgeoleku teostamine ja kriitilise infrastruktuuri kaitsele kaasa aitamine (Politsei, Piirivalve) l · · ·

Siseministeeriumi ja valitsemisala tegevus NATO Civil Emergency Planning (CEP) valdkonnas l · · · l · Hädaolukorraks valmisolekuks planeerimine Eestis Kriisireguleerimisalasel planeerimisel (sh. kodanikukaitse valdkonnas)on juhtiv roll Siseministeeriumil ja Päästeametil Planeerimine mittesõjalisteks ja sõjalisteks kriisideks toimub sarnastel alustel CEP struktuurid NATOs NATO SCEPC – kõrgem poliitiline ja nõuandev NATO organ CEP valdkonnas 8 alakomiteed, millest suurim osakaal Kodanikukaitse komiteel (CPC) Abipakkumise ja küsimise kontaktpunkt NATOs on EADRCC Rõhuasetus Kõige olulisemaks teemaks NATOs CEP alal on praegu Consequence Management NBC terrorismi rünnaku korral

Riigikaitse ja sisejulgeoleku ühisplaneerimissüsteemi loomine • ressursside arendamine; • õiguslik baas; • ühistegevuse planeerimine hädaolukordade (kriiside) eri etappidel; • juhtimisstruktuuride tegevuse ühtlustamine (integreerimine); • ühiskoolituste (õppuste) süsteemi loomine.

Küsimused? Kalev Timberg Sisejulgeoleku asekantsler 612 5003 Kalev@sisemin. gov. ee