Kriisi kulg Kriisi ja katastroofipshholoogia 2 loeng kadri

  • Slides: 29
Download presentation
Kriisi kulg Kriisi- ja katastroofipsühholoogia 2. loeng kadri ugur

Kriisi kulg Kriisi- ja katastroofipsühholoogia 2. loeng kadri ugur

Üldist § § Kriisireaktsioon on loomulik protsess Kriisireaktsioon nõuab aega Kriisireaktsioon on väga individuaalne

Üldist § § Kriisireaktsioon on loomulik protsess Kriisireaktsioon nõuab aega Kriisireaktsioon on väga individuaalne Kriisis olev inimene keskendub enesele

Hoiatus § Vigastamatuse illusioon: kõik läheb hästi, meiega ei juhtu midagi § Eriti tugev

Hoiatus § Vigastamatuse illusioon: kõik läheb hästi, meiega ei juhtu midagi § Eriti tugev on vigastamatuse illusioon siis, kui hoiatatakse loodusõnnetuste eest (vulkaanipurse, maavärin, keeristorm) § Esimest hoiatust ei võeta tavaliselt tõsiselt.

Hoiatus 2 § Enamasti antakse hoiatus liiga hilja, kuna ametnikud kardavad paanika puhkemist. Liiga

Hoiatus 2 § Enamasti antakse hoiatus liiga hilja, kuna ametnikud kardavad paanika puhkemist. Liiga hilise hoiatuse puhul on aga paanika võimalus suurem. § Liiga varajast hoiatust ei võeta kuulda. § Valehäired vähendavad järgmiste häirete tõhusust.

Hoiatus 3 § Suur osa inimestest käitub nii nagu teisedki. § Olukorra tõsidust usutakse

Hoiatus 3 § Suur osa inimestest käitub nii nagu teisedki. § Olukorra tõsidust usutakse alles reaalseid meetmeid nähes (gaasiõnnetus) § Perekonnad keelduvad sageli evakueerumast, kui mõni pereliige puudub

Häire 4 § Sisemine kaart (kuhu minna, kus miski asub jne) on eriti oluline

Häire 4 § Sisemine kaart (kuhu minna, kus miski asub jne) on eriti oluline külas ja hotellides § Evakuatsioon õnnestub kõige paremini siis, kui inimestel on selge ettekujutus, kuhu minna ja mida teha. § Korraldused peavad olema selged, täpsed ja emotsioonivabad

Kriisi kulg § Šokk § Varajane reaktsiooniperiood § Hiline reaktsiooniperiood § Toibumisperiood § Kriisi

Kriisi kulg § Šokk § Varajane reaktsiooniperiood § Hiline reaktsiooniperiood § Toibumisperiood § Kriisi akuutne faas § Krooniline kriisireaktsioon § PTSD

Šokk § Psüühika esimene reaktsioon on kaitsta isiksuse terviklikkust. Seega ei jõua juhtunu koheselt

Šokk § Psüühika esimene reaktsioon on kaitsta isiksuse terviklikkust. Seega ei jõua juhtunu koheselt kohale. § Šokiseisundis toimuvad muutused psüühikas, teadvuse seisundis ja kehas § Erista meditsiinilist ja psüühilist šoki mõistet!

Šokk 2 § Muutused teadvuses: l l l ebatõelisuse tunne “see on uni” ei

Šokk 2 § Muutused teadvuses: l l l ebatõelisuse tunne “see on uni” ei ole võimalik, ei ole tõsi meiega midagi sellist ei juhtu ajakäsitlus muutub muutused tajusüsteemis

“See ei ole tõsi!” § Psüühika keeldub esimestel hetkedel juhtunut uskumast (vigastamatuse illusioon) §

“See ei ole tõsi!” § Psüühika keeldub esimestel hetkedel juhtunut uskumast (vigastamatuse illusioon) § Teadvus püüab juhtunust distantseeruda: tegelikkust nähakse kui filmi, und või teatrit; tunne “see ei toimu ju minuga” dissotsiatiivne kogemus

Ajakäsitlus § Aju on aktiivselt töös: otsitakse mälust toimimisjuhiseid ja samal ajal võetakse vastu

Ajakäsitlus § Aju on aktiivselt töös: otsitakse mälust toimimisjuhiseid ja samal ajal võetakse vastu informatsiooni sündmuse kohta. § Ajakäsitlus ei vasta tavalisele l l sündmused tormavad mööda, ei jõua reageerida aeg venib, olukord muutub järjest hullemaks § Sageli põhjustab muutunud ajakäsitlus hiljem süütunnet

Tundetus § Šokis olev inimene ei tunne reeglina valu, külma, kuuma, nälga ega väsimust.

Tundetus § Šokis olev inimene ei tunne reeglina valu, külma, kuuma, nälga ega väsimust. § Sageli lamandub ka emotsionaalsus: inimene ei tunne midagi, ta üksnes tegutseb § Metakognitsioon (teadlikkus enesest) nõrgeneb ajutiselt

Kehalised reaktsioonid § Oksendamine § tahtmatu urineerimine ja soole tühjendamine § närvisüsteemi sümpaatiline osa

Kehalised reaktsioonid § Oksendamine § tahtmatu urineerimine ja soole tühjendamine § närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiviseerub l l pulss kiireneb hingamine kiireneb lihastoonus tõuseb kõik on valmis põgenemiseks

Kehalised reaktsioonid § Kui kriitiline olukord kestab kaua, võib inimene hakata värisema, higistama, samuti

Kehalised reaktsioonid § Kui kriitiline olukord kestab kaua, võib inimene hakata värisema, higistama, samuti kogeda motoorset rahutust § Kui kriitiline olukord laheneb kiiresti, võivad need reaktsioonid tulla hiljem (hakkasin värisema siis, kui oht oli möödas)

Muutused käitumises § Liigsed reaktsioonid l l l karjumine füüsiline üliaktiivsus, kasvanud jõud ja

Muutused käitumises § Liigsed reaktsioonid l l l karjumine füüsiline üliaktiivsus, kasvanud jõud ja kiirus mõttetu ringisahmerdamine sooviga midagi parandada § Väga harva esineb paanika, mille puhul inimene käitub viisil, mis kahjustab teda ennast või teisi.

Muutused käitumises 2 § Puudulikud reaktsioonid l l põlved lähevad nõrgaks, haare lõdveneb vajadus

Muutused käitumises 2 § Puudulikud reaktsioonid l l põlved lähevad nõrgaks, haare lõdveneb vajadus kuhugi toetuda inimene ei jaksa või ei taipa tegutseda paigaletardumine § Äärmuslikul juhul võib tekkida stuupor lihaskangestus, mis võib muutuda eluohtlikuks

Kuidas kohelda kriisis olevat inimest? § Ära kohku millestki - kõik reaktsioonid on loomulikud

Kuidas kohelda kriisis olevat inimest? § Ära kohku millestki - kõik reaktsioonid on loomulikud § Hoolitse elu põhivajaduste eest § Soe (mitte kuum) jook § Alkohol ? ? ? § Ravimeid pole tarvis § Šokk läheb mööda

Šokis infoallikas § Esitle ennast korduvalt § Inimesel puudub ülevaade kogu sündmusest, ta on

Šokis infoallikas § Esitle ennast korduvalt § Inimesel puudub ülevaade kogu sündmusest, ta on keskendunud oma reaktsioonidele § Psüühika kaitsemehhanismid ei võimalda olukorda adekvaatselt hinnata § Soovitu ja tegelikkus võivad segi minna

Varajane reaktsioonifaas § Kestab 4 -8 nädalat § Šoki möödumisele viitab l l l

Varajane reaktsioonifaas § Kestab 4 -8 nädalat § Šoki möödumisele viitab l l l värisemine higistamine südamepööritus kiirenenud pulss nutmine väga intensiivsed tunded

Varajane reaktsioonifaas 2 § Kontrolli tunne tuleb kiiresti taastada inimene moodustab endale pildi sellest,

Varajane reaktsioonifaas 2 § Kontrolli tunne tuleb kiiresti taastada inimene moodustab endale pildi sellest, mis “tegelikult” juhtus § faktide vahele jäävad augud täidetakse fantaasiaga § Tuntakse suurt soovi olla koos saatusekaaslastega, mõtteid ja muljeid vahetada

Varajane reaktsioonifaas 3 § Tunnetes valitseb väga suur segadus: kergendus, viha, süütunne, kurbus, rõõm

Varajane reaktsioonifaas 3 § Tunnetes valitseb väga suur segadus: kergendus, viha, süütunne, kurbus, rõõm § Palju küsimusi: mis, kuidas, miks (just nüüd, just minuga jne) § Argielu on häiritud, kuna tähelepanu on endiselt juhtunule suunatud § Flashback

Kehalised reaktsioonid § Unehäired: uinumisraskused, katkendlik uni § Isumuutused § Kalduvus liialdada alkoholi või

Kehalised reaktsioonid § Unehäired: uinumisraskused, katkendlik uni § Isumuutused § Kalduvus liialdada alkoholi või ravimitega § Muutused kehakaalus

Süütunne ja süüdistamine § Kriisis olev inimene mõtestab ka oma osa juhtunus ning leiab

Süütunne ja süüdistamine § Kriisis olev inimene mõtestab ka oma osa juhtunus ning leiab sageli midagi, mida oleks võinud teha teisiti. Irratsionaalsest süütundest on raske kõnelda. § Oma süütunnet väljendatakse teisi süüdistades § Valitseb illusioon, et süüdlase leidmine muudab olukorra paremaks

Häbi reaktsioonifaasis § Pärast šoki möödumist võib inimene tunda häbi oma reageeringute, mõtete või

Häbi reaktsioonifaasis § Pärast šoki möödumist võib inimene tunda häbi oma reageeringute, mõtete või tunnete pärast § Paljude jaoks on häbiväärne olla abivajaja, süüdlase või ohvrirollis § Häbitunne haarab kogu isiksuse ning selletõttu on raske abi otsida.

Leinatöö § Varajases reaktsioonifaasis algab leinatöö järkjärguline loobumine sellest, mida enam pole § Kurbus

Leinatöö § Varajases reaktsioonifaasis algab leinatöö järkjärguline loobumine sellest, mida enam pole § Kurbus on segatud väga paljude tunnetega, sh vihaga § Inimene tegeleb juhtunuga 24/7, seetõttu on esialgu raske muule keskenduda

Viha § Viha on loomulik tunne, mille ajendab ebasoovitav olukord § Viha mobiliseerib, andes

Viha § Viha on loomulik tunne, mille ajendab ebasoovitav olukord § Viha mobiliseerib, andes märku inimese tegelikest jõuvarudest § Viha süüdlase ja kannatanu vastu on olemuselt sarnased, viha kannatanu vastu on aga väga raske väljendada

Müüdid § Müüdid aitavad toimunuga leppida l l see oli saatus ta oligi karmi

Müüdid § Müüdid aitavad toimunuga leppida l l see oli saatus ta oligi karmi elu jaoks liiga hea ta oli selle ära teeninud ma nägin seda ette

Hiline reaktsioonifaas § § Inimene väsib leinatööst Jõuvarud on otsa saamas Peamised küsimused on

Hiline reaktsioonifaas § § Inimene väsib leinatööst Jõuvarud on otsa saamas Peamised küsimused on vastatud Elumuutusega ei soovita kohaneda, kuid selle paratamatust tunnetatakse alles nüüd

Hiline reaktsioonifaas 2 § § § Lähisuhted kipuvad kannatama Traumajärgse stressihäire oht Depressiooni oht

Hiline reaktsioonifaas 2 § § § Lähisuhted kipuvad kannatama Traumajärgse stressihäire oht Depressiooni oht Sõltuvushaiguse oht Raske luua uusi suhteid