Seeneriik Fungi 1 Seeneriigi sstemaatika seente ldiseloomustus Prmseened

Seeneriik (Fungi) 1 Seeneriigi süstemaatika, seente üldiseloomustus. Pärmseened. Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti CC BY-SA 3. 0” alusel.

1. Tunnused 1. Kõik on eukarüoodid ehk päristuumsed; 2. Rakukest kitiinist (taimedel tselluloosist); 3. Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest; 4. Seened paljunevad peamiselt eostega; 5. Heterotroofid – toituvad valmis orgaanilisest ainest;

2. Seente sarnasus taimedega • puudub aktiivne liikumisvõime • rakkudel on rakukest • kasvavad kogu elu PÄRMSEENE RAKK 3 2 Punane kärbseseen

3. Seente sarnasus loomadega • Seened on heterotroofid. • Rakkudes talletuvad samad varuained (glükogeen või rasvad). Hallitust põhjustavad hallitusseente mütseelid. 4

4. Seente süstemaatika • Seeni uurib mükoloogia. • Seeneriik hõlmab tohutut hulka liike mitmesuguste elukeskkondade, elutsüklite ja välimusega alates ainuraksetest vees hõljuvatest organismidest kuni suurte kübarseenteni. • Seeneriik on suuresti läbi uurimata. • Oletatakse, et maailmas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest on kirjeldatud üksnes 5%. Allikas: Vikipeedia

Tähtsamad hõimkonnad • Kottseened (pärmseened, rohehallik, jahukasted) • Kandseened (enamik kübarseeni + roosteseened ja majavamm) • Ikkesseened (täpp- ja nutthallikud) 5 Pärmid kuuluvad kottseente hulka. 6 Enamik kübarseeni kuulub kandseente hulka.

5. Rühmitamine • Hallitusseened • Pärmseened • Kübarseened 7 Pärmseened on üherakulised ning neil puudub mütseel. Foto: Johanna Habicht

6. Seente ehitus 6. 1. Seenerakk • Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest. • Rakukest koosneb kitiinist ja kaitseb rakke lagundamise ja toitainete lekkimise eest. • Vahel võib seenerakus olla kaks tuuma. • Mõnedel ürgsematel seentel pole rakuvaheseinu ja seeneniit on kui üks suur rakk, paljude tuumadega.

Hüüf SEENERAKK LEGEND: 1 – rakukest 2 – kahte rakku eraldav sein 3 – mitokonder 4 – vakuool 5 – kristall 6 – ribosoom 7 – tuum 8 – tsütoplasmavõrgustik (ER) 9 – rasvatilk 10 – rakumembraan 12 – Golgi kompleks

6. 2. Mütseel • Mütseel koosneb hüüfidest ehk seeneniitidest. • Eriti tihe metsakõdus ja mulla ülemistes kihtides, kus on palju toitaineid. • Seened eritavad mulda mürkaineid ehk toksiine, täpsemalt mükotoksiine. • Nii kindlustavad nad endale toidu ja elupaiga. Ühes grammis võib olla kuni 2 km seeneniidistikku. 9 10

Seeneniitide vajalikkus – saprotroofide toitumine • SAPROTROOF - surnud organismide kudedest toituvad seened. • Hüüfid eritavad keskkonda ensüüme, mis lõhustuvad toidu lihtsateks molekulideks. • Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja –membraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. • Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Allikas: miksike

Biotroofide toitumine • BIOTROOF - seen, kes on suuteline hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. • Biotroofid ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. • Haustoriks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid. Allikas: miksike

6. 3. Viljakeha • Viljakeha moodustavad kõrgema arengutasemega seened paljunemiseks. • Enamik seeni (pärmid, hallitused, parasiidid jt) viljakeha ei moodusta. • Seega on viljakeha paljunemisorgan. • Siin valmivad eosed. • Alamatel seentel arenevad eosed eoslas ehk sporangiumis.

7. Seente paljunemine ja levik • Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. • Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse lülieosteks ehk koniidideks. • Iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile.

Seente paljunemine ja levik 11

8. AINURAKSED SEENED - pärmseened 12

8. 1. Pärmseente iseloomustus • Üherakulised organismid. • Toituvad peamiselt vees lahustunud suhkrutest. • Suhkruid lagundades saavad nad eluks vajalikku energiat. • Pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekivad CO₂ ja alkohol. • Seda nimetatakse käärimiseks.

8. 2. Pärmseente paljunemine • Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened väga kiiresti. • See toimub pungumise teel. • Pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja tütarrakk. • Kui pärmirakkudel on rikkalikult toitu, hakkab uus rakk omakorda punguma enne, kui ta ise emarakust eraldub. • Nii moodustuvad ajutised rakuahelad. • Kui aga tingimused soodsad ei ole, jaguneb pärmiraku sisu neljaks eoseks. • Igast eosest areneb uus pärmirakk olude soodustudes. • Seega on pärmseentel kaks paljunemisviisi: pungumine ja eostega paljunemine.

Video pärmirakkude pungumisest • http: //www. youtube. com/watch? v=i. Ovrq 6 ssy 2 Y

8. 3. Pärmseente kasutamine Skeemi täitmiseks kasuta õpikut või teatmeteoseid/internetti. PÄRMSEENTE KASUTAMINE

Pildiallikad 1. http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Xerocomus_chrysenteron_7840. jpg 2. http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Fly_Agaric_mushroom_04. jpg 3. http: //www. bbc. co. uk/bitesize/ks 3/science/organisms_behaviour_health/disease/revision/2 / 4. http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Verschimmeltes_Brot_2008 -12 -07. JPG 5. http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: S_cerevisiae_under_DIC_microscopy. jpg 6. http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Mushrooms_Haukipudas_20090830. JPG? uselang=e t 7. http: //angryocelotbrewing. blogspot. com/2012/08/white-labs-specialty-and-belgiansyeast. html 8. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: HYPHAE. png 9. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Mushroom%27 s_roots_%28 myc%C 3%A 9 lium%29. jpg 10. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Oyster_mushroom_%28 Pleurotus_ostreatus%29_mycelium _in_petri_dish_on_coffee_grounds. JPG 11. http: //www. education. com/study-help/article/biology-help-basic-body-plan/ 12. http: //angryocelotbrewing. blogspot. com/2012/08/white-labs-specialty-and-belgiansyeast. html