Seened Seente sarnasus taimedega Seente sarnasus loomadega Kasvavad

  • Slides: 12
Download presentation
Seened

Seened

Seente sarnasus taimedega Seente sarnasus loomadega • Kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt •

Seente sarnasus taimedega Seente sarnasus loomadega • Kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt • Seenerakkudel on rakukestad • Kasvad kogu elu • Toituvad valmis orgaanilisest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast • Rakkudes talletuvad samasugused varuained

Millised on seened ja kust neid leida võib ? �Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik

Millised on seened ja kust neid leida võib ? �Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. �Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades. �Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. �Erinevalt taimedest puudub seentel klorofüll ja seetõttu pole neile valgus oluline. �Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja niiskes paigas, kus on rohkesti toitaineid.

Seente ehitus � Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest.

Seente ehitus � Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. � Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb neid lagundamise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. � Seente rakukest koosneb kitiinist, millest koosneb ka putukate välistoes. � Seenerakkude on olemas tuum. � Seentel talletub rakkudesse samasugune varuaine nagu loomadelgi, taimedele omast tärklist seentes ei esine.

�Seeneniidid harunevad ja kasvavad pikemaks tipust. �Seeneniidid kasvavad mullas, kõdus või teiste organismide sees,

�Seeneniidid harunevad ja kasvavad pikemaks tipust. �Seeneniidid kasvavad mullas, kõdus või teiste organismide sees, kus nad moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli, s. o harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustiku. �Seeneniidid eritavad mulda mürkaineid ehk toksiine. Toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat nn keemiasõda elupaiga ja toidu pärast.

Osa seeni moodustab viljakeha � Soodsates tingimustes moodustavad paljud seened tihedasti põimunud seeneniitidest viljakehasid.

Osa seeni moodustab viljakeha � Soodsates tingimustes moodustavad paljud seened tihedasti põimunud seeneniitidest viljakehasid. � Viljakehad on seente paljunemisorganid, mis hõlmavad vaid väikese osa kogu organismist. � Viljakehas valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed, mis on mikroskoopilised, ümara kuju ja paksu kestaga rakud. � Viljakehasid on vägamitmesuguse kuju ha suurusega, nt söögiseentel koosnevad need kübarast ja jalast. � Madalamalt arenenud seentel tekivad eosed lihtsalt püstistel rakkudel.

Seente paljunemine ja levik �Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. �Ühel seene viljakehal võib

Seente paljunemine ja levik �Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. �Ühel seene viljakehal võib areneda miljoneid või isegi miljardeid eoseid. �Need levivad tuulega, aga ka vee ja loomadega. �Eos idaneb jas ellest hakkab kasvama seeneniit, kui on piisavalt toitu, niiskust ja soojust. �Paljud sümbiondid aga vajavad idanemiseks sobiva peremehe lähedust.

Miks on seenele vaja seeneniite? � Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha, seeneniidistiku

Miks on seenele vaja seeneniite? � Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. � Seeneniidistiku ehitus ongi kohastunud selliseks toitumiseks, sest peened niidid kasvavad kiiresti just sinna, kus toitu on palju. � Mida suuremaks kasvab seeneniidistik, seda suuremaks läheb pind, mille kaudu seen toitub. � Seeneniidistiku sees liigub toitainete lahus edasi ja jõuab viljakehadesse, � Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omaveheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainestest.

Seente mitmekesisus �Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja mitmekesised on ka nende kasvukohad ja

Seente mitmekesisus �Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja mitmekesised on ka nende kasvukohad ja eluviis. �Mõned seened on kübara ja jalaga, suur osa seeni on mikroskoopilised. Rohkelt on neid mullas ja maapinnal kõdus. �Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal neist on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel, osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke.

Pärmseened vajavad suhkrurikast keskkonda � Pärmseened on erinevalt teistest seentest üherakulised ning neil pole

Pärmseened vajavad suhkrurikast keskkonda � Pärmseened on erinevalt teistest seentest üherakulised ning neil pole niidistikku. � Nende rakud on ümara kujuga ning rakukestata. � Pärmseened on levinud suhkrurikastes kasvukohtades, nt sobivad neile puude mahl ja puuvuljad. � Suhkrut lagundades saavad nad eluks vajalikku energiat. � Suhkrute lagunemist hapnikuvabas keskkonnas nimetatakse käärimiseks. Suhkrute käärimisel tekivad alkohol ja süsihappegaas. � Seetõttu on pärmseened leidnud laialdast rakendust toiduainetööstuses.

Kuidas pärmseened paljunevad? �Pärmseentel on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis, pungumine: pärmirakk puhetub

Kuidas pärmseened paljunevad? �Pärmseentel on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis, pungumine: pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütatrakk. Rakud võivad üksteisest eralduda või jääda külgepidi seotuks, moodustades pikki rakuahelaid. �Kui elutingimused pole soodsad moodustab seen eoseid.

Milleks pärmseeni kasutatakse? �Pärmseente võimet suhkruid kääritada kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ja taina kergitamisel

Milleks pärmseeni kasutatakse? �Pärmseente võimet suhkruid kääritada kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ja taina kergitamisel �Pärmitaignasee lisatakse suhkrut, millest seened toituvad. Käärimisel eralduvad süsihappegaas ja alkohol “kergitavad” tainast ja muudavad selle poorseks. Hiljem need ained lemduvad. �Veini- ja õlletööstuses kasutatakse pärmseeni, et kääritad amahlas või õlleekstraktis leiduvad suhkrud alkoholiks. Käärimisprotsessi käigus saab suhkru lisamisega reguleerida alkohoolse joogi kangust.