Prosper Mrime 1803 1870 Koostas Klli Semjonov Mrime

Prosper Mérimée (1803— 1870) Koostas Külli Semjonov

Mérimée Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist.

“Clara Gazuli teater” 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu (“Clara Gazuli teater”), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo “Cromwelli” eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet.

Mérimée proosakirjanikuna Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused (“Tamango”): nende edu oli märkimisväärne. Kasvatatud voltaire’likus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumorit. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée külm, kommentaarideta stiil

Mérimée tõlkijana 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puškinit, Gogolit ja Turgenevit.

“Mateo Falcone” (1829) Romantiku teos, mis väljus romantismi raamidest. Jõuka korsiklase Mateo Falcone ja tema poja Fortunato traagiline lugu. Mida pidada elus olulisimaks? Traditsioone, suguvõsa au ja kuulsust? Kas on võimalik pojale andestada reetmist?

“Mateo Falcone” “. . . see laps on niisiis esimene meie suguvõsast, kes on saanud toime äraandmisega. ”

Mérimée novellikirjanikuna 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 “Colomba”; 1845 “Carmen”). “Carmenil” oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest.

Mérimée novellide tähtsus Kirjutab psühholoogilisi novelle: Tähelepanu keskmes on inimese sisemaailm, ta ei eralda seda välismaailmast; Oluline tähtsus on sündmusel, mis kujuneb katastroofiks (mõrv, enesetapp, veritasu); Tähtis on lõpplahendus: teos ei lõpe traagilise stseeniga, Mérimée lisab harilikult ühe peatüki, mis räägib sündmustega vähe seotud asjadest. Eesmärk on vaikida sellest, mida on jutustuses kujutatud. Looduskirjeldused on napisõnalised,

“Carmen” kinos 2003. aasta hispaania film http: //www. youtube. com/watch? v=C SRUEh. LJAd 0

“Carmen” laval Bizet “Carmen”/ “Habanera” http: //www. youtube. com/watch? v=d jsu. P 0 uta 7 s&feature=related Cullbergi ballett "Carmen“ http: //www. youtube. com/watch? v=_Io U 4_f. DLn. M&feature=related Georges Bizet (1838 – 1875)