Vergilius Publius Maro Aeneis Klli Semjonov Aenease retk

Vergilius Publius Maro “Aeneis” Külli Semjonov

Aenease retk

William Blake Richmond “Venus ja Anchises“

Corrado Giaquinto “Venus (Aenease ema) ja Aeneas”

Aeneas põgeneb Troojast isa Anchisese ja oma poja Ascanusega.

• Aenease kuus esimest laulu on otsekui “Odüsseia”: elu kui teekond, kui seiklus, täis tundmatuid ja ähvardavaid ohte. • Aeneasele on see sisemine teekond, oma saatusest määratud missiooni täitmine, ettemääratuse omaksvõtmine ja sellega kaasnev kindlameelsus tegudes. • Viimased kuus laulu on otsekui “Ilias”: elu kui sihikindel võitlus, sõda, mille ülimaks sihiks pole kangelaskuulsus ja au, vaid missiooni täitmine: uue riigi rajamine. • Kasutatud on vaticinatio ex eventu (ennustus tagantjärele) võtet. • “Aeneis” on esimene rahvuseepos. • Aeneas areneb teose jooksul: kõhklevast ja kahtlevast noormehest saab aja jooksul (VI laulust) otsusekindel tegutseja.

I – IV laul Tegevus toimub Kartaagos. Juno/Hera, kreeklaste soosija Trooja sõjas, näeb Aenease rajatavas riigis ohtu oma lemmiklinnale Kartaagole ja korraldab tormi. Aenease ema Venus/Aphrodite palub abi Jupiterilt/Zeusilt ja too toimetab Aenease Kartaago randa.

Aeneas jõuab isa ja poja Ascanusega Kartaago randa.

II – III laul Aeneas jutustab Didole Troojas toimunust.

Poseidoni saadetud meremaod kägistavad Trooja preestri Laokooni ja tema kaks poega.

Trooja hobune: kreeklaste “kingitus” troojalastele (Minerva/Athena kingitus).

IV laul Aeneas ja Dido jahiretkel enne äikesetormi. Aenease ja Dido romantiline, kuid traagiline armastuslugu. Aeneas lahkub Kartaagost, sest talle meenutatakse tema ülesannet. Dido tapab end, enne surma kuulutab Dido igavest vaenu Kartaago ja Rooma vahel.

V laul Võistlusmängud Aenease isa Anchisese auks Sitsiilia saarel.

VI laul Allilmas Jan Brueghel Vanem“Aeneas ja Sibylla allilmas” Allilma pääseb Sibylla koopast Avernuse järve lähedal Kampaanias. Enne allilma ei pääse, kui Aeneas on toonud kuldse puuoksa, mis kasvab sügaval metsas. Allilmas kohtab Aeneas Didot, kuid solvunud naine ei tee temast välja. Ta näeb seal neid, kes on määratud igavesti karistust kandma (nt isa- ja vennatapjad, ihnurid).

Aenease ja Anchisese kohtumine allilmas. Aeneas rändab allilma, kus isa näitab talle tulevikupilte Rooma suurmeestest ja räägib nende tegudest. Mainitakse Caesarit, kes toob Itaaliasse kuldajastu. Ascaniuse sõnad Aeneasele: “. . . kõikjal sa, roomlane, ent jää juhtima riike ja rahvaid, /see on su oskus ja taid: rahus õpeta kombeid ja korda, / säästku sul võidetuid võim, aga ülbeid taltsuta jõuga. ”

Eepose teises pooles tõuseb tähtsale kohale Aenease poeg Ascanius, kelle teiseks nimeks saab Julus.

VII laul Aeneas jõuab Latiumi randa, Latiumi valitseja Latinus lubab Aeneasele naiseks oma tütre Lavinia.

Aeneas ja troojalased ei saa oma uut kodupaika kingitusena: võimult tõugatud etruskide kuningas Mezentius lööb mesti rutulitega. Juno/Hera õhutusel koonduvad väed Aenease vastu. Vaenuvägesid juhatab rutulite valitseja Turnus, kes meenutab lugejale “Iliase” Achilleust: vapper ja kartmatu, samas õrn ja metsloomalik. Turnus on Aenease vastane nii sõjas kui ka armastuses (püüdleb Lavinia armastust).

VIII laul Ettevalmistus sõjaks. Vulcanos/Hephaistos sepistab Aeneasele relvad ja kilbi, millel on stseenid tulevasest Rooma ajaloost. Charles-Joseph Natoire “Venus vaatab Hephaistose valmistatud relvad üle”

IX – XII laul “Aeneis” lõpeb Aenease ja Turnuse kahevõitlusega, kus Turnus hukkub. Lõpuks sekkub Jupiter ja käsib Junol lõpetada Aenease ja troojalaste jälitamise. Juno kuuletub, ent seab lisatingimuse: maa peab jääma kandma vana nime.

Kasutatud kirjandus: J. Talvet “Maailmakirjandus” I L. Hjortsø “Rooma jumalad ja kangelased”