ODSSEIA ANTIIKEEPOS Koostanud Klli Semjonov ja Maris Sinka

ODÜSSEIA ANTIIKEEPOS Koostanud Külli Semjonov ja Maris Sinka

PIME AOID HOMEROS “Iliase” ja “Odüsseia” võimalik autor Homeros on Euroopa kultuuri esimene luuletaja. Elas väidetavalt 8. või 7. sajandil e. Kr. Homeros

ODYSSEUS Ithaka kuningas Kreeklaste nupukaim vägilane, Trooja vallutamise kindlustanud puuhobuse-idee autor. Pärast Trooja vallutamist koju naasva Odysseuse eksirännakud – odüsseia – kestsid kümme aastat.

ODÜSSEIA Loodud tõenäoliselt VII sajandi lõpus e. Kr, vähemalt 50 aastat hiljem kui „Ilias“. „Odüsseia“ 12 000 värssi jagati „Iliase“ eeskujul 24 lauluks. „Odüsseia“ alguse poeetiline võte – muusa poole pöördumine – sai eepilises luules populaarseks sissejuhatuseks. Tegevus toimub 10. aastal pärast Trooja sõda 40 päeva jooksul, möödunud üheksa aasta sündmusist jutustatakse tagasivaatena – seega on tegemist raamjutustusega.

Max Klinger “Penelope Odysseust koju ootamas” (1895) Truu Penelope, Odysseuse abikaasa, ootab ikka veel Trooja sõjast naasma pidavat kangelast ning püüab tulutult tõrjuda kosilasi.

John William Waterhouse “Penelope ja kosilased” (1912) Naine on lubanud valiku teha siis, kui on vaiba valmis kudunud. Nii koob ta päeviti vaipa ja harutab tehtu öösiti taas üles, et vastuse andmisega viivitada. Nüüd aga nõuavad kosilased lõplikku vastust.

I – V laul �Jumalate koosolekul otsustatakse, et Odysseus, kes juba seitse aastat nümf Kalypso juures vangis viibib, peab koju minema. �Athena nõuab, et Telemachos, Odysseuse poeg, hakkaks Penelope kosilastele vastu ning läheks isa otsima.

Telemachos lähebki isa sõprade juurde, et neilt Odysseuse kohta teateid saada. Telemachos ja Nestor Telemachos Menelaose ja Helena juures

Jan Brueghel (vanem) “Odysseus ja Kalypso” (1616)

V laul Hubert Maurer: jumalate käskjalg Hermes tuleb Ogygia saarele Kalypso juurde Odysseusele teatama, et aeg on koju pöörduda. Uuel jumalate koosolekul saadab Zeus Hermese Kalypso juurde käsuga Odysseus koju lasta. Odysseus ehitab parve ja asub teele.

VI laul Poseidoni saadetud torm hävitab parve ning Odysseus kandub tundmatule saarele, mis osutub muinasjutulise rahva faiaakide elupaigaks. Odysseus kohtab rannal faiaakide kuninga tütart Nausikaad: Athena tahtel kukub pall põõsa kõrvale, mille all puhkab väsinud Odysseus.

Christoph Amberger “Odysseus ja Nausikaa” (1619)

VII – VIII laul Demodokos laulab Trooja sõjast. Faiaakide kuningas Alkinoos koos õukondlastega kuulab ja tema kõrval olev Odysseus puhkeb neid laule kuuldes nutma. Ta tutvustab ennast ja hakkab oma lugu jutustama. Algab tagasivaade.

IX laul Algab Odysseuse tagasivaatav jutustus. Koduteel ründab Odysseus oma laevadega kiikonite linna Ismarost, sest neil on toidumoona tarvis. Mehed ei allu Odysseusele ja jäävad linna purjutama. Tekkib tüli ja paljud saavad surma. Pärast seda tabab mehi merel torm. Järgmisena jõutakse lotofaagide e lootosesööjate maale. Kes sealseid vilju sööb, kaotab mälu, unustab kodumaa. Need mehed tuli kinni siduda ja vägisi laevale tagasi tuua.

Nüüd satutakse kükloopide maale. Odysseus astub 12 kaaslasega maale, lootes kükloopidega sõbralikult suhelda, kuid üks kükloopidest, Polyphemos, ei näita erilist külalislahkust, vastupidi, ta tapab mõned Odysseuse mehed.

Et kükloobi käest pääseda, joodab Odysseus Polyphemose purju ning torkab tal silma peast, sattudes nii kükloobi isa Poseidoni viha alla.

Odysseus ja Polyphemos antiiksel vaasil.

Vaas, millel kujutatakse, kuidas Odysseus Polyphemosel silma peast torkab.

Odysseus päästab mehed, sidudes nad koopast väljuvate lammaste kõhu alla. Pime Polyphemos ei märka pettust.

X laul Aiolos annab Odysseusele tuulte koti. Theodor van Thulden (1606 - 1669) Kuningas Aiolos, tuulte valitseja, annab Odysseusele härjanahkse pauna, millesse on suletud tormituuled. Välja jääb vaid kerge pärituul Zephyros, mis tõukaks mehed Ithaka randa.

• Uudishimust avavad mehed koti enne koduranda jõudmist ja seetõttu ajab torm nad kodurannast eemale, nii et nad jõuavad äärmiselt sõjaka rahva, inimsööjate laistrügoonide juurde. �Odysseusel õnnestub laistrügoonide eest laevadele põgeneda, kuid saare elanikud jälitavad neid ja hakkavad suurte kivimürakatega laevade pihta loopima. Odysseuse laevastik hävib ja mehed hukkuvad. Vaid tema enda laev pääseb.

Odysseus ja Eurylochos tõmbavad liisku, kumb läheb vaatama, kes elab Aiaie saarel lossis. Liisk langeb Eurylochosele.

Kohkunud Eurylochos tormab üksi tagasi. Imeilus nümf Kirke oli mehi kostitanud rikkaliku lõunasöögiga. Pärast seda muutis Kirke Odysseuse mehed sigadeks, vaid Eurylochos pääses, sest tema ei söönud Kirke lauas.

Hermes hoiatab Odysseust: et mehi päästa, ei tohi ta Kirkelt jooki vastu võtta, vaid peab nõida mõõgaga ähvardama. Mehed jäävad Kirke juurde aastaks. Kirke pakub Odysseusele karikat 2 × John W. Waterhouse

“Kirke” John William Waterhouse (1849 -1917)

Bartholomäus Spranger “Odysseus ja Kirke” (1590)

XI laul �Enne koduteele asumist käsib Kirke Odysseusel allilma Hadesesse rännata ja seal ettekuulutaja Teiresiase üles otsida. �Odysseus ohverdab kaks looma. Teiresias joob ohvriloomade verd ja ennustab: Odysseusel ei õnnestu pääseda Poseidoni käest, sest ta on sandistanud tema poja Polyphemose; �Odysseus ei tohi puutuda päikesejumala Heliose veiseid Thrinakia saarel. Kui neid puutuda, hukkuvad kõik tema mehed, vaid Odysseus pääseb; �kui Odysseus koju jõuab, on ta maja täis kosilasi, kes kõik Penelopet ihaldavad.

XII laul Odysseus möödub sireenide saarest. Ta laseb end masti külge siduda, et sireenide laulu kuulata, ent mitte end hukutada.

Herbert James Draper “Odysseus ja sireenid” (1909)

Kes sireenide laulu kuulab, seda tabab karidel hukatus.

XII laul Kui Odysseuse laev on sireenidest õnnelikult möödunud, õnnestub sel läbi sõita kahe koletise, Skylla ja Charybdise vahelt.

Mehed on väsinud ja Eurylochos palub, et nad Thrinakia saarel peatuse teeksid. Sel ajal kui Odysseus puhkab, tapavad tema näljased mehed aga hulga päikesejumal Heliose veiseid. Tuleb vastu võtta Zeusi karistus: peajumala saadetud tormis hukkuvad kõik Odysseuse kaaslased. Odysseus pääseb, haarates kinni puust, mis vees hulbib, ja üheksa päeva järel jõuab ta Kalypso saarele.

Kalypso, kes tahab Odysseust endale abikaasaks, hoiab meest enda juures seitse aastat, lubades talle surematust ning hoolitsedes tema eest, kuni saabub jumalate käsk Odysseus vabastada. Siin lõppeb Odysseuse jutustus. Max Beckmann “Odysseus ja Kalypso” (1943)

XIII – XVI laul Faiaakide kuningas Alkinoos teeb Odysseusele rikkalikke kingitusi ning saadab ta kodusaarele. Ustava seakarjuse Eumaiose hütis kohtub Odysseus oma poja Telemachosega. Henri-Lucien Doucet “Odysseuse ja Telemachose kohtumine”

XVII – XXI laul Odysseus, tema poeg Telemachos ja Telemachose amm Athena muudab Odysseuse kerjuseks. Too läheb lossi, kus Odysseuse tunneb ära koer Argos. Ka Telemachose amm, kes näeb külalise jalgu pestes vana haavaarmi, tunneb peremehe ära. Penelope teatab, et abiellub selle kosilasega, kes suudab sarnaselt Odysseusega lasta noole läbi kaheteistkümne järjestikuse kirvesilma. Ainsana saab ülesandega hakkama Odysseus.

XXII laul Telemachose ja Eumaiose abiga tapab Odysseus Penelopet kiusanud kosilased ning truudusetud orjad.

XXIII – XXIV laul Francesco Primaticcio (1504 -1570) “Odysseus ja Penelope” Penelope ei tunne abikaasat ära. Lõpuks kirjeldab Odysseus talle nende pulmavoodit ning leiab aset äratundmisstseen. Odysseus läheb vaatama oma isa Laertest. Tapetud kosilaste sugulased ihkavad kättemaksu, ent Athena ja Zeus sekkuvad ja ithakalased lepitatakse.

Selleks ju saatus on kedrand ja saatnudki sangarid surma, Et kajaks ikka veel sest kangelaslaul järelpõlvede kõrvu. “Odüsseia”, VIII 579 jj

LÕPP