Personaalse uurimistoetuse taotlemine 2018 aastal 20 03 2018

Personaalse uurimistoetuse taotlemine 2018. aastal 20. 03. 2018

2017. aasta taotlusvoorust 2017. a taotlusvoorus sai rahastuse 43 uut projekti, sh • 13 järeldoktoriprojekti (edukus 28%) • 16 stardiprojekti (edukus 15%) • 14 rühmaprojekti (edukus 8, 4%) … kogumahus 3 992 443, 53 eurot Menetleti kokku 317 (46 JD, 104 PSG, 167 PRG) taotlust kogumahus 31 809 857 eurot TLÜ esitas 20 taotlust (4 JD, 8 PSG, 8 PRG), rahastati 2 PRG taotlust 2

2018. aasta taotlusvoorus … Taotleda saab: • järeldoktorigranti (Eestist välisriiki)* (PUTJD, kuni 3 a), • stardigranti (PSG, kuni 4 a), • rühmagranti (PRG, kuni 5 a); Taotluste koostamine ja esitamine ETISes 1. 04. -30. 04. kella 17 -ni; Rahastatavate projektide kogumaht eeldatavasti üle 8 milj euro. *välisriigist Eestisse järeldoktorantuuri tulekuks saab taotleda toetust Mobilitas Pluss meetmest. 3

PUT üldised põhimõtted • Grantide sihtrühmaks on teadlased ja uurimisrühmad; • Grandi taotleja peab olema grandiprojekti juht; • Grandid suunatud kõigile võimekatele teadlastele, sõltumata nende päritoluriigist; • Grantide kasutamine on seotud töölepingu nõudega vähemalt ühe Eesti TA-asutusega; • Samal ajal ei saa olla mitme PUT või IUT juht/põhitäitja; • Alates 2017. a taotlusvoorust on grantide taotlemise ja aruandluse lihtsustamiseks grantide rahaline maht eri granditüüpide kaupa fikseeritud. 4

Kes saab millist granti taotleda? (1/2) • Samaaegselt saab taotleda ühte järeldoktori-, stardi või rühmagranti ja võib olla märgitud põhitäitjana veel ühes PUT granditaotluses; • Taotleda ei saa isik, – kelle kahe eelmise järjestikuse taotlusvooru PSG taotlused ei ületanud lävendeid; – kes ei ole kolme grandi taotlemisele eelnenud aasta jooksul mõjuva põhjuseta tähtajaks esitanud ETAgi rahastatud varasema(te) projekti(de) aruannet (aruandeid) või kelle aruannet (aruandeid) ei ole ETAg heaks kiitnud. 5

Kes saab millist granti taotleda? (2/2) • Järeldoktorigrandi taotleja on – Ph. D saanud mitte varem kui 30. 04. 2013; – Ph. D saanud mujal kui koostööasutuses; – enne 30. 04. 18 töötanud/õppinud Eestis vähemalt 1 a. • Stardigrandi taotleja – on Ph. D saanud vahemikus 1. 01. 2012 -1. 01. 2017; – tegi pärast Ph. D teadustööd (soovitavalt välisriigis); – ei ole varem saanud PUT stardi- ega otsingutoetust ega olnud IUT juht. • Rühmagrandi taotleja on doktorikraadiga teadlane, kes juhib uurimisrühma NB! PRG ei saa taotleda isikud, kelle juhitav IUT teema või PUT projekt kestab 2019. 6

Keda võib grandiprojekti kaasata? • PUTJD on individuaalne grant. • PSG projekti võib kaasata (põhi)täitjaid – kellel on vajalik kvalifikatsioon projekti panustamiseks; – kes töötavad või õpivad samas asutuses; – kelle töötasu/stipendium kaetakse täielikult/osaliselt grandist. • PRG projekti peab kaasama (põhi)täitjaid, kusjuures – põhitäitja(te)l peab olema Ph. D (või vastav kval. ); – (põhi)täitjate töötasu/stipendium kaetakse täielikult/osaliselt grandist; – (põhi)täitjad võivad töötada teises Eesti TA-asutuses. 7

Fikseeritud grandimahud (1/2) • Fikseeritud grandimahud sisaldavad otseseid kulusid ja üldkulu; • Otsesed kulud jagunevad personali- ja teadustöö kuludeks; • Arvestuslikust tööjõukulust lähtuvalt jagunevad grandid väikesteks ja suurteks: SG 1 -2 inimest, RG 3 -5 inimest (TTE); • Teadustöö spetsiifikast lähtuvalt jagunevad väikesed ja suured grandid omakorda mitteeksperimentaalseteks ja eksperimentaalseteks; • Järeldoktori grandis moodustab üldkulu 5%, stardi- ja rühmagrandis 25% otsestest kuludest; • Stardi- ja rühmagrandi puhul on võimalik taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat. 8

Eksperimentaalne vs mitteeksperimentaalne teema • Enamasti käsitletakse eksperimentaalse uurimistööna selliseid uuringuid, milles rakendatavate meetodite kaudu üritatakse manipuleerimise või suunatult testimise abil mõista teatud protsesside põhjuslikke seoseid. • Eri uurimisprojektid võivad sisaldada erineval määral eksperimentaalset osa. Ka olemuselt mitteeksperimentaalses uuringus võib olla vajadus mõne katse läbiviimiseks. Grandi eksperimentaalsuse tingib siiski hinnang, kui suures mahus ja millisel määral on eksperimentaalsete uurimismeetodite rakendamine oluline projekti eesmärkide saavutamiseks. 9

Järeldoktori grandi maht Järeldoktori grant (JD) Otsesed kulud (aastas) Fikseeritud grandimaht Üldkulu kokku (aastas) Mitteeksperimentaalne 32 000 1 600 33 600 Eksperimentaalne 34 000 1 700 35 700 Ümberasumistoetuse määr on: • järeldoktoriprojektidel kestusega üks aasta 4000 eurot; • järeldoktoriprojektidel kestusega kaks aastat 5500 eurot; • järeldoktoriprojektidel kestusega kolm aastat 7000 eurot. 10

Stardigrandi maht Stardigrant (SG) Otsesed kulud (aastas) Fikseeritud grandimaht Üldkulu kokku (aastas) Mitteeksperimentaalne väike 37 500 9 375 46 875 Mitteeksperimentaalne suur 60 000 15 000 75 000 Eksperimentaalne väike 40 500 10 125 50 625 Eksperimentaalne suur 65 000 16 250 81 250 11

Rühmagrandi maht Rühmagrant (RG) Otsesed kulud (aastas) Üldkulu (aastas) Fikseeritud grandimaht kokku (aastas) Mitteeksperimentaalne väike 105 000 26 250 131 250 Mitteeksperimentaalne suur 148 000 37 000 185 000 Eksperimentaalne väike 114 000 28 500 142 500 Eksperimentaalne suur 160 000 40 000 200 000 12

Nn läbivad teemad • kirjeldada projekti olulisust Eesti teadusele, kultuurile, ühiskonnale ja majandusele; • kinnitada teaduseetika põhimõtete järgimist; • selgitada, kuidas hallatakse projekti käigus tekkivaid andmeid; • UUS! selgitada, kas projektile kohalduvad Nagoya protokollist tulenevad nõuded. Vt täpsemalt ETAgi kodulehelt 13

Andmete haldamine ja andmehaldusplaan 1/5 Teadusandmete halduse all mõistetakse kõiki tegevusi andmetega, mis tagavad teadusandmete kõrge kvaliteedi: andmete organiseerimine, dokumenteerimine, säilitamine, arhiveerimine, mis võimaldavad andmetele juurdepääsu ja andmete taaskasutust. • Andmehaldusplaani kohta vt täiendavalt https: //sisu. ut. ee/dmponline/avaleht Teadusuuringu kavandamise esimene etapp on planeerimine: on oluline läbi mõelda ja kirja panna, kuidas toimub andmete kogumine ja nendega töötamine uuringu vältel, kellel on ligipääs andmetele ja vastutus andmete eest, mis saab andmetest pärast projekti lõppemist jne. Selleks tuleb luua andmehaldusplaan ning edasise töö käigus seda järgida. 14

Andmete haldamine ja andmehaldusplaan 2/5 Andmehaldusplaani teemad: • Millised on teadustöö käigus tekkivad andmed • Millised nõuded rakenduvad teadusandmetele: seadused, institutsionaalsed ja rahastajate nõudmised • Milliseid andmete ja metaandmete standardeid järgitakse • Kuidas andmed dokumenteeritakse • Andmete omandiõigus, autoriõigus, intellektuaalomandi õigus • Andmeturbe aspektid • Andmete säilitamine ja varundamine ning vastavad seadmed või taristu • Andmete jagamine: ligipääsuõigused- ja piirangud, embargoperiood • Andmetega töötajate rollid ja vastutusalad • Andmehalduse maksumus 15

Andmete haldamine ja andmehaldusplaan 3/5 PUT tingimused ja kord 2018, p. 6. 4. 9: selgitus, kuidas hallatakse projekti käigus tekkivaid andmeid • PUT taotlusvormil: Kirjeldada, kas ja milliseid andmeid projekti käigus luuakse, töödeldakse või kogutakse; millist metodoloogiat ja standardeid rakendatakse; kas andmeid jagatakse/tehakse avalikuks ja mil viisil; kuidas andmeid hoitakse projekti vältel ja säilitatakse pärast selle lõppemist. Conditions of and Procedure for Personal Research Funding Application 2018, 6. 4. 9: an explanation how project data will be managed • Data management issuses to be described in the application form: Please describe which data will be created, managed or collected; which methods and standards will be applied; will the data be shared or made public and in which way; how data will be stored during the project period and maintained after the project period. 16

Andmete haldamine ja andmehaldusplaan 4/5 A data management plan should provide you and others with an easy-to-follow road map that will guide and explain how data are treated throughout the life of the project and after the project is completed. Ten Simple Rules for Creating a Good Data Management Plan • Rule 1: Determine the Research Sponsor Requirements • Rule 2: Identify the Data to Be Collected • Rule 3: Define How the Data Will Be Organized • Rule 4: Explain How the Data Will Be Documented • Rule 5: Describe How Data Quality Will Be Assured 17

Andmete haldamine ja andmehaldusplaan 5/5 Rule 6: Present a Sound Data Storage and Preservation Strategy: • How long will the data be accessible? • How will data be stored and protected over the duration of the project? • How will data be preserved and made available for future use? Rule 7: Define the Project’s Data Policies: 1) if preexisting materials, such as data and code, are being used, identify and include a description of the relevant licensing and sharing arrangements in your DMP 2) explain how and when the data and other research products will be made available 3) explain how human subject and other sensitive data will be treated Rule 9: Assign Roles and Responsibilities: articulate the roles and responsibilities of every named individual and organization associated with the project. Roles may include data collection, data entry, QA/QC, metadata creation and management, backup, data preparation and submission to an archive, and systems administration. Rule 10: Prepare a Realistic Budget: Data management takes time and costs money in terms of software, hardware, and personnel. 18

Taotleja meelespea (1/3) • Taotlemine toimub 1. 04. -30. 04. kella 17 -ni. Taotlus on esitatud alles siis, kui vastuvõttev asutus on selle kinnitanud. Jälgi asutusesisest töökorraldust ja tähtaega! • NB! TLÜ sisemine tähtaeg on 23. aprill • Taotlus peab olema tehniliselt ja keeleliselt perfektne (inglise keele puhul kasuta vajadusel keeletoimetamist); • Kirjuta taotlus ise. Teiste autorite tekstide kasutamisel viita nendele; • Korrasta CV – õige töökoht, uuendatud info töökogemuse (nt JD) ja projektides osalemise kohta; publikatsioonide lingid ETISes töötavad (veel parem – lisatud on täistekst); • Too selgelt välja enda roll taotlusele lisatud publikatsioonides ja projektides; 19

Soovitused bibliomeetriliste andmete esitamiseks • • • ETAg kasutab PUT taotluste hindamisel bibliomeetrilisi andmeid taotleja kohta täiendava materjalina - need andmed ei ole aluseks otsuste langetamisel, vaid abivahend taotlejate teadustegevusest parema ülevaate saamiseks. Vältimaks võimalikke eksimusi bibliomeetriliste andmete kasutamisel, esitage need andmed enda kohta juba taotluses. Neid andmeid saab lisada sakil „TA tulemused“ tekstikasti „Seos valitud kirjete ja uurimisteema vahel“, kus tuleb ka selgitada taotleja rolli lisatud publikatsioonides. BK valdkonnas on soovitatav bibliomeetrilised andmed esitada ISI Wo. S baasil. Selleks tuleb kõigil taotlejatel luua endale Researcher ID, vt http: //www. researcherid. com. TU, LT ning ÜK valdkonnas on soovitatav bibliomeetrilised andmed esitada andmebaasi Scopus põhjal. Kontrollige Scopuses, et teile on omistatud õiged publikatsioonid. Scopus annab autoritele Scopus Author ID ise. Soovitatav on lisaks luua ORCID ID ning integreerida mõlemad (Scopus ja ISI Wo. S) ID-d ORCID ID-ga (ORCID ID - Open Researcher & Contributor ID). Vt http: //wokinfo. com/researcherid/integration/ ja http: //orcid. scopusfeedback. com/ Samuti on soovitatav Google Scholar "My Citation" konto olemasolu, et näidata bibliomeetrilisi andmeid ka Google Scholar baasil. 20

Taotleja meelespea (2/3) • Koosta realistlik eelarve ja põhjenda selgelt taotletud grandimahtu (andmehaldusega seotud kulud näidatakse real „muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti eripärast“ koos teiste muude kuludega) • Taotluste rahuldamisel grandimahtu ei muudeta. See tähendab, et nt suure grandi taotlus kas rahuldatakse või mitte. • Ära taotle „igaks juhuks rohkem, sest niikuinii antakse vähem“. • Fikseeritud grandimahust väiksema summa taotlemine on põhjendatud vaid suure erinevuse puhul koostatud eelarve ja fikseeritud grandimahtude vahel. 21

Taotleja meelespea (3/3) • Võta teaduseetika järgimise ja andmete haldamise küsimust tõsiselt. • Kasuta selgitusteks mõeldud tekstikaste maksimaalselt, et lisada kommentaare ja selgitusi. • Mõtle taotluse lühikokkuvõtet kirjutades sellele, kas see on arusaadav ka laiemale avalikkusele. • Loe läbi hindamisjuhend. Enne taotluse kinnitamisele saatmist loe see läbi n-ö hindaja pilguga (või lase kolleegi(de)l seda hindaja pilguga vaadata). 22

Taotluste menetlemine … … toimub kuues valdkonnas (vastavalt OECD Frascati 2015 käsiraamatule): • Arsti- ja terviseteadused • Humanitaarteadused ja kunstid • Loodusteadused • Põllumajandusteadused ja veterinaaria • Sotsiaalteadused • Tehnika ja tehnoloogia … jõuab hindamisnõukogu esialgse rahastusettepanekuni novembri alguses. Hindamisnõukogu teeb lõpliku rahastusettepaneku detsembris. 23

Lisainfo • 2018. a taotlusvooru materjalid, sh korduma kippuvad küsimused TLÜ üldinfo: Madis Saluveer, madis. saluveer@tlu. ee, 6 409 249 • ETAgi üldinfo: Siret Rutiku (siret. rutiku@etag. ee, tel 731 7381) • Arsti ja terviseteadused: – Ade Kallas-Kivi (tel 731 7366, ade. kallas-kivi@etag. ee) • Bio- ja keskkonnateadused: – Kersti Sõgel (tel 731 7363, kersti. sogel@etag. ee) • Sotsiaal- ja humanitaarteadused ning kunstid: – Hele Priimets (tel 730 0326, hele. priimets@etag. ee) • Tehnika ja tehnoloogia: – Julia Uusna (tel 731 7358, julia. uusna@etag. ee) • Täppisteadused: – Mikk Vahtrus (tel 731 7367, mikk. vahtrus@etag. ee) 24