Muusika 1 kursus Klassitsism kuulamisseminar Moonika Tooming Gustav

Muusika 1. kursus Klassitsism- kuulamisseminar Moonika Tooming Gustav Adolfi Gümnaasium 2014

Sissejuhatus • Klassitsism muusikas 18. saj (algus 1730, kõrgaeg 1780 -1810) • Kunstis eeskuju antiikkultuurist (lihtsus, tasakaalukus, harmoonilisus) • Valgustusfilosoofide kõrgaeg 18. saj (Voltaire ja Rosseau). Ideed „Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon“ (1789) – nn Vana Euroopa lõpp • 18. saj tohutud muutused Euroopas (Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning Viini Kongress (põhjalikult muutus Euroopa riiklik jaotus, alguse said 19. sai rahvuslikud liikumised)

Sissejuhatus • Muutub muusika sihtgrupp: varem tellijateks õukond ja kirik, nüüd loodi kodanlastest kuulajatele • Helilooja hakkas suhtlema asjatundliku publikuga (muusikaharidus) • Barokiajastu keerukad ning kaunistatud meloodiad asenduvad lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiatega • Lihtsustub harmoonia: duur ja moll harmoonias põhifunktsioon I, IV, V (toonika, subdominant, dominant)

Sissejuhatus • Muusikas domineerib homofooniline faktuur (1 hääl esikohal) • Dünaamilised väljendusvahendid avarduvad oluliselt, eriti orkestrimuusikas (suured kontrastid) • Tekib klassikaline sonaadivorm, mis sai valdavaks instrumentaalmuusikas (ülesehitus)

Uued žanrid Kujunevad uued žanrid 4 osalised: • sümfoonia (teos sümf. orkestrile) • keelpillikvartett (1. viiul, 2. viiul, vioola, tšello) Uued žanrid 3 osalised: • kammersonaat (soolopillile või mitmele instr) • instrumentaalkontsert (soolopill + sümf. ork, 3 osaline) KÕIK ON SEOTUD SONAADIVORMIGA. Kõikide nende teoste 1. osa on ülesehituselt sonaadivormis (ka 4. osa, kui on 4 osaline teos)

SONAADIVORM • Aluseks on kahe põhihelistiku ja neid eristavate karakteritega teemade vastamine. • Koosneb 3 lõigust: Sissejuhatus EKSPOSITSIOON TÖÖTLUS REPRIIS Kooda

SONAADIVORM EKSPOSITSIOONIS tutvustatakse peateemat ja kõrvalteemat, erinevad karakterid • peapartii enamasti jõuline ja energiliselt liikuv (toonika helistikus) • sidepartii (üleminek teise helistikku) • kõrvalpartii lüüriline, vastandlik (dominant helistikus) • lõpupartii (kinnitab uut helistikku)

SONAADIVORM TÖÖTLUSES arendatakse ekspositsioonis esitletud teemasid (helistik ebapüsiv), tavaliselt töötluse lõpus vormi dramaturgiline kulminatsioon. REPRIISIS korratakse ekspositsiooni materjali, kuid ainult toonika helistikus (enam ei toimu helistike suhtes vastandamisi). peapartii, sidepartii, kõrvalpartii, lõpupartii

INSTRUMENTAALKOOSSEISUD VEEL • Kaob basso continuo (ansamblis juhtivaks klavessiin, hiljem klaver) • Tüüpiline klaveriduo mõne meloodipilliga • Klaveritrio (klaver + viiul + tšello) • Klaverikvintett (klaver + keelpillikvartett) • Keelpillikvartett ( 2 viiulit, vioola, tšello) • Kujuneb välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis (keel-, vaskpuhk-, puupuhk-, löökpillid). Vaskpuhkpille hakkas julgemalt kas. alles Beethoven (lisas trombooni).

HELILOOJAD KLASSIKUD Klassikalise stiili kõrgpunktiks saab Viini klassikute looming: • Joseph Haydn • Wolfgang Amadeus Mozart • Ludwig van Beethoven Kõik erinevast põlvkonnast Tegutsesid Viinis eriaegadel Eeskujuks 19. saj heliloojatele Tänaseni maailma kontserdilavade teoste hulgas kõige mängitumad teosed

MUUTUSED OOPERIS • Opera seria asemele tõuseb opera buffa (koomiline) ja Singspiel (laulumäng) • Tõid inimese reaalse elu keskele (eelistati lihtsamat ja igapäevasemat stiili, mis väljendus ka retsitatiivides ja aariates)

OPERA BUFFA • Tegelased enamasti madalamast seisusest, kes vastandusid peategelastele • Tüüptegelased ahne ja rikas vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldab noort ja kena teenijatüdrukut; teravmeelne linnasulist teener; rumal targutav doktor või advokaat • Esimene klassikaline opera buffa ooper G. B. Pergolesi „Teenija-käskijanna“

SINGSPIEL • Muusikateatri klassikasse kuuluvad Mozarti „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“.

OOPERIREFORM • Arendatakse edasi tõsist ooperit • Da Capo aaria asendub lühema aariaga (aitas elavdada tegevustikku) • Julgemalt kasutatakse orkestrit • Üha sagedamini sekkub koor Christoph Willibald Glucki – ooperireformija • Kõige tähtsam on seada muusika draama teenistusse • Muusika peab realistlikult kujutama laval ja tegelase hinges toimuvat

GLUCKI muudatused • Üksikud killustatud etteasted asendusid stseenidega • Püüdis ühendada orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat dramaatiliseks kõnelauluks • Koor ja ballett lisandusid ooperi tegevustikku • Avamängu sidus draamaga Tema stiiliideaal klassitsismiajastule väga iseloomulik

Joseph Haydn (1732 -1809) • Sümfoonia nr. 94 G-duur („Üllatussümfoonia“), II osa, kuulub 12 -ne Londoni sümfoonia hulka see . http: //www. youtube. com/watch? v=Cq. Xt. KCdq. RNA • Keisrikvartett op. 76 nr. 3 II osa. http: //www. youtube. com/watch? v=4 t 3 Vmo_EM 8 Y&feature=related • Saksa hümn. Mis on ühist Keisrikvarteti 2. osal ja Saksa hümnil? http: //www. youtube. com/watch? v=QBg. EUTHTdhk&feature=related • Trompetikontsert, III osa http: //www. youtube. com/watch? v=ASB 6 h. FUat 4 g

Wolfgang Amdeus Mozart (1756 -1791) • Sümfoonia nr. 40 g-moll, I osa http: //www. youtube. com/watch? v=p. Is. Mmuf 9 Q 3 Y • Väike öömuusika, I osa http: //www. youtube. com/watch? v=Qb_j. QBgz. U-I • Metsasarvekontsert n 4. III osa http: //www. youtube. com/watch? v=L_Tr. R 2 u. H 3 T 4 • Klaverikontsert nr. 21, II osa http: //www. youtube. com/watch? v=r. KZr 3 Exe. XUc • Klaverisonaat C-duur, I osa http: //www. youtube. com/watch? v=dd 7 Q 7 vh. NB-I

Mozarti ooperid • Ooper „Figaro pulm“, Avamäng http: //www. youtube. com/watch? v=TU 9 x 4 i. YPYs 4&feature=related • Ooper „Figaro pulm“, Figaro aaria (I vaatuse lõpust) http: //www. youtube. com/watch? v=-2 OGS_dj. WEc • Ooper „Don Giovanni“, Avamäng (dir. Herbert von Karajan) http: //www. youtube. com/watch? v=h. WMhf. KBJf 2 g • Ooper „Don Giovanni“, Vahuveiniaaria http: //www. youtube. com/watch? v=WTT 2 Rkr. Bs. As&feature=related Üleval pildil on Praha ooperiteatrihoone, kus 1787. a juhatas Mozart „Don Giovanni“ etendust. • Ooper „Don Giovanni“, Don Giovanni ja Zerlina duett (3. vaatus) http: //www. youtube. com/watch? v=RTKMN 1 ywwuk&feature=related

Mozartist veel • Ooper „Võluflööt“, Öökuninganna aaria (koloratuursopran) http: //www. youtube. com/watch? v=C 2 ODfu. MMyss Eelmine näide noormehe esituses http: //www. youtube. com/watch? v=6 r. Vdqfgc. GWY&feature=related • Reekviemist (1791) „Confutatis“ (2 vastandlikku kujundit) http: //www. youtube. com/watch? v=Axwi. Low. C 44 I (koos sõnade tõlkega) • Reekviem „Dies irae“ http: //www. youtube. com/watch? v=j 1 C-GXQ 1 Ld. Y • Reekviemist, koor „Lacrimosa“ (see jäi viimaseks, mida Mozart komponeeris) http: //www. youtube. com/watch? v=JE 2 mu. DZks. P 4 (koos sõnade tõlkega)

Mozarti Reekviemist • Oopus "Reekviem" on 35 -aastaselt siit ilmast lahkunud Wolfgang Amadeus Mozarti (1756– 1791) viimane teos, mida katab saladusteloor. Legendi kohaselt olevat Mozarti juurde 1791. aasta juulis ilmunud salapärane tundmatu mees, kes ulatas heliloojale ilma allkirjata kirja, milles seisis küsimus, kas Mozart ei tahaks kirjutada reekviemi. See kummaline tellimus olevat haiget kunstnikku hingepõhjani vapustanud. Mozartit viimastel kuudel kummitanud surmaaimdus sai veelgi kinnitust mõttest, et talle ilmus saadik teisest ilmast ja käskis heliloojal luua tema enda surmamissa. Teised allikad jutustavad seevastu, et reekviemi tellija oli Mozartile hästi teada. Viini muusikaringkondades oli avalik saladus, et suur muusikasõber krahv Franz Walsegg-Stuppach tellis Viini heliloojailt salaja teoseid, mida ta ümber kirjutas ja Stuppachi lossis koos oma õukonnamuusikutega isikliku loomingu pähe ette kandis. Kui krahvi noor naine 1791. aasta veebruaris suri, soovis lesk tema surma-aastapäeva puhul reekviemi ja pöördus Mozarti poole. Kokkulepitud honorarist sai Mozart nähtavasti ainult käsiraha. Teose komponeerimisega tegi Mozart algust oktoobris, novembri lõpus ta haigestus ja suri 5. detsembril oopust lõpetamata. Tema naine Constanze pöördus mitme Mozarti kolleegi ja õpilase poole palvega teos lõpetada, kuid keegi ei tundnud end selleks võimelisena. Viimaks võttis töö enda peale pere majasõber ja Mozarti assistent Franz Xavier Süssmayr. "Reekviem" kõlas esimest korda 1792. aastal. • Reekviem on liturgilise algupäraga tsükliline suurvorm - muusikasse pandud mälestusmissa. Muusikaliselt on Mozarti "Reekviemis" nii klassitsismi kui ka baroki elemente, tuntav on Bachi ja Händeli mõju. Nelja vokaalsolisti käsitleb Mozart grupina, mitte individuaalsete häältena, välja arvatud Tuba mirum’is, mille ta ehitab üles baritoni ja soolotrombooni dialoogina. Mozarti „Reekviemis“ ei jää valitsema varasema kirikliku leinamuusika trööstitud ja kirgastunud surmaigatsus. Helistikuks valitud d-moll väljendas Mozarti ajal enamasti saatuslikku ja traagilist.

Ludwig van Beethoven (1770 -1827) • Klaverisonaat nr. 8 „Pateetiline“, I osa http: //www. youtube. com/watch? v=Ms 4 wt. Ccsl. O 0&feature=related Http: //www. youtube. com/watch? v=Tz. Qlx 0 Ztm. MY&feature=related (2. variant on Zimmermann+ Steinway!!!) • Klaverisonaat „Kuupaistesonaat“ I ja II osa http: //www. youtube. com/watch? v=UHd 8 jw. XBz. XE&feature=relmfu • Klaverisonaat „Kuupaistesonaat“ III osa http: //www. youtube. com/watch? v=zuc. Bf. Xp. CA 6 s&feature=fvwrel • Klaveripala „Eliisele“ (Für Elise) http: //www. youtube. com/watch? v=y. As. DLGj. Mh. FI&feature=relmfu

Beethoven- sümfooniad • Sümfoonia nr. 5, I osa http: //www. youtube. com/watch? v=N 6 K_Iu. Bs. RM 4 (dir. Arturo Toscanini) http: //www. youtube. com/watch? v=W 2 q. W 6 f. Ot. AMY&feature=related (veidi uuem esitus • Sümfoonia nr. 9, IV osa http: //www. youtube. com/watch? v=n. ZJ 1 Tgf 4 JL 8&feature=related (sissejuhatus Leonard Bernsteinilt) http: //www. youtube. com/watch? v=_C 9 RPUQ 1 vw. Q (sõnade tõlkega) • Euroopa hümn http: //www. youtube. com/watch? v=EZ 9 lhoo 8 f. Zo

Selleks korraks kõik!