Metallid Koostaja Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gmnaasium Avaldatud





















- Slides: 21
Metallid Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/
Sisuleht 1 • • • Metallid argielus Metallide ja mittemetallide omaduste võrdlus Metallide omadused 1 Metallide omadused 2 Metallide omadused 3 Metalliline side Elektrongaas
Sisuleht 2 • • Metallikihtide nihkumine Metallide sulamistemperatuur Metallide sulatamine Metallide jagunemine tiheduse järgi Metallide tihedus Magnetilised omadused Seotud lingid Kasutatud materjal
Metallid argielus Fe, Cu, Al, W, Cr, V. . . Fe, Cu, V, Mn, Ni, Mo Fe, Ni, Cr Mg, Al Metallid argielus Au, Ag, Pt, Pd Hg Cu, Ni, Al Fe, Cr, Ni Cu, Al W, Mo
Metallid http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Brake_shoe_metal_specimen. JPG
Metall • Metall on lihtaine, millel on tahkisena iseloomulik läige, plastilisus, hea soojus- ja elektrijuhtivus. • Metalliaatomi väliskihil on enamasti 1 – 3 elektroni. • Metalliaatomid loovutavad reaktsioonikäigus elektrone.
Metallide ja mittemetallide omaduste võrdlus Omadus Metallid Mittemetallid Olek Tahked (v. a. Hg) Värvus Hallikad (v. a. Cu, Au, Cs) Erinevad värvused Elektri- ja soojusjuhtivus Väga hea Ei juhi elektrit, halvad soojusjuhid Sepistatavus Plastilised Haprad Läige Metalne läige Läiketa
Metallide omadused 1 a) Tavatingimustes tahked ained (erandiks Hg). b) Enamik metalle on hallika värvusega. Värvus varieerub hõbevalgest terasshallini (erandid: punakasroosa Cu ja kollane Au, kollakas Cs). c) Peegeldavad hästi valgust – metalne läige (Ag, Al, In). http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/ 9/9 d/Metals_for_jewellery. jpg
Metallide omadused 2 d) Head elektri- ja soojusjuhid (Au, Ag, Cu, Al). e) Erinevad sulamistemperatuurid (Hg -39 o. C, W 3422 o. C). f) Hea töödeldavus ehk plastilised (üks plastilisemaid Au).
Metallide omadused 3 g) Käega katsudes külmad. h) Erinevad tiheduselt (enamik veest raskemad, v. a. Leelismetallid: Li, Na, K). g) Erinevad kõvaduselt: • leelismetallid (Li, K, Na) on pehmed, noaga lõigatavad; • kõige kõvem on Cr. http: //en. wikipedia. org/wiki/Chromium
Metalliline side • Metalliline side on keemiline side, mis tekib negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikusel tõmbumisel. • Vabad elektronid põhjustavad: – elektrijuhtivust, – soojusjuhtivust, – plastilisust.
Metalliline side Korrapäraselt paiknevad katioonid Väliskihi elektronid on katioonidel ühised. Väliskihi elektronid takistavad katioonide omavahelist tõukumist.
Elektrongaas • Elektrongaas – metalli kristallvõres ioone ümbritsev väga liikuv elektronide kogum. • Vabad elektronid põhjustavad: – elektrijuhtivust; – soojusjuhtivust – plastilisust. - +
Metallikihtide nihkumine • Aatomikihid võivad kristallis nihkuda nii, et metalliline side ei katke. • Ühised elektronid seovad aatomeid ka nende muutunud asendis. • Seetõttu on metallid plastilised ja hästi töödeldavad. Alumine kiht Pealmine kiht
Metallide sulamistemperatuur • Metall Sn Pb Zn Mg Al Ag Cu 230 330 420 650 660 960 1080 1540 kergsulavad Fe Cr 1900 rasksulavad
Metallide sulatamine
Metallide jagunemine tiheduse järgi Metallid http: //de. wikipedia. org/wiki/Lithium http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Gold. Nugget USGOV. jpg
Metallide tihedus Li Na Mg Al Fe Cu Ag Hg Au Os • Tihedus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühikulise ruumalaga ainekoguse 0, 53 0, 97 1, 7 2, 7 7, 9 9, 0 10, 5 13, 6 19, 3 22, 5 massi. Metall • Enamik metalle veest raskemad (eranditeks: Li, Na, K).
Magnetilised omadused • Heade magnetiliste omadustega on: Fe, Ni, Co. • Kasutatakse näiteks kompasside ja elektrimootorite valmistamiseks.
Seotud lingid • http: //keemiavideod. ut. ee? meny=metallid • http: //en. wikipedia. org/wiki/Periodic_table_% 28 metals_and_nonmetals%29 • http: //www. youtube. com/user/wwwperiodict ableru? feature=watch#p/u/44/Qa. J_Yxj 9 b. G 8 • http: //www. youtube. com/user/wwwperiodict ableru? feature=watch#p/u/27/JABbofw. D 3 MI
Kasutatud materjal • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Brake_shoe_me tal_specimen. JPG • http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/common s/9/9 d/Metals_for_jewellery. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/Chromium • http: //de. wikipedia. org/wiki/Lithium • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Gold. Nugget. USG OV. jpg • Esitluses kasutatud viideteta pildid on võetud Microsoft Power. Point Clip Artist.





















