MEIOOS on raku jagunemine mille kigus kromosoomide arv

MEIOOS. . . on raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda. Diploidsest eellasrakust tekivad haploidsed rakud (n), need on sugurakud. Sugurakud ise enam ei jagune! Enne meioosi toimub DNA replikatsioon, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad kahekromatiidilisteks (sarnane mitoosiga). Meioosis toimub kaks jagunemist

I jagunemine ehk taandjagunemine jaotatakse samuti nelja faasi: I PROFAAS Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire ehk crossing-over) I METAFAAS Homolooglised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale.

I ANAFAAS Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. I TELOFAAS Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamebraani, kromosoomid ei keerdu lahti. Tekkinud tütarrakud alustavad kohe uut jagunemist.

Enne teist jagunemist ei toimu DNA replikatsiooni! II jagunemine ehk võrdjagunemine Vaata ja võrdle mitoosiga!

Meioosi II jagunemine lähemalt II PROFAAS II METAFAAS

II ANAFAAS kromatiidid tõmmatakse lahku II TELOFAAS

Meioosis tekkinud 4 tütarrakku ei ole geneetiliselt identsed

Meioosi (kui protsessi) olulisemad erinevused võrreldes mitoosiga • Homoloogilised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale • Toimub (võib toimuda) ristsiire • Toimub kaks järjestikust jagunemist Olulisemad erinevused tulemustes • Kromosoomide arv väheneb kaks korda • Tütarrakud ei ole geneetiliselt identsed

Kus toimub meioos inimesel? Meeste munandites väänilistes seemnetorukestes on 46 kromosoomiga rakud spermatogoonid, mis teevad läbi meioosi ja tekivad spermid.

SPERMATOGENEES on spermide küpsemine. See algab puberteedi saabumisel ja lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Meioosis tekkinud rakud vähendavad suurust ja kasvab vibur - sperm on valmis. Spermatogoonist küpse spermini kulub 3 kuud. Spermid ei saa küpseda 37 o. C juures, vaid 34 o. C.

OVOGENEES on munarakkude küpsemine See algab munasarjades juba tütarlapse looteeas ja lõpeb naise 50 - 55 vanuses. Munasarjad on paarilised, asuvad vaagna allosas. Ovogoonid on 46 kromosoomiga rakud munasarjades.

Tütarlapse esimese eluaasta lõpuks on kõik ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävadki ootele. Alates puberteedist läbib (reeglina) igas kuus üks ovogoon meioosi ja tekib vaid üks suur munarakk ehk ovotsüüt. Kolm väikest rakku on viljastumisvõimetud (polotsüüdid).

Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist ning liikumine munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub.

Sündimisest alates on tütarlapse kummaski munasarjas ootamas umbes 200 000 ovogooni. Naise elu jooksul valmib neist umbes 400. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. ontogeneesi. • Ontogeneesi 3 etappi: • Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. • Embrüogenees – loote areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng

Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. Edasi toimub lõigustumine (mitoos) Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4 -5 päeva Umbes 7 ndal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale