Kvantitatiivne geneetika kirjeldamaks kvantitatiivsete meetriliste tunnuste pritavust ja

Kvantitatiivne geneetika kirjeldamaks kvantitatiivsete (meetriliste) tunnuste päritavust ja evolutsiooni. suur hulk geene (pilt 2 -14), polügeenne muutlikkus, seega ei saa klassikalise pop gen meetoditega, kesksel kohal isendi fenotüübiline väärtus (phenotypic value), fenotüübiline väärtus jagatakse kaheks: genotüübiliseks väärtuseks (genotypic value) ja keskkonnahälbeks (environmental deviation), P = G + E. Keskkonnahälvete keskmine = 0.

Vastavalt fenotüübilise väärtuse komponentidele jagatakse komponentideks ka populatsiooni fenotüübilist muutlikkust e. dispersiooni (phenotypic variance), dispersioon matemaatilises mõttes. Geneetiline dispersioon (genetic variance, VG) on isendite genotüübiliste väärtuste dispersioon, keskkonnadispersioon (environmental variance, VE) on keskkonnahälvete dispersioon (2 -14 A). , V P = V G + V E. Asi läheb keerulisemaks, saab jagada peenemaks => genotüübilise väärtuse jagada aretusväärtuseks ja dominantsihälbeks.

Kala pikkus seisab koos pea, keha ja saba pikkusest. - väärtused annavad väärtuse kokku. - dispersioonid annavad dispersiooni kokku.

Isendi aretusväärtus (breeding value) iseloomustab isendi järglaste (teoreetilist) keskmist antud populatsioonis. Aretusväärtus - see väärtus, mis kandub edasi tema järglastele, tema “geneetiline kvaliteet” spetsiifiline populatsioonile! Mis ei kuulu aretusväärtuse hulka? Keskkonnahälve ja dominantsihälve (dominance deviation) (2 -15). Kui domineerimine puudub, on alleelide mõju genotüübiväärtusele aditiivne ehk liituv,

annab üldistada ka erinevate lookuste vahelisele koosmõjule. kaks lookust mõjutavad genotüübiväärtust aditiivselt, kui väärtus on leitav eri lookuste mõju aritmeetilise keskmisena. interaktsioonihälve ehk epistaasihälve (interaction deviation v. epistatic deviation). jagame geneetilise dispersiooni aditiivseks (additive genetic variance) ja mitte-aditiivseks (non-additive g. v. ) VP=VG+VE=VA+VD+VI+VE

Heritability kogu asjal põhineb arusaam päritavuskoefitsiendist h 2. Päritavuskoefitsient (heritability) h 2=VA/VP Reaalseid väärtusi vt pilt 2 -17. Heritability laiemas mõttes (= degree of genetic determination) VG/VP. Sõltub populatsioonist!

Evolutsiooni kirjeldamine Tähtis võrrand on R= h 2 S, kus S on selection differential R on response to selection, vastus valikule. Nende mõistete olemust iseloomustab pilt 2 -18. Siiski, sõnaliselt: S on erinevus populatsiooni keskväärtuse ja paljunevate isendite keskväärtuse vahel, Valik lõdvas tähenduses (fenotüübiline valik), st vastus valikule ei kuulu valiku mõiste sisse. Valiku intensiivsus i, i = S/ FP,

Ükskord hakkab sama S vähenema (pilt 2 -19). Seda siis selle tõttu, et h 2 väheneb = aditiivne geneetiline muutlikkus ammendub. Päritavuskoefitsiendi määramine on muidugi võimalik eespool toodud valemist R = h 2 S, siiski on selline katseline evolutsiooni läbiviimine enamjaolt liiga töömahukas, lihtsamini saab h 2, hinnangu kätte sugulaste vahelisest sarnasusest. Mida suurem on h 2 seda tugevamalt määrab vanemate fenotüüp järglaste fenotüübi.

Regressioonist vanemate ja järglaste väärtuste vahel. Võib kasutada nii ühe vanema kui kahe vanema keskväärtust (mid-parent), vt pilt 2 -20, pilt 2 -21. Ka õdede-vendade (õvede) omavaheline sarnasus. Paraku paraku - pesakondade võrdluse teel hindame päritavust süstemaatiliselt üle. Mainitud hädadest on vaba poolõvede pesakondade analüüs. Inimesel kaksikud.

Fenotüübiline ja geneetiline korrelatsioon Geneetiline korrelatsioon (genetic correlation) on aretusväärtuste vaheline korrelatsioon, kus e 2=1 -h 2. r. P = h X h Y r. A + e X e Y r. E , Kaasneva vastuse valikule (correlated response, CR). Kui kahe tunnuse X ja Y vahel on geneetiline korrelatsioon, CRY = ih. Xh. Yr. AFPY. mikroevolutsiooniliste lõivsuhete aluseks. Korr määramine - samad meetodid, kui päritavusel.

G×E korrelatsioon => genotüübid pole jaotunud ühtlaselt eri keskkondade vahel, korrelatsioon genotüübiväärtuste ja keskkonnahälvete vahel, eri genotüübiga isendid elavad eri keskkondades. Katses välditav. G×E interaktsioon => sama keskkond põhjustab eri genotüüpidel eri suurusega keskkonnahälbeid (pilt 2 -16). reaktsiooninormid pole paralleelsed. Keskkonnast tulenev muutlikkus (environmental variance) - selged asjad - plastilisus; - arengumüra (developmental noise); - vanemate mõjud noore isendi arengule - parental (maternal, kui ema) effects.

QTL. . . tähendab quantitative trait locus, pilt 2 -22. Kvantitatiivse geneetika piirid mitte liiga kaugele! max 20 põlvkonda, suuri väga valimeid vaja.