Kuidas kujundada vgivallatu koolikeskkond Tiina Merkuljeva Tallinna Koolinukogu

Kuidas kujundada vägivallatu koolikeskkond Tiina Merkuljeva, Tallinna Koolinõukogu liige, koolide arenduskonsultant ja superviisor Tallinna koolirahu I mõttetalgud

Kust tulevad kiusajad � � Kurjusepisik on meile loodusest antud. Juba sündides kannab inimene agressiooni kromosoomides, samas ei ole leitud altruismi. Elu ise kas võimendab või leevendab agressiooni ja seepärast peab keskkond õpetama inimesele armastust, hoolimist, lugupidamist ja konfliktide rahumeelset lahendamist.

Kust tulevad kiusajad � � � Täiskasvanud on need, kes kehtestavad ühiskonnas kooselamise reeglid, ja ka selle millisel viisil on aktsepteeritav agressiivsust välja näidata. Seega, tuleks meil endilt küsida, millist keskkonda me enda ümber soovime. Kuna kool on ühiskonna peegel, siis alustada tuleks pere tasandilt.

Lapse sotsiaalne aatom hoolivate ja toetavate peresuhete puhul KODU Õed-vennad Laps Huviringid - sõbrad Lemmikloom Vanavanemad Kool Vanemad ja sõbrad, õpetajad

Kust tulevad kiusajad � � � Käitumisraskustega laste hulga suurenemist süvendab ka väär arusaamine vabakasvatusest – laps teeb, mis tahab. Eestis läbi viidud uuringud näitavad, et 10 -st lapsevanemast ainult 4 tunnevad tõelist huvi oma lapse suhtes nii sõnades kui tegudes. Ootus on, et kool teeb lapsest inimese. Vanemate vastutus peaks olema suurem.

Lapse sotsiaalne aatom vähese vanemliku toe/huvi puhul KODU Õed-vennad Laps Juhuslikud sõbrad Ema Vanaema Isa Kool, õpetajad, sõprade poolt tõrjutud

Koolivägivalla tõkestamine on kõikide osapoolte ühine mure � � � Lapsevanemad peavad teadvustama, et just nemad mõjutavad oma laste käitumismustreid kõige enam. Ka koduga laps võib olla kodutu, kui selles puudub kodusoojus mõistmine ja hoolimine. Lapsevanemad vajavad teadmisi ja tuge selles, kuidas oma lapsi arendada. Kool saab siin olla partneriks.

Ka õpetaja vajab tuge Õpetaja toimetulekut koolis mõjutab: � juhtimise kvaliteet – kui oluliseks peetakse kaasamist , kollegiaalsust ning pedagoogide ametialast autonoomsus; milline on kontrollimise ja usaldamise tasakaal; � omavaheline suhtlemine ning see, kuidas (kas) koostööd tehakse ja üksteisele abi osutatakse; � koolis valitsev sisekliima – usaldus, lugupidav suhtumine, konfliktide lahendamisviisid; � õpikultuur ja ametialase edenemise õhkkond; � üldine rahulolu oma tööga ja pühendumus õpetajaametile.

Mida saab teha ühiskond � � � Mitmed maailma riigid kasutavad vägivalla peatamiseks multisüsteemset teraapiat (MST). Lähenemine on alguse saanud USA-st ning selle rajajaks on Dr Scott Henggeler. Meetod on teaduslikult põhjendatud MST kujutab endast süsteemset ja järjepidevat abi peredele ja kogukonnale, mille eesmärgiks on kutsuda esile elustiili muutusi perekonna tasandil. MST eesmärk on võimaldada laste toetamist oma peredest ja koolist (kaaslastest) lahutamata. Litsents MST kasutamiseks on antud sellistele riikidele: Norra, Austria, Kanada, Taani, Põhja-Iirimaa, Inglismaa, Šotimaa, Rootsi, Šveits, Uus Meremaa ja Island. Laialdaselt kasutusel USA-s.

MST põhimõtted Supervisioon (töönõustamine) tugikeskuste spetsialistidele Omavalitsus KODU Õed-vennad Laps Tugikeskused Juhuslikud sõbrad Ema Vanaema Isa Kool, õpetajad, sõprade poolt tõrjutud

Vägivallatu keskkonna loomine saab alguse järgmistest väärtustest: � � Respekt – probleeme vaadeldakse ja neile lähenetakse erinevate nurkade alt, teadvustatakse ja aktsepteeritakse seda, et inimesed (grupid, pered) on erinevad ning neil on õigus olla erinev ja omada eriarvamust. Suhtlemises ollakse hinnanguvabad ja lahendusele orienteeritud. Avatus – kõikide konflikti osapooltega räägitakse otse (mitte tagaselja ja ei otsustata nende eest), ollakse dialoogis, jagatakse infot ja teadmisi kõigest, mis aitaks konflikti lahendada. Oluline on teadvustada, et teisel võib olla jagada meile tulemuslikke lahendusi. Konfidentsiaalsus –vaikimiskohustus ning käitumine vastavalt professionaalsele eetikale. Kaasamine/osalemine – MST spetsialistid on liidrid, muutuste protsessi juhid ja toetajad, kõikidel võrgustiku partneritel on proaktiivne hoiak.

Põhjamaade kogemus � � � Põhjamaades (Soome, Rootsi, Norra) on lapsevanemate ja kogukonna (ühiskonna) vahelised suhted seadusega väga täpselt reguleeritud. Soomes võeti 1983 aastal vastu uus lastekaitseseadus, mis kohustab vanemaid oma laste eest hoolitsema ning abi küsima juhul, kui tekkivad kasvatuslikud probleemid, millest ise jagu ei saa. Ühiskond ei lepi sellega, et lapsevanemad kas ei soovi või ei oska oma lapsi kasvatada. Raskustesse sattunud perede toetamine (nii rahaline kui ka spetsialistide abi) on sihtotstarbeline ning kontrolli all. Raha selliste perede toetamiseks liigub perekeskustesse, mitte lapsevanema rahakotti. Lapsevanemate osalemine perekeskuse töös on kohustuslik. Maksumaksjad saavad olla kindlad, et resotsialiseerimise peale kulutatav raha kasutatakse just selleks otstarbeks.

Vägivalla peatamine eeldab olukorra teadvustamist ja kõikide osapoolte ühiseid jõupingutusi. Edu meile selles!