Korduma kippuvad ksimused ADS menetlusrakenduse kasutamisel Andre Kaptein





















- Slides: 21
Korduma kippuvad küsimused ADS menetlusrakenduse kasutamisel Andre Kaptein Maa-amet 25. aprill 2012
Küsimus 1 • Identifikaatorite, lühendite ja terminite paljusus: – ETAK ID (ETAK’i objektide identifikaator) – ADS-OID (ADS’i objektide identifikaator) – EHR kood (ehitise kood ehitisregistris) – Objekti ID menetluses = Versiooni ID = Vers. ID – AKP (Aadressiandmete korrastamise projekt) – LP (liikluspind) –…
Küsimus 2 • Mis vahe on elukondlikel (EE) ja mitteelukondlikel (ME) hoonetel?
EE • Elukondlikud hooned (EE) ADS mõttes on ruumiandmete seaduse § 43 lõige 2 toodud definitsioonist tulenevalt unikaalaadressi nõudvad hooned, milledeks on: 1) elamud; 2) eluruume sisaldavad hooned; 3) juriidiliste isikute asukohahooned; 4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning eelnimetatud hoonete osad.
ME • Mitteelukondlikud hooned (ME) - on hooned, mis ruumiandmete seadusest tulenevalt ei nõua unikaalaadressi (Nt elamu juurde kuuluvad abihooned, saun, kuur, ait jne). • Kõik ühel katastriüksusel paiknevad ME hooned kannavad selle KÜ aadressi (va paralleelaadressi puhul).
Küsimus 3 • Mida teha kui ühel katastriüksusel paikneb 2 või enam unikaalaadressi nõudega (EE) hoonet? • 2 peamist lahendust: – Määrata hoonetele erilisand, mis lisandub maaüksuse aadressile. (Nt. maaüksusel Pargi tee 3 hooned: Pargi tee 3/1 ja Pargi tee 3/2) – Määrata hoonetele eraldi aadressid kas täisnumbriga või tähtlisandiga – sellisel juhul tuleb muuta ka maaüksuse aadressi lisades paralleelaadressi (Nt hooned Pargi tee 3 ja Pargi tee 3 a peavad paiknema maaüksusel aadressiga: Pargi tee 3 // 3 a )
Küsimus 4 • Kuidas kanda ADS’i liikluspinda teenindava katastriüksuse koha-aadress? • Liikluspinda (või ka väikekoha üldmaad) teenindava maaüksuse lähiaadress tuleb lisada täiskujul 6. tasemele (mitte 5. (LP ise) + 7. (aadressinumber) tase) • Tegemist on hoonestamata üksusega • Ühele objektile saab lisada ainult ühe 6. taseme komponenti (nime) sisaldava aadressi
Küsimus 5 • Milliseid veateateid saab menetleja ise lahendada? • Paljude veateadete puhul aitab andmete korrastamisest. • Tühistada saab ka tühistamise tase 2 veateateid • Kui menetluses esineb veateateid, mida saab tühistada menetleja, siis tuleb enne jõustamist või jõustamisvalmiks märkimist need veateated märkida mitteaktuaalseks ja lisada ka selgitus.
Klassifikaatorid veateated
Veateate aken
Küsimus 6 • Kuidas leida kaardilt objektide kohta infot? 1) Selekteerida infopäring 2) Klõpsata uuritaval objektil 3) Leida paremalt menüüst vajalik info
Küsimus 7 • Kas iga objekti kohta tuleb teha eraldi menetlus? • Ei, ühte menetlusse võib võtta ka rohkem objekte (maksimaalselt 50 objekti) • Soovitame ühte menetlusse võtta kõik ühe õigusakti või toiminguga seotud objektid • Jälgida tuleb, et menetlus ei läheks menetlejale liiga keerukaks • Lubatud on menetlusi “jupitada”
Küsimus 8 • Mida teha EHR hoonetega? • Kui EHR’s on objekti aadress korrastatud, siis tuleb see automaatselt 15 -30 min jooksul ADS’i • Menetlusse antud objekti lisada vaja ei ole • ADS’s saab ainult EHR objekti ühendada ETAK objektiga. • Enne menetlusse võtmist ja ühendamist tuleb veenduda, et EHR’s on´andmed korrastatud.
Küsimus 9 • Mida teha ebatäpsuste korral ETAK hoonete andmetes? • Võimalikud probleemid: – Hoone tüüp ETAKis on vale – Hoone paikneb mitmel katastriüksusel – Hooned on lammutatud või lagunenud – Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK • Anda kirjalikult e-posti teel teada ebatäpsusest. • Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja kindlasti lisada mis on hoonest alles: – Vare – Vundament – Mitte midagi • ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja vajadusel korrastab andmed.
E menetlused • Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid. • Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja läheduses paiknevate liikluspindade aadressid. • ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada, alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA KIPPUVAID KÜSIMUSI?
TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Andre Kaptein Andre. Kaptein@maaamet. ee tel 6750894 peaspetsialist Aadressandmete osakond Maa-amet





















