KEEMIA AINETE LIIGITUS LIHTAINED METALLID MITTEMETALLID LIITAINED KEEMIA

  • Slides: 10
Download presentation
KEEMIA AINETE LIIGITUS LIHTAINED METALLID MITTEMETALLID LIITAINED

KEEMIA AINETE LIIGITUS LIHTAINED METALLID MITTEMETALLID LIITAINED

KEEMIA LIITAINED OKSIIDID HAPPED ALUSED ehk HÜDROKSIIDID SOOLAD

KEEMIA LIITAINED OKSIIDID HAPPED ALUSED ehk HÜDROKSIIDID SOOLAD

KEEMIA REAKTSIOONI TÜÜBID: ÜHINEMISREAKTSIOON A B + AB

KEEMIA REAKTSIOONI TÜÜBID: ÜHINEMISREAKTSIOON A B + AB

KEEMIA LAGUNEMISREAKTSIOON AB A+ B

KEEMIA LAGUNEMISREAKTSIOON AB A+ B

KEEMIA ASENDUSREAKTSIOON A BC AC B + +

KEEMIA ASENDUSREAKTSIOON A BC AC B + +

KEEMIA VAHETUSREAKTSIOON AB CD AD CB + +

KEEMIA VAHETUSREAKTSIOON AB CD AD CB + +

Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: a) aluselid

Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: a) aluselid oksiidid ( metalli oksiidid) b) happelised oksiidid ( mittemetalli oksiidid) Nimetused: a) mittemetalli oksiidid – nimi antakse eesliidete abil, mis näitavad vastavate aatomite arvu. 1 - mono; 2 – di; 3 – tri; 4 – tetra; 5 – penta; 6 – heksa; 7 – hepta; 8 – okta; 9 – nona; 10 – deka näit. N 2 O 5 – dilämmastikpentaoksiid b) metalli oksiidid 1) püsiva oksüdatsiooniastmega metallidel järgneb metalli nimele sõna –oksiid näit. Al 2 O 3 – alumiiniumoksiid 2) muutuva oksüdatsiooniastmega metallide puhul järgneb metalli nimele sulgudes rooma numbriga o-a ( loetakse eesti keeles ). näit. Fe 2 O 3 – raud(III)oksiid Tagasi

HAPPED: liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikioonist ja happeanionist (happejäägist) -n Happeanioni laengu

HAPPED: liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikioonist ja happeanionist (happejäägist) -n Happeanioni laengu määrab ära H n – happeanion vesinikioonide arv. Happed annavad lahusesse vesinikioone, mis põhjustavadki happelisi omadusi. Happe lahuse p. H<7 HCl – soolhape ehk vesinikkloriidhape; HNO 3 – lämmastikhape; H 3 PO 4 – fosforhape; H 2 CO 3 – süsihape; H 2 SO 4 – väävelhape; H 2 SO 3 – väävlishape; H 2 S – divesiniksulfiidhape Tagasi

HÜDROKSIIDID ( ehk ALUSED ): liitained, mis koosnevad metalliioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidioonist

HÜDROKSIIDID ( ehk ALUSED ): liitained, mis koosnevad metalliioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidioonist +n Met – (OH) n hüdroksiidrühmade arvu määrab ära metalli oksüdatsiooniaste LIIGITUS: a) leelised (alused) – vees lahustuvad hüdroksiidid ( Na, K, Ca, Ba ) annavad lahusesse hüdroksiidioone, annavad leelise( aluselise) keskkonna: p. H>7 b) vees mittelahustuvad hüdroksiidid – ülejäänud Tagasi

SOOLAD: koosnevad metalli ioonidest ja happeanionidest NIMETUSED: happeanion soola nimi Clkloriid CO 3 -2

SOOLAD: koosnevad metalli ioonidest ja happeanionidest NIMETUSED: happeanion soola nimi Clkloriid CO 3 -2 karbonaat NO 3 nitraat PO 4 -3 fosfaat SO 4 -2 sulfaat SO 3 -2 sulfit S-2 sulfiid Nimetuses lisatakse metalli nimele sulgudes rooma numbriga oksüdatsiooniaste, kui metalli oksüdatsiooniaste on muutuv. Tagasi