KEEMILISTE HENDITE PHIKLASSID I HAPPED 8 klass Kaja

KEEMILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID I HAPPED 8. klass Kaja Linde 2010

Happed meie ümber Äädikhape – toitude maitsestamine ja marineerimine Sidrunhape – jookide lisand ja küpsetuspulbri koostisosa Piimhape – tekib piima hapnemisel piimhappebakterite toimel Õunhape – leidub õuntes ja pirnides Oblikhape – sisaldub rabarberis ja hapuoblikates

Hapete iseloomulik omadus: HAPPELAHUSTEL ON HAPU MAITSE

Tuntumad happed H 2 SO 4 - väävelhape - lähteaineks keemiatööstuses (näit. mineraal-väetised, lõhkeained jpm) HCl – soolhape - kasutatakse keemialaboris - suur tähtsus eluslooduses (kuulub maomahla koostisse) H 2 CO 3 - süsihape - kasutatakse karastusjookides, annab neile hapuka maitse

Hapete kindlakstegemine • INDIKAATOR – aine, mis muudab hapete toimel oma värvust • Lakmuselahus (või sellega immutatud filterpaber – lakmuspaber) - hästituntud indikaator • Lilla või sinine lakmuselahus (lakmuspaber) muutub hapete mõjul punaseks

Hapete liigitus hapniku sisalduse järgi: • HCl – soolhape • HBr - vesinikbromiidhape • H 2 S – divesiniksulfiidhape • HNO 3 – lämmastikhape • H 2 SO 4 – väävelhape • H 2 SO 3 – väävlishape • H 2 CO 3 – süsihape • H 3 PO 4 - fosforhape • Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom • Hapnikku sisaldavaid happeid nimetatakse hapnikhapeteks • Esineb ka hapnikku mittesisaldavaid happeid

Hapete liigitus vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis • Üheprootonilised happed: HCl • HBr HI CH 3 COOH jt. Mitmeprootonilised happed: H 2 SO 4 H 2 CO 3 H 2 S H 3 PO 4 jt.

Hapete liigitus tugevuse järgi • Tugevad happed: • Nõrgad happed: (kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks) (ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks) H 2 SO 4 H 2 S HNO 3 H 2 CO 3 HCl CH 3 COOH

Tänan !