Haridus keskajal Erika Udaltsova Perioodiline jagunemine n n

Haridus keskajal Erika Udaltsova

Perioodiline jagunemine n n n 9. -11. sajand kloostrikasvatus 11. -13. sajandi keskpaik rüütlikasvatus 13. sajandi keskpaik kuni 16. sajandini linlik kodanikukasvatus

Varakristlus n n Teoreetiline pedagoogika puudus, kasutati vaid autoriteetide ütlusi, mõtisklusi (nt Johannes Chrisostomus) Uued väärtused: heategevus, lootus pühakutele (tervendav, kasvatav, toetav jõud), etendused, palverännakud, patukahetsus, paast, Jumala rahu ja vaherahu Kristlikus pedagoogikas rõhutati vaimu, kasvatus toimus usu kaudu Kõik oli suunatud inimese sisemusse

Keskaegse hariduse eesmärgid: n n n Õpetada hirmu tundma Vaba tahte ja mõistuse distsiplineerimine Lähtuti inimese arengu jumalikust ettemääratusest

Seitse voorust n n n n Usk Armastus Lootus Õiglus Mõõdukus Tugevus Ettevaatlikkus

Seitse surmapattu n n n n Kõlblusetus Prassimine Upsakus Viha Laiskus Ihnsus Kadedus

n n Kristus oli pedagoog, isa, kasvatatava käendaja Kasvatus oli Kristuse jäljendamine Inimene ise polnud oluline, oluliseks peeti Jumalat ja patust vabaolekut tema ees Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine

Olulisim õppimise juures oli püsivus n Esines kaks vastandlikku seisukohta (teadus – usk, usk – armastus) n Õpetus toimus õpipoisi vormis n Õpetus põhines antiikajast üle võetud seitsmel vabakunstil n

Seitse vaba kunsti n n n n Grammatika Retoorika Dialektika Aritmeetika Geomeetria Muusika Astronoomia

Trivium ja quadrivium Algteadmiste kolmiktee n Grammatika n Retoorika n Dialektika Matemaatiline neliktee n Aritmeetika n Geomeetria n Muusika n Astronoomia

Koolide teke n n Vajadus vaimulike järele Suuline õppimine Õpetaja andis edasi seda, mida teadis ja vajalikuks pidas Algõpetus puudus

Kirikukoolid n n n Kristlike kogukondade laienedes tekkis vajadus avada kirikukoole Algselt vaid ristimiseks valmistujatele Toimus grupikasvatus Üleeuroopaliseks kirjakeeleks sai ladina keel Piibli tõlkimise järel ladina keelde, hakati ka ladina keeles koolides õpetama

Linnakoolid n n Emakeelne õpe Õpetajatel vabadus valikuid teha

Ülikoolid n n Tudengid elasid kogukondades Ülikoolidel vahet ei tehtud, oluline oli loengupidaja

Pedagoogilised subkultuurid: n n Vaimuliku kasvatusmudel Rüütlikasvatus Linlase kasvatus Talupoja kasvatus

Vaimuliku kasvatus n n n Seotus teispoolsuse ja Jumalaga Väärikaim seisus Range distsipliin Jumala nimel kohtu mõistmine Keskaja inimese kasvatuse vormimine

Rüütlikasvatus n n n Elukutselised sõdalased Relvade käsitsemine, vaprus, vastupidavus Karm kasvatus Turniirid ja jahid Daami teenimine

Turniir

Linlase kasvatus n n n Kaupmehed (gildides), käsitöölised (tsunftides) Au, ausus, sõnapidamine, õiglus Töö kõrge kvaliteet XII saj linnakoolid, ka tüdrukutele (kristlik algõpetus, õpipoisi meetod) Õpipoiss > sell > meister Meister on nimeline, meistri au

Keskaegne linnapilt

Talupoja kasvatus n n n Seisuslik uhkus Töökasvatus Varane sotsiaalne küpsus Looduslähedus Loodustsüklid ja -elemendid

Talupojad

Kokkuvõte n n n Õpetamise ja kasvatamise peaeesmärk oli väärikas ja kuulekas inimene Hariduse tähtsus ja väärtus kasvas keskaja jooksul Haridus muutus kättesaadavamaks

Kirjandus n n Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn, 2004. Gurevitš, A. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn, 1982. http: //www. medieval-life. net/education. htm http: //www. yourchildlearns. com/heraldry. htm