Erivajadusega laps kaasaja haridusssteemis LLE KUUSIK M A

Erivajadusega laps kaasaja haridussüsteemis ÜLLE KUUSIK M A 15. 08. 2018

Peamised sõlmpunktid § § Erivajaduste kasv ja spetsiifika. Varajane diagnostika ja sekkumine. Kaasav haridus. Erivajadustega lastega tegelevate institutsioonide koostöö. 2

Miks on probleem aktuaalne? (1) AEV laste arv kasvab terves maailmas. Miks? USA-s 2001 -2011 a. läbi viidud pediaatriaalane uurimus näitas: kõneprobleemidega laste arv kasvas 63%, kuulmisprobleemidega 16%. (http: //identifythesigns. org). 3

Miks on probleem aktuaalne? (2) Venemaal vähenes tervelt sündinud laste arv (19931998) ligikaudu 1 % aastas (43, 6 %-lt 38, 8%-le). 2015. a. andmetel: Ø on Venemaal viimase 10 a. jooksul kasvanud laste , s. h. erivajdustega laste, sündimus Ø Sealse statistika järgi omab iga 3. vastsündinu mingit haigust või kõrvalekallet tavapärasest seisundist Ø Oluliselt on kasvanud laste arv, kellele on invaliidsus määratud esimestel eluaastatel (16% lapsinvaliididest olid vanuses 0 -4 a. ) 4

Miks on probleem aktuaalne? (3) Invaliidsuse peamised põhjused olid: Ø Psüühilised kõrvalekalded – 24, 8 % Ø Närvisüsteemi erinevad haigused – 22, 7 % Ø Somaatilised haigused ja raskete infektsioonhaiguste järgsed seisundid – 20, 6 % Ø Kaasasündinud anomaaliad - 19, 1% Oluliselt on kasvanud kromosoomhaiguste ja kesknärvisüsteemi anomaaliate arv. (J. Strebeleva jt. 2017) 5

Olukord Eestis Vastav statistika: Ø meil puudub, Ø ei ole kättesaadav Ø või on osaline. Puudub täpne ülevaade kui palju, millise spetsiifikaga ning vanusega meie erivajadusega lapsed on. Halvas seisus on jätkuvalt varajane diagnostika. 6

Varajase sekkumise olemus See on valdavalt imikute ja väikelaste (0 -3 a. ) arenguliste erivajaduste võimalikult varajane märkamine ning laste ja nende perede toetamine. Arenenud riikides on varajane diagnostika ja sekkumine nihkunud järjest varasemale eale – oluliseks peetakse probleemide märkamist esimesel eluaastal, esimestel elukuudel. 7

Varajase sekkumise tähtsus (1) Toetumine arengu sensitiivsetele etappidele (bioloogiline alus -ajufunktsioonide ülikiire areng esimesel kolmel eluaastal). Lapsed on selles vanuses erakordselt hästi õpetatavad. Aju areneb kogemuste toel, st ei küpse. Imiku arengu allikaks on emotsionaalne suhtlemine lapse ja tema lähedaste täiskasvanute vahel. Väikelaps areneb eelkõige praktilise tegevuse toel. Teiseste arenguprobleemide ennetamine ja/või leevendamine 8

Varajase sekkumise tähtsus (2) Lapse maksimaalse arengu tagamine, tulevaste õpiraskuste ennetamine/leevendamine. Perede toetamine. Vähenevad ühiskonna kulutused puudega isikute toetamiseks. USA teadlaste andmetel säästab varajasele sekkumisele kulutatud 1 dollar hiljem nende isikute haridus- ja sotsiaalkulutustelt 7 $. 9

Olukord Eestis (1) Murettekitavalt sageli pannakse väikelastega pered nn. ooterežiimile: - Jukuke alles väike, küll ta areneb. . ; - Läheb lasteaeda, küll ta seal rääkima hakkab; - Kõik lapsed arenevad erinevalt, ärge muretsege; - Ainult kõne ongi puudu, muidu ju kõik korras. . . (NB! Osa ja terviku seadus). 10

Olukord Eestis (2) Eestis puuduvad varajase sekkumise keskused, rühmad väikelastele – e. süsteemne varajane eriabi Lasteaedades saavad lapsed eripedagoogilist/logopeedilist abi alates 4. eluaastast, valdavalt veelgi hiljem. Mõningast abi saavad sügavalt enneaegsed lapsed (järelkontroll peale haigla intensiivraviosakonnast lahkumist). Sageli jääb see hindamise tasemele (tulge poole aasta pärast, vaatame, kas olukord on parem). 11

Olukord Eestis (3) Lastele rehabilitatsiooniplaani koostamine ja selle alusel teenuste saamine – otsustamine on muutunud liiga meditsiinikeskseks ja bürokraatlikuks; rahaliste vahendite nappus piirab soovitatud teenuste saamist. Olukorda üritavad muuta Väikelaste Vaimse Tervise Liidu liikmed. Kõik koolieelses eas lahendamata probleemid on aluseks õpiraskustele koolis. Meie lastelt võetakse liiga sageli ära võimalus elada tulevikus täisväärtuslikku elu. 12

Kaasav haridus (1) Eesti haridussüsteemis toimub juba mõnda aega jõuline üleminek HEV (AEV) ja eakohase arenguga laste eraldi õpetamiselt nende koos õpetamisele. Samas puuduvad teaduslikud uuringud ja andmed, mis tõestaksid, et varem eraldi õpetatud HEV laste eakaaslastega koos õpetamine tagab kõigile lastele parimad arengutingimused ja –tulemused. Kaasava hariduse eelistest rääkides toetutakse eelkõige teiste riikide positiivsetele kogemustele. Paraku pole neis olnud meiega võrreldavat eraldi õpetamise kogemust. 13

Kaasav haridus (2) Soomes, kelle elemente näeme meie käivituvas kaasavas hariduses kõige enam, läksid näiteks lasteaiad haridusministeeriumi alluvusse alles 2013. a. Esimese riikliku õppekava said lasteaiad 2016. a. Uuele õppesüsteemile üle minek on erakordselt keeruline probleem, mille tulemuslik lahendamine eeldab situatsiooni analüüsi ja tegevusplaani koostamist. 14

Kaasav haridus (3) Eestis on üritatud probleemi lahendada lihtsustatultpaneme lapsed kokku, tagades sellega kõigi asjaosaliste õnneliku elu. Analüüsi protsessis eirati HEV lastega tegelevate spetsialistide arvamust/soovitusi. Ei mõistetud, et: HEV laste areng kulgeb sõltuvalt probleemi olemusest ja sügavusastmest tavapärasest sootuks einevalt. Pilt on eriti keeruline kaasuvate probleemide korral. 15

Kaasav haridus (4) Kõige olulisem – need lapsed eristuvad selle poolest, millist abi nad oma arenguteel vajavad. Õpetada võib koos, eraldi või kombineeritult, kuid eriõpetus peab olema tagatud. Oskuslikku eriabi saavad anda spetsialistid ja/või õpetajad, kes on saanud baasettevalmistuse ja kel on võimalus toetuda spetsialistide abile. Vastasel korral on tegemist pseudoeriõpetusega. 16

Kaasav haridus (5) Kaasav haridus on oluliselt kallim, kui HEV laste eraldi õpetamine: Lasteaiarühmas või kooliklassis, kus on ka HEV lapsed, peavad töötama nendega eripedagoogid ja vajadusel ka teised spetsialistid, kes oskavad ja kel on aega keskenduda erimetoodikate rakendamisele. HEV lapsed vajavad lisaks akadeemilistele teadmistele elus toimetuleku, sotsiaalsete ja tööoskuste õpet (kes? , kuidas? , millal? . . ). Kas meil on ressurssi nende isikute tuleviku kindlustamiseks? 17

Kaasav haridus (6) Kas meie õpetajad peavad järjest kasvavatele nõudmistele vastu? USA haridusteadlane Marc S. Tucker (tegeleb PISA uuringutega) külastas Eestit 2015. a. ja väitis: Ø Eesti on PISA tulemuste järgi 10 tippriigi hulgas. Ø Eestis on tulemuste erinevus tugevamate ja nõrgemate vahel väga väike, mida teised riigid pole saavutanud. Ø Eesti tulemused on saavutatud väga väikese raha eest. Ø Samas eksisteerib kaks väga suurt “aga”. 18

Kaasav haridus (7) Teie edu allikaks on väga head õpetajad, kes teevad väga palju tööd ja kes on oludest tingituna olnud väga kutsekindlad. Paraku saavad nad maailmaga võrreldes madalat palka. Kahjuks on nende keskmine vanus 47 a. Noor põlvkond hääletab jalgadega. Varsti on teil massiline õpetajate puudus ja teie hariduse kvaliteet langeb. Teine “aga” – teie haridussüsteem ei koolita inimesi, keda tööandjad vajavad, kel on teadmised ja oskused päriselus töötamiseks. 19

Erivajadustega lastega tegelevate institutsioonide koostöö (1) Erivajadusega laps ja tema pere on ilmnenud probleemi tõttu seotud järgmiste valdkondadega: Ømeditsiinisüsteem; Øpsühholoogiateenistused; Øsotsiaalsfäär; Øharidus; Pere toimetuleku ja lapse maksimaalse arengu tagab nimetatud süsteemide sisuline koostöö. 20

Erivajadustega lastega tegelevate institutsioonide koostöö (2) Probleemid Võrgustiku liikmed ei suhtle omavahel, ei istuta ühe laua taga. Andmekaitse Seadus ei võimalda infot kliinilistelt hindajatelt lapsega töötavatele pedagoogidele edastada Info saab liikuda läbi lastevanemate. 21

Erivajadustega lastega tegelevate institutsioonide koostöö (3) Usaldamatus koha peal töötavate õpetajate/spetsialistide suhtes. Lapsele sobiva õppekava üle otsustab valdavalt meditsiinisüsteemi esindaja. Lõpliku otsuse langetamise õigus on lapsevanemal. 22

Soovitused 1. Korrastada statistika. 2. Süsteemse varajase sekkumise käivitamine. 3. Erirühmade, -klasside, -koolide säilitamine – kõik lapsed pole kaasatavad. 4. Ressursside tagamine toimivale kaasavale haridusele. 5. Andmekaitseseadus erivajadustega laste teenistusse. 6. Koostöö organiseerimine erinevate süsteemide vahel.

24