Emotsioonid Phiemotsioonid Mis on emotsioon Emotsiooni miste ja

Emotsioonid Põhiemotsioonid

Mis on emotsioon? Emotsiooni mõiste ja olemus. • Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused.

Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti

Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu.

Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad? • Milline näoilme on kõige rõõmsam? • Milline – kõige kurvem? • Millised emotsioonid on veel äratuntavad? • Kas mõnest näoilmest on ka raske aru saada?

Milliseid emotsioone peetakse põhiemotsioonideks? • Põhiemotsioonideks peetakse emotsioone, mis on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. • Põhiemotsioonid on õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus.

Õnnelikkus, rõõm • Erinevad inimesed defineerivad seda tunnet erinevalt – see või tähendada nii rõõmu- ja harmooniatunnet, rahulolu iseendaga , oma elu ja tööga, kui ka probleemide puudumist. • Rõõmsas meeleolus püsimine tagab hea tervise, meeldiva kogemuse järel võib immuunsussüsteemi tõhusus tõusta kuni 15%.

Üllatus, imestus • Üllatus ehk imestus kestab võrreldes teiste emotsioonidega lühemat aega. • Üllatus avaldub selgesti näoväljendustes- kulmud tõusevad üles ja silmad lähevad pärani. • Üllatus aitab vabaneda varasematest emotsioonidest ja suunata tähelepanu seda tundmust vallandanud objektile.

Imestus Kestab vaid ühe hetke Kulmud kerkivad Silmad suurenevad Suu avaneb

Kurbus • Kurbust põhjustavad meile lahkumised, millegi või kellegi kaotus, tihti ka meie vead ja eksimused. • Kuigi kurbus on negatiivne tunne , aitab ta meid kohanemisel. • Kurbus võib olla teistele inimestele vihjeks, et vajame abi ja toetust.

Hirm • Inimene rahutu ja ärritunud • Oht võib olla kas tegelik või kujuteldav • Väljendub eredalt näoilmes ja kehaliigutustes, samuti füsioloogilistes reaktsioonides ( higistamine, südamepekslemine, kõhulahtisus, pupillireaktsioon jms. ) • Evolutsioonis - hirmul hoiatajana kaitsev ülesanne

Viha • Tekib , kui inimene usub , et teda on ebaõiglaselt koheldud , alandatud, tahtlikult solvatud. • Tugev tundmus, mis väljendab negatiivset suhtumist ja pahameelt. • Selle emotsiooni väljendamine on enamuses kultuurides kontrolli all.

Vastikus • Tärkab sageli koos vihaga, tuleneb vastumeelsusest kellegi või millegi vastu. • Vaatamata ebameeldivusele aitab meil keskkonnas paremini toime tulla. • Annab märku ähvardavast ohust. • Psühholoogilise päritoluga- ühes kultuuris vastuvõtmatuks tunnistatu võib teises kultuuris olla igapäevane ja hinnatud.

Kasutatud allikad: • Uljas, J. , Rumberg, T. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. - Koolibri, 2002 • http: //pcc. zptc. cn/read. asp? Class. ID=1&Gh ID=288 • http: //www. sqmedia. us/socialquotient/content-creation-services-theemotional-gr • http: //www. guardian. co. uk/science/2008/j un/15/fear. science