19 saj kirjandus Kirjandusvoolud Romantism 18 saj lpp

19. saj kirjandus Kirjandusvoolud

Romantism 18. saj lõpp- 1930 Väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ja tundeelu Põgenetakse olevikust minevikku, idealiseeritakse möödunut Loodus äratab sügavaid tundeid, looduse ja hinge meeleolud sulavad ühte Romantikuid huvitab salapära, müstika Tegevuspaikadeks metsik loodus, eksootika, keskaegsed lossid ja kirikud jne ROMANILINE KANGELANE

Romantismi esindajaid Prantsusmaa: Victor Hugo, Prosper Merimee, Alexandre Dumas jt Inglismaa: G. G. Byron, P. B. Shelley, W. Scott Ameerika: F. Cooper (nahksuka-jutud) Venemaa: A. Puškin, M. Lermontov Eesti: L. Koidula, Eduard Bornhöhe, Andres Saal jt

Realism 1830 - 1870 Taotles kujutada elu nii, sagu see tegelikult on Tavaliste inimeste igapäevane elu Puuduvad erakordsed sündmused ja liialdatud kujundlikkus Stiil asjalik „Tõde, ainult tõde!“ (Stendhal)

Realismi esindajaid Prantsusmaa: Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, Maupassant Suurbritannia: C. Dickens, Charlotte ja Emily Bronte Venemaa: I. Turgenev, F. Dostojevski, L. Tolstoi, A. Tšehhov USA: E. Hemingway Saksamaa: E. M. Remarque, Thomas Mann Eesti: Eduard Vilde

Naturalism Realismi äärmuslik suund 1860. -1870. aastatel tekkis Prantsusmaal, sealt levis üle maailma Tegelikkuse võimalikult täpne ja tõetruu kujutamine Eeskujuks loodusteaduslik mõtteviis: inimese elu on olelusvõitlus ja tema käitumise määravad madalad instinktid, näiteks seksuaaltung, nälg, omandikirg, hirm, viha „külm“ realism, kiretu objektiivsusega näidatakse inimese allakäiku, elu ööpoolt Emile Zola, G. de Maupassant; Theodore Dreiser; E. Vilde, A. Jakobson

Sentimentalism Tekkis 18. saj algul Inglismaal Rõhutab tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele Lihtne inimene- vooruslik, tundeline õilishing Loodus äratab härdaid tundeid Goethe „Noore Wertheri kannatused“, N. Karamzin „Vaene Liisa“