SOOST SLTUVAD ERINEVUSED VALUS JA ANALGEESIAS Sanna Vako

SOOST SÕLTUVAD ERINEVUSED VALUS JA ANALGEESIAS Sanna Vako Hambaarstiteaduse II kursus I rühm

Studying sex and gender differences in pain and analgesia Joel D. Greenspana, Rebecca M. Craftc, Linda Le. Resched, Lars Arendt. Nielsene, Karen J. Berkleyf, Roger B. Fillingimg, Michael S. Goldh, Anita Holdcrofti, Stefan Lautenbacherj, Emeran A. Mayerk, Jeffrey S. Mogill, Anne Z. Murphym, Richard J. Trauba and the Consensus Working Group of the Sex, Gender, and Pain SIG of the IASP 2 Published online 2007 Oct 25 http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pmc/articles/PMC 2823483/

Valu Definitsioon: Valu on alati enamat kui ainult meeleaisting, samaaegselt on ta ka ebameeldivusvarjundiga tundeelamus. Tekib kudede tugeval ärritusel, kui koed on hävimise ohus. Samas valuelamuse seisukohalt on täiesti ebaoluline, kas tekib koe kahjustus või ei. • Spetsiaalsed sensorid - notsitseptorid • Informeerib organismi ohust • Hoiatab püsikahjustuse eest • Suurendab ellujäämist

Valu kvaliteedid Valu komponendid • Somaatiline valu • Sensoorsed komponendid • Pindmine valu • Afektiivsed ehk • Süvavalu emotsionaalsed komponendid • Vegetatiivsed komponendid • Motoorsed komponendid • Vistseraalne valu • Akuutsed ja kroonilised valud • Sügelus

Valu hindamine, väljendamine, mõõtmine • Hindamine: võrreldakse varem läbielatud valudega • Nõrk, ebameeldiv, rahutust tekitav, äge, väljakannatamatu • Hindamine ja valu tajumine sõltub olukorrast • Valukaebuste suurus sõltub: • Sotsiaalsest situatsioonist, perekonna tavadest, kasvatusest ja ka etnilisest päritolust • Organism omandab elu jooksul selle, kuidas ta reageerib valule • Valu mõõtmine: • Subjektiivne algesimeetria • Vallandajaks termiline, elektriline, mehaaniline, keemiline ärritaja • Määratakse valulävi, intensiivsus, tolerantsuslävi • Objektiivne algesimeetria • Kliiniline algesimeetria

Notsitseptsiooni ja valu patofüsioloogia • Projitseeritud valu • Noksa toimimiskoht pole identne kohaga, kus valu tuntakse • Neuralgia • Närvi või dorsaaljuure kestval ärritamisel tekkiv projitseeritud valu • Lained, hood • Kiirguv valu • Siseelundi valu tuntakse ka nahal • Valu üli- ja alatundlikkus • Allodüünia – valud, mida põhjustab normaalse naha mittenotsentne ärritamine • Hüperalgeesia- suurenenud tundlikkus notsentsete ärritajate suhtes • Hüpoalgeesia – vähenenud tundlikkus notsentsete ärritajate suhtes • Analgeesia – valude täielik puudumine notsentsel ärritamisel

Valu pärssimine • Valu endogeenne kontroll: • Opioidiretseptorid ja kehaomased ligandid (enkefaliinid, endorfiinid, dünorfiinid) • Supraspinaalne areaal • Eksogeenne valuvaigistus • Farmakoloogiline • Füüsikaline • Psühholoogiline Joonis 1: Schmidt, Thews, 1997

Kliinilised uuringud • Kas esinevad olulised erinevused naiste ja meeste valutunnetuses? • Millest tuleneb analgeesia ja valutunnetuse erinevus meeste ja naiste vahel? Mis mehhanismid seda põhjustavad? • Millised on parimad meetodid selle uurimiseks? • Miks ühed valuvaigistavad ained/ravimid toimivad ühel sugupoolel paremini kui teisel?

Olulised tähelepanekud uuringutest, mis mõjutavad tulemusi • Meeste ja naiste füsioloogilise süsteemi erinevus • Nt isastel närilistel suurem keharasva%, aga inimestel on vastupidi (naistel suurem) → mõjutab valuvaigistavate ravimite efektiivsust, toimeaega • • • Erinev maksa metabolism ja membraani transport → mõjutab valuvaigistite efektiivsust, toime kestust Erinev immuunvastus →erinev vastus kroonilise põletiku ning neuropaatilise valu korral Östrogeenid, progestiinid, androgeenid → võivad moduleerida närvisüsteemi funktsiooni, mis on seotud valu ja analgeesiaga

Katsealused- ja tingimused • Rotid ja inimesed (nii mees- kui naissoost) • Naistel ei ole vaja testida kõiki staadiumeid, oluline, et uuritavad oleksid samas mens. tsüklis • Oluline on saada usaldusväärsed andmed (tsükli algus, esimene mens. periood, reproduktiivne ajalugu, valu rinnaga söötmisel, valu ajalugu) • Sünnitanud naisel kõrgem valulävi kui mittesünnitanud naisel • Meetodid • Vaginaalsekreet • Kehatemperatuur • Ovulatsiooni kit’id • Odavad, lihtsad, kõrge spetsiifilisus/tundlikkus → ovulatsiooni kindlaks tegemiseks • Lisaks sülje- ja vereproovid • Välistada tuleks mitteregulaarsete tsüklitega katsealused (raske) • Välistada düsmenorröaga katsealused • Ovulatsioon – aspiriini, alkoholi absorptsioon väheneb • Hilises luteaalfaasis, raseduse ajal – peensooletranspordi aeg pikem

Hormoonidega manipuleerimine Rotid: • Eemaldatakse gonaadid • Mõjutatakse hormoonidega (nt viiakse meestel ja naistel östrogeenide/androgeenide hulk samale tasemele) Oluline on ka aeg, millal hormooniasendust tehakse • Hormoonidega ei mõjutata • „keemiline kohitsus“ Inimesed: • Ebaeetiline • Uuritavateks subjektideks naised, kes kasutavad rasestumisvastaseid tablette • Lühikest aega kestvad hormoonide manustamised

Faktorid • Vanus • Enne puberteeti erinevusi pole • Naistel puberteedieas rohkem kogemusi valuga • „valu mälu“ – valu tunnetus sõltub varasemast valu kogemusest • Rass, kultuur • On mõningaid tõendeid, et põhjustavad valu tunnetuse erinevust meeste ja naiste vahel • Minevik • Naised, keda on kuritarvitatud → vaagnapiirkonna valud • See, kuidas väärkohtlemine mõjutab valu tunnetust erinevatel sugudel, vajab täiendavaid uuringuid

Faktorid • Terviseseisund • meestel ja naistel on samas vanuses erinevad haigused → mõju valu tunnetusele • Kaasuvad haigused • Naistel rohkem kaasuvaid haiguseid • Depressioon ja ärevus • Kuidas kaasuvad haigused mõjutavad valu ravi meestel ja naistel • SSRI (selektiivne serotoniini tagasihaarde inhibiitor) efektiivsem naiste depressiooni raviks • Ravimid • Toime ja kõrvalefektid meestel ja naistel erinevad

Faktorid • Füüsilised erinevused • • Toimetulek • • • Naised otsivad rohkem sotsiaalset toetust, otsivad leevendavaid meetmeid Uskumused, veendumused Meeleolu/tuju • • • Vereõhk, pikkus, kaal → mõjutab vastust valustiimulile ja ravile Naistel rohkem ärevust Kuid meestel on ärevuse ja valu vahel suurem seos Teised psühhosotsiaalsed faktorid • • Elukorralduse, sotsiaalse toetuse, abielustaatuse, pere mõju valu tundlikkusele Ka stressi ja hirmu tase võivad mõjutada valu tunnetust

Analgeesia – soost sõltuv? • Pole pisavalt tõendeid, kuid • Segatoimega opioididel suurem toime naiste puhul pärast kolmanda molaari väljatõmbamist • Mutatsioon (Mc 1 r) geenis • Naitel, kellel esines kaks varianti MC 1 R alleeli, oli efektsem valuvaigistav vastus pentasotsiini manustamisel termilise ja isheemilise stiimuli puhul, võrreldas naistega, kellel oli ainult 1 variant MC 1 R alleeli, allel puudus, või võrreldes meestega

Kasutatud materjalid • http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pmc/articles/PMC 2823483/ • „Inimese füsioloogia“, R. F. Schmidt, G. Thews 1997