Materjali kvadus STOM II Sanna Vako Materjali kvadus

Materjali kõvadus STOM II Sanna Vako

Materjali kõvadus • Materjali pindmise kihi vastupanuvõime plastsele deformatsioonile staatilisel või dünaamilisel survel • Stomatoloogiliste konstruktiivsete ja plombeerimismaterjalide puhul • • • Brinelli meetod (skaala HB) Knoopi ja Vickersi meetod (skaala HV) Mikrokõvadus Rockwelli meetod (skaala HR) Shore’i meetod Nanokõvaduse meetod

Täkestusmeetodid • Kindla kujuga keha surutakse kindla jõuga mingi kindla aja vältel uuritava materjali pinda – materjali pinnakiht deformeeritakse plastselt • Jälje suuruse järgi saab arvutada materjali kõvaduse • Materjali kõvadus on seoses tugevusega • Väike jälg- tugev materjal- kõva • Suur/sügav jälg – pehme materjal- vähem kõva

Brinelli kõvadus • Uuritava materjali pinda surutakse karastatud teraskuul • Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena • Katsekeha vähemalt 10 korda paksem, kui jälje sügavus • Ei soovitata kui: – terase kõvadus ületab 450 HB – värviliste metallide kõvadus ületab 200 HB

Brinelli kõvadus • Valem: • Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf ja t = 10… 15 s korral. • HB ühik: 1 kgf/mm 2 • Jõud: 1. . . 3000 kgf • Kuuli läbimõõt: 10; 5; 2, 5; 2 või 1 mm • Koormuse aeg: • Kõvad materjalid 10. . . 15 s • pehmed materjalid 10. . . 180 sekundit

Rockwelli meetod • Teraskuul või teemantkoonus • Arvutatakse eel- ja põhijõu tekitataud jälje sügavuse vahe järgi • Esimene näit (A) võetakse, kui koormus on mõjutanud keha 10 min, siis koormus eemaldatakse ja 10 min pärast võetakse teine(B) näit. Leitakse suhtelise taastamise protsent A-B/A* 100% • Kõvadust iseloomustab sissetungimise sügavuste vahe. • Täiteainete, plastikute, komposiitmaterjalide jt plastsete materjalide korral

Vickersi meetod • Materjali sisse surutakse neljatahuline teemantpüramiid, seejärel mõõdetakse tekitatud jälje diagonaalide pikkused ning arvutatakse vastava valemi järgi kõvadusarv • Valem: HV= F/S • Igasugused metallid ja sulamid, ka õhukesed metallid • Lai skaalavahemik

Knoopi meetod • Teravikuks väike teemantpüramiid (diagonaalid erineva pikkusega) → piklik jälg • Määratakse mõjuva koormuse ja tekkinud pindala suhtena. • Tuntud ka kui mikrokõvaduse mõõtmise meetod • Emaili, dentiini, metallide, sulmaite jt materjalide kõvaduse testimisel • Puudus: pind peab olema tasane, poleeritud, suur ajakulu, keeruline • Eelis: väike materjalikulu, rakendatavate jõudude valik lai

Shore’i meetod • Kasutatakse elastomeeride ja pehmete plastikute kõvaduse määramiseks • Kõvadus on 0 ühikut, kui nüri otsaga nõel tungib täiesti läbi materjali • Kui nõel ei tungi üldse läbi materjali, siis kõvadus on 100 ühikut • Mõõdetakse duromeetriga

Nanokõvaduse meetod • Väikesed koonused ja teravikud → väga väike jälg • Kasutatakse ka mehhaaniliste omaduste määramiseks → salvestatakse pidevalt rakendatavat koormust ning tekkinud jälje sügavust

Aitäh!