Sdade ajajrk Liivi sda 1558 1583 Kes osalesid

Sõdade ajajärk Liivi sõda 1558 -1583

Kes osalesid Liivi sõjas? • Vana-Liivimaa (Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Saare. Lääne, Tartu ja Kuramaa piiskopkonnad) • Moskva suurvürstiriik • Poola-Leedu (Rzeczpospolita) • Rootsi • Taani

Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? • Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida-Euroopa vahel; • Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid mitmed suurriigid, kes tahtsid siinset territooriumi endale; • Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud ja seega nõrgem naaberriikidest.

Territoriaalsed muutused • 1559 – Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile. Saaremaa läheb Taani kuninga võimu alla. • 1582 – Venemaa ja Poola sõlmivad Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läheb Poola kuninga võimu alla. • 1583 – Venemaa ja Rootsi sõlmivad Pljussa vaherahu. Põhja-Eesti läheb Rootsi kuninga võimu alla.

Eesti kolme kuninga valduses

Sõjaga seotud isikud • Ivan IV – Moskva suurvürst ja Vene Tsaar, kelle juhtimisel osales Moskva suurvürstiriik Liivi sõjas. • Gotthard Kettler – Liivi ordumeister pärast seda, kui orduriik andis end Poola kaitse alla. • hertsog Magnus – Taani kuninga vend. Algul Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop, hiljem Ivan IV liitlane. Osales koos Vene vägedega Tallinna esimesel piiramisel. Lõpuks läks üle Poola poolele.

• Ivo Schenkenberg – mündimeistri sell, kes juhtis Liivi sõjas Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Eriti edukalt osales väesalk Tallinna kaitsmisel. • Balthasar Russow – vaimulik ja kroonik, kes kirjutas “Liivimaa kroonika”, mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu ja on oluline allikas Liivi sõja kohta.

• Sigismund II August – Poola kuningas, kelle võimu alla andsid end ordu ja Riia peapiiskopkond 1561. a ja kellest sai seeläbi nende alade valitseja. • Stefan Batory – Poola kuningas, kelle juhtimisel sunniti venelased Liivimaalt taanduma. Sõlmis Jam Zapolski vaherahu, millega Poola sai endale kogu Vana-Liivimaa lõunaosa.