RO PIK rakendamisele kaasaitamine Monika Haukanmm EPIKoja juhatuse

ÜRO PIK rakendamisele kaasaitamine Monika Haukanõmm EPIKoja juhatuse esimees 22. 03. 2013

Riigieelarveline eraldis Tegevus: „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks sõltumatu mehhanismi loomise ettevalmistamine ja selle toimimise tagamine“ Periood: juuli 2012 -märts 2013 Rahastaja: Sotsiaalministeerium

Eesmärk Aidata riigil, kui konventsiooni rakendamise eest vastutajal, asuda ellu rakendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Luua ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele kaasaaitamiseks: - sõltumatu järelevalvemehhanism (art. 33 – riiklik rakendamine ja järelevalve) - parandab spetsialistide ja ühiskonna teadlikkust puuetega inimeste õigustest (art. 8 – teadlikkuse suurendamine)

Tegevused eesmärgi saavutamiseks - - - töötada välja järelevalve teostamiseks vajalik raamistik ja reglement ja moodustada EPIKoja juurde alaliselt tegutsev sõltumatu järelevalvekomisjon; 4 viia läbi 3 regionaalseminari (Hiiu-, Saare- ja Raplamaal) teadlikkuse parandamiseks puuetega inimeste, nende lähedaste ja spetsialistide seas; viia läbi koolitus kohtunikele rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja poolt viia läbi 1 järelevalve teostamise ja teadlikkuse tõstmise seminar Tallinnas; tutvuda ja analüüsida järelevalve teostamise korda ja protsessi Rootsis või Taanis; välja anda konventsiooni ja fakultatiivprotokolli kaasajastatud kordustrükk; koostada ja anda välja infomaterjal puudega inimestele teadlikkuse parandamiseks konventsioonist ja seostest siseriikliku seadusandlusega.

Tegevus 1 Töötada välja järelevalve teostamiseks vajalik raamistik ja reglement ja moodustada EPIKoja juurde alaliselt tegutsev sõltumatu järelevalvekomisjon -------------------� PRAXIS-e poolt tehtud analüüs art. 33 punkt 2 rakendamiseks- ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise järelevalve mehhanismi analüüs ja alternatiivid Eesti jaoks � Välja töötatud võimaliku järelevalvekomisjoni töökord ja kes võiks olla komisjoni kaasatud (min. 6 liiget). Sõltumatu järelevalvekomisjon moodustatud ÜRO PIK art. 33 lõige 2 ja lõige 3 alusel ning lähtuvalt 30. 03. 2012 Vabariigi Valitsuse ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonide koostöömemorandumist � Tõlgitud eesti keelde ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve - juhtnöörid inimõiguste valdkonna järelvalve teostajatele

Tegevus 1 Sõltumatu järelevalvekomisjoni moodustamiseks on vaja: ◦ EPIKoja üldkoosoleku poolt heaks kiita. Eelduseks, et EPIKojale on loodud tingimused rolli täitmiseks (õiguslik alus ja selged pädevused, finantsilised vahendid ning tööjõud). ◦ Riigi tasandi st. Sotsiaalministeeriumi, kui konventsiooni rakendamise eest vastutava ministeeriumiga, tugi ja kooskõlastatult moodustatud organ, mis tegeleb konventsiooni rakendamise monitoorimise ja järelevalvega Ettepanek komisjoni liikmelisuse osas: ◦ ◦ ◦ ◦ Eesti Puuetega Inimeste Koda (võrgustik) Inimõiguste Instituut Soolise võrdõiguslikkuse volinik Inimõiguste Instituut Ülikool (sotsiaalteadlane) Õiguskantsleri Büroo Tööandjate esindaja …. .

Tegevus 1 - ettevalmistav tegevus EPIKoja projekt „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ellurakendamisele kaasaitamiseks kontaktisikute koolitamine“ Periood: 01. 2011 -01. 11. 2011 - Koolitati 26 EPIKoja võrgustiku liiget (7 koolituspäeva, 3 seminari, portfoolio ja 1 kodutöö) 9 inimest on avaldanud soovi osaleda aktiivselt järelevalve teostamisel ning kaasataks aktiivselt kui roll EPIKojale antakse 2012 sügis (oktoober-november) viidi läbi monitooring puuetega inimeste suurimate valupunktide väljaselgitamiseks (60 elektroonset vastust + 3 regionaalseminari arutelud) sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervisevaldkonnas, ligipääsetavuses ning kultuuri, vaba aja ja kaasatuse valdkonnas. Suurimad kitsaskohad: teadlikkus ja informatsioon, ligipääsetavus, sotsiaalteenuste kättesaadavus ja ebapiisav maht, invatranspordi korraldus, haridus, spetsialistide jätkuv täiendkoolitus, teadlikkus ja väärtuskasvatus, terviseedendus ja bürokraatia. Kaaristus on heaks võrdlusmaterjaliks edaspidise arengu hindamisel.

Tegevus 2 viia läbi 3 regionaalseminari (Hiiu-, Saare- ja Raplamaal) teadlikkuse parandamiseks puuetega inimeste, nende lähedaste ja spetsialistide seas ______________________ Puuetega inimeste, lähedaste ja spetsialistide teadlikkust on järjepidevalt vaja parandada puuetega inimeste õigustest (art. 8 - teadlikkuse suurendamine). Valitud seminari vormi, mis võimaldab suhelda otse piirkonna puudega inimeste, nende lähedaste ning konkreetses piirkonnas töötavate spetsialistidega ning arutada rakendamist just konkreetses piirkonnas

Tegevus 2 Saaremaal – 09. 2012, osalejaid Hiiumaal – 09. 2012, osalejaid Raplas- 11. 2012, osalejaid Regionaalseminaridel käsitletud teemad seotud konventsiooniga seostatult siseriikliku õigusega:

Tegevus 3 Viia läbi kohtunike koolitus -------------------Justiitsministeeriumi ettepanek koolitada Eesti kohtunikke teadlikkuse tõstmiseks ÜRO PIK-st, et paremini kaitsta kohtusüsteemi sattunud puudega inimeste õigusi.

Tegevus 4 Tutvuda ja analüüsida järelevalve teostamise korda ja protsessi Rootsis või Taanis -------------------Järelevalve teostamise paremaks ettevalmistamiseks oli planeeritud tutvuda Taavi või Rootsi järelevalve korraldusega. Nimetatud riigid on ratifitseerinud konventsiooni vastavalt 2008 ja 2009 aastal, millest tulenevalt on nad esitanud oma esimese riikliku raporti. Teiste riikide järelevalve korraldamise ja läbiviimise kogemustega on vajalik tutvuda, et õppida neist Eesti järelevalvesüsteemi parimaks korraldamiseks.

Tegevus 5 1. Välja anda konventsiooni ja fakultatiivprotokolli kaasajastatud kordustrükk; 2. koostada ja anda välja infomaterjal puudega inimestele teadlikkuse parandamiseks konventsioonist ja seostest siseriikliku seadusandlusega. -------------------Vajalik on välja anda konventsiooni ja fakultatiivprotokolli parandatud ja täiendatud trükk (paberkandjal 1000 tk+ veebiversioon) Välja töötada konventsiooni tutvustav infomaterjal, mis seostuks siseriikliku õigusega. Käsitletakse konventsiooni põhimõtteid ja õigusi moel, mis haakuvad siseriikliu õigusega ning toovad välja konkreetsed juhised õiguste rakendamiseks nii sotsiaal-, haridus- kui tööhõive valdkondades. Infomaterjali orienteeruv maht oli planeeritud 20 lehekülge (paberkandjal 1000 tk+ veebiversioon)

Lõpetuseks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis toodud põhimõtted on Eesti seadusandluses üldjuhul väljatoodud, kuid õiguste täieliku rakendumiseni on siiski minna veel pikk tee. Konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamise protsess ning esimene rakendamisaasta näitasid, et arusaam puuetega inimeste vajadustest ning õigustest on ebaühtlane. Seetõttu on vajalik mitmekülgne teavitustöö – arusaadavat informatsiooni vajavad nii puudega inimesed ja nende pereliikmed, haridus- ja sotsiaaltöötajad, erinevad teiste valdkondade spetsialistid, tööandjad ning kogu ühiskond laiemalt. Vajalikud on ka puudega inimeste temaatilised uurimistööd, arendus- ja teadusprojektid ning uute spetsialistide koolitamine.

Konventsiooni rakendamiseks igapäevaellu on vaja üheselt aru saada järgmisest: 1. Seaduste täitmine peab saama normiks! Täna oleme olukorras, kus Eesti seadusandlus küll vastab konventsiooni põhimõtetele, kuid see ei taga veel õiguste kaitset. 2. Seadusandluse muutmisel ja regulatsioonide väljatöötamisel peab arvestama nende mõjudega pikemas perspektiivis; riigi poolt tuleb toetada ja arendada valmisolekut seaduste täitmiseks. 3. Vajalike meetmete pakkumine kõikidele abivajavatele inimestele ei ole ühekordne tegevus, vaid eeldab järjepidevat ja jätkuvat jõupingutust, kus sihiks on iga inimese toetamine talle vajalikul moel. Abi osutamine on loomulik ja iseenesest mõistetav ning ei saa omada heategevuslikku dimensiooni.