Praegune iguslik seis vesiveskite ja veejujaamade vee erikasutuses

Praegune õiguslik seis vesiveskite ja veejõujaamade vee erikasutuses Arvo Järvet Tartu Ülikooli geograafia osakond

Olulisemad õigusaktid Veeseadus Looduskaitseseadus Keskkonnamõju hindamise seadus Ehitusseadus Keskkonnaseire seadus Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a. Määrus nr 342 “Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded”

Veeseadus (1) § 8. Vee erikasutus (1) Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. (2) Vee erikasutusluba peab olema, kui: 5) toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; 6) toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; § 10. Kallasrada (4) Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada: 6) hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas. AGA VESIVESKIT POLE KUSAGIL NIMETATUD! (6) Vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine toimub läbi detailplaneeringu, mis kooskõlastatakse asukohajärgse maakonna keskkonnateenistusega.

Veeseadus (2) § 16. Vee-energia saamine (2) Vee erikasutuseks vee-energia saamise eesmärgil ei väljastata luba, kui erikasutusega kaasnev maaomanike ja teiste veekasutajate õiguste kitsendamine ning veekogu seisundi muutmine on ökoloogilis-majanduslikult põhjendamata. (3) Vee-energia saamisel vooluvee tõkestamisega rakendatakse käesoleva seaduse § 17 nõudeid. § 17. Vooluvee tõkestamine (2) Vooluvee tõkestusehitise rajamiseks (veehoidla rajamine, tammi ehitamine, vee kõrvalejuhtimine) on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek, kelle maa-alale tõkestusehitis kavandatakse. (3) Vooluveekogu tõkestamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõudeid. (4) Maa, maaparandussüsteemi või tehnorajatise omanikule tasub vooluvee tõkestamisega tekitatud kahju tõkestusehitise omanik.

Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a. Määrus nr 342 “Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded” § 5. Kalade läbipääsu tagamise nõue Arvestades vooluveekogu ja tõkestusrajatise omapära, peab tõkestusrajatis olema selline, et see tagaks kalade läbipääsu. § 6. Sanitaarvooluhulga tagamine Tõkestusrajatisest allpool tuleb tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem. § 10. Olemasoleva veerežiimi säilitamine Enne «Planeerimis- ja ehitusseaduse» (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377; 2002, 47, 297; 53, 336; 63, 387) jõustumist rajatud tõkestusrajatiste juures tuleb säilitada olemasolev veerežiim, kui vee erikasutusloa tingimustega ei ole määratud teisiti.

Looduskaitseseadus (1) § 32. Hoiuala (1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. (2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. (5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras. 33. Hoiuala teatis (1) Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral: 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; (7) Hoiualal ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatise esitamise kohustus tulundusmaa

Looduskaitseseadus (2) § 51. Koelmuala kaitse (1) Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikadeks kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. (2) Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrus nr 73 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258) § 51 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine (edaspidi nimistu). NB! Veeseaduse kohaselt võib ilma vee erikasutusloata

Natura üldpõhimõtted Keskkonnaministeeriumi veebilehelt Natura 2000 aladeks ei tule valida kõiki linnu- ja loodusdirektiivi liikide leiukohti ega elupaigatüüpide esinemisalasid, vaid ainult nende esinduslikum osa. Oluline on välja valida iga liigi ja elupaigatüübi kaitseks niipalju alasid, et oleks tagatud nende säilimine ka järeltulevatele põlvedele Praegu väljaspool kaitsealasid asuvad, aga tulevikus Naturavõrgustikku kuuluvatest aladest saavad hoiualad. Hoiualadel ei hakata kehtestama rangeid piiranguid, küll aga peavad keskkonna - või muud luba nõudvad tegevused läbima eelnevalt keskkonnamõjude hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud. Kui maaüksus jääb aga Natura-alasse, on võimalik tulevikus saada toetusi EL-st loodusväärtuste säilimiseks vajaminevate hooldustööde tegemiseks või ka kompensatsioone millegi tegemata jätmise eest.

Keskkonnamõju hindamise seadus § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 21) tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 17) muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit;

Keskkonnaseire seadus § 2. Keskkonnaseire ja selle eesmärgid. Lg 1: Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseire ülesanded on: p. 7 - keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. § 5. Ettevõtja keskkonnaseire. (1) Ettevõtja teostab keskkonnaseiret oma kulul tema tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas: 2) ettevõtjale seaduse alusel antava loodusvara kasutusõiguse loa või saasteloaga määratud mahus ja korras. (2) Ettevõtja tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkond määratakse loodusvara kasutusõiguse loa või saasteloaga.

Keskkonnavastutuse seadus (1) § 2. Keskkonnakahju ja keskkonnakahju oht (1)Keskkonnakahju käesoleva seaduse tähenduses on: 1) oluline ebasoodne mõju elupaiga või liigi soodsa seisundi saavutamisele või säilitamisele (edaspidi elupaigale või liigile tekitatud kahju); 2) oluline ebasoodne mõju kaitsealale, hoiualale, püsielupaigale, kaitstavale looduse üksikobjektile (edaspidi kaitstavale alale tekitatud kahju); 3) oluline ebasoodne mõju pinnaveekogu või rannikuvee ökoloogilisele või keemilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või põhjaveekogumi keemilisele või kvantitatiivsele seisundile (edaspidi veele tekitatud kahju); (2) Oluline ebasoodne mõju on otseselt või kaudselt esinev mõõdetav ebasoodne muutus elupaiga, liigi, kaitstava ala, vee või pinnase (edaspidi loodusvara) kvaliteedis või hulgas või loodusvara poolt mõne teise loodusvara või avalikkuse heaks täidetava ülesande (edaspidi pakutav hüve) kvaliteedi või hulga mõõdetav halvenemine.

Keskkonnavastutuse seadus (2) § 2. Keskkonnakahju ja keskkonnakahju oht (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 1 ja 2 ei hõlma eelnevalt kindlaks tehtud kahjulikku mõju, mis on põhjustatud tegevusest, milleks haldusorgan on andnud loa keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestades ning lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 29, või mida haldusorgan on lubanud seaduse alusel. (4) Oluline ebasoodne mõju käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses on mõju, mis halvendab pinnaveekogu, rannikuvee või põhjaveekogumi seisundit nii, et muutub pinnaveekogu, rannikuvee või põhjaveekogumi seisundi klass.

Keskkonnavastutuse seadus (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnakahju tuvastamisel lähtutakse isendite arvust, populatsiooni ja selle levila suurusest, isendite või kahjustatud ala tähtsusest populatsioonile, liigile, elupaigale või kaitstavale alale, liigi või elupaiga ohustatusest kohalikul, üleriigilisel või Euroopa Liidu tasandil, liigi paljunemisvõimest ja elujõulisusest, elupaiga, liigi ja kaitstava ala looduslikust isetaastumisvõimest, elupaiga, liigi ja kaitstava ala kaitse eesmärgist ja kaitserežiimist või kaitsekategooriast ning elupaiga, liigi või kaitstava ala poolt pakutavatest hüvedest. Kahju, millel on negatiivne mõju inimese tervisele, loetakse keskkonnakahjuks. (4) Keskkonnakahjuna käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses võidakse mitte käsitada ebasoodsat mõju, mis on väiksem kui looduslik muutus, mida peetakse konkreetse elupaiga, liigi või kaitstava ala puhul normaalseks, mis on tekkinud looduslikel põhjustel või tavapärase majandamise käigus, või kui elupaik, liik või kaitstav ala saavutab lühikese aja jooksul ja ilma sekkumiseta kas algse olukorra või olukorra, mis võimaldab saavutada algse olukorraga samaväärse või parema olukorra. (5) Keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastab ebasoodsa mõju ilmnemise asukoha keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). Kui ebasoodne mõju ulatub mitmesse maakonda, määrab pädeva keskkonnateenistuse keskkonnaminister.

Keskkonnavastutuse seadus (4) § 10. Eksperdi kaasamine (1) Keskkonnateenistusel on õigus keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastamiseks ning asjakohaste vältimis- ja heastamismeetmete kindlaksmääramiseks kaasata eksperte. (2) Eksperdiks võib olla füüsiline isik, kellel on loodusvara ja selle pakutavate hüvede uurimisel pikaajalised kogemused ning kes on andnud usaldusväärseid hinnanguid vastava loodusvara kaitse või säästliku kasutamise küsimustes. (3) Ekspert valitakse keskkonnateenistuse ja kahju tekitaja koostöös. Eksperdi valimisel tekkinud vaidlused lahendab Keskkonnaministeerium. (4) Keskkonnaministeeriumi otsus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vaidluse lahendamisel on keskkonnateenistusele ja kahju tekitajale siduv.

Keskkonnavastutuse seadus (5) § 41. Veele tekitatud kahju hindamine, kui veekogu seisundi klassi ei ole eelnevalt hinnatud Kui veekogu seisundi klassi ei ole eelnevalt määratud, lähtutakse veele tekitatud kahju hindamisel eksperdiarvamusest, võttes arvesse vastavale pinnaveekogule tüübiomase võrdlusveekogu seisundit, survetegurite olemasolu ja nende eeldatavat mõju, pinnaveekogu üldmuljet ning ökoloogilise seisundi üldkirjeldust.

Paisutamisega seotud vee erikasutuslubade väljastamise juhend Tegemist on segase materjaliga ning Keskkonnaministeerium selle juhendiga seoses pole olnud selgelt ühese selgitusega. MISTAHES KÜSIMUSE KORRAL ON SOOVITAV PÖÖRDUDA ASJATUNDJATE POOLE, MITTE MINNA “KONSULTEERIMA” KESKKONNATEENISTUSSE.