1 5 Vee soojuspaisumine vee soojenemine ja jahtumine

1. 5. Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine

�Temperatuuri mõõtmisel kasutatakse ära vedeliku soojuspaisumist. �Tuleta meelde milline näeb välja termomeeter �Vedelikud, nagu ka tahked ja gaasilised ained paisuvad soojenemisel, seda nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks.

�Soojuspaisumisega tuleb arvestada näiteks raudrööbaste ja sildade ehitamisel. Sest suvel on sillatalad ja rööpad pikemad kui talvel. Et oleks ruumi paisuda, jäetakse nende liitekohtadesse veidi ruumi.

Miks soojendatakse vett altpoolt? �Sest soojenev vesi paisub, muutub hõredamaks, seega ka kergemaks. �Soe tõuseb ülespoole, külmem ja raskem aga vajub allapoole. �Vesi ringleb ja soojeneb seetõttu ühtlaselt.

�Vesi käitub soojenedes ja jahtudes teisiti kui teised vedelikud. �Kuni temperatuurini 4 kraadi tõmbub vesi jahtudes kokku. �Edasi jahtudes (jäätudes) hakkab vesi hoopiski paisuma. �Seetõttu on jäätuval veel väga suur jõud.

�Veekogudes on suvel soojem vesi pealpool, külmem vesi aga allpool. Sest soojem vesi on kergem, külm vesi aga raskem ja tihedam ning vajub põhja.

�Talvel aga kui vesi pinnal jahtub, vajub see põhja ning tõrjub soojema vee ülespoole, kus see omakorda jahtuma hakkab. �Selline ringelmine toimub seni kaua, kuniks järves või tiigis pole enam kusagil vett, mis oleks soojem kui 4 kraadi. �Seejärel vee ringlemine lõpeb nng veepinna temperatuur langeb nulli ning tekkima hakkab jääkate.

Jäta meelde! � Suvel on veekogu pinnal soojem kui sügavamal � Talvel on vesi põhjas soojem kui pinnal