Veeauru omadused diagrammid tabelid Phiprotsessid veeauruga Hs Ts

Veeauru omadused, diagrammid, tabelid. Põhiprotsessid veeauruga, H-s, T-s, p-v diagrammid Andres Siirde 1

Sissejuhatus n n n Vett leidub 70% maapinnast. . . On neutraalne Kerge transportida Omab suurt soojusmahtuvust Soojusülekandel töötava kehana omab suuri soojusülekandetegureid, eriti kondenseerumisel Aurustub ja kondenseerub konstantsel temperatuuril 2

Reaalsete gaaside põhiomadused n n n Ideaalse gaasi eeldus oli, et gaasimolekulide vahel puuduvad vastastikused jõud ning molekulide maht võrreldes gaasi enese mahuga on tühiselt väike Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada) Kõik looduses esinevad ained võivad olla erinevates faasides, mis kujutavad endast erinevaid agregaatolekuid (tahke, vedel, gaasiline) või kristallilise oleku alavorme. 3

Aine faasidevaheline termodünaamiline tasakaal n n Süsteemi iga faas moodustab omaette ühesuguste füüsikaliste omadustega homogeense süsteemi (alasüsteemi). Mitmefaasilises süsteemis on kõik faasid omavahelises kontaktis Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine), 2. tahke-gaas (sublimeerimine desublimeerimine) 3. tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4. tahke-tahke (rekristalliseerumine). 1. 4

n n n Aine faasimuutus on alati seotud soojusefektiga, s. t. aine faasimuutusel esineb kas soojuse absorbeerimine või soojuse eraldumine Mitmefaasilise süsteemi termodünaamilise tasakaalu vajalikuks tingimuseks, nagu homogeense süsteemi korralgi, on mehaanilise ja soojusliku tasakaalu tingimus: näiteks kahefaasilise süsteemi korral p 1=p 2 Ja T 1=T 2, s. t. mõlemate faaside rõhud ja temperatuurid on samad Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini p. T-diagrammi (rõhu ja temperatuuri): 5

Diagrammile kantakse jooned, mis jaotavad pt tasapinna "kolmeks osaks. Iga tasapinna osa vastab aine kindlale agregaatolekule. Joon Kp-K määrab piiri aine gaasilise (auru) ja vedela oleku vahel, joon Kp-a piiri vedela ja lahke ning joon Kp-b piiri tahke ja gaasilise (auru) oleku vahel. Punkti Kp, kus aine on üheaegselt kolmes agregaatolekus, nimetatakse aine kolmikpunktiks. 6

7

rõhk Gaasiline faas temperatuur 8

n Kasutatakse ka pv ja 9

TS diagramme: 10

Erinevus reaalse ja ideaalse gaasi vahel Reaalne gaas p. V=konst T=konst. Ideaalne gaas 11

Faasidevahelise tasakaaluoleku ala igas punktis oleva aine erifaasiliste ainehulkade vahekorda väljendab suhe kus M 1 ja M 2 – vastavalt ühe ja teise faasi mass termodünaamilises tasakaalus olevas kahefaasilises süsteemis. Näiteks, kui tasakaalus olev süsteem on niiske aur ning M 1 tähistagu auru massi ja M 2 vedeliku massi selles, siis nende kaudu avaldatud suhet x nimetatakse auru kuivusastmeks. Seega alumisel piirkõveral x = 0 ja ülemisel piirkõveral x = 1. 12

Vee-auru kuumutamine 13

Veeauru tabelid ja diagrammid n n n Veeauru omadused on auru keeruka struktuuri tõttu väljendatavad väga keerukate analüütiliste võrranditega. Seepärast on nende võrrandite kasutamine praktiliste ülesannete lahendamisel seotud mahukate arvutustega. Mitmesuguste veeauruga seotud arvutuste lihtsustamiseks kasutatakse veeauru tabeleid ja diagramme. Tuntakse küllastunud vee ja veeauru tabelid, auru ning vee- ja ülekuumendatud auru tabeleid. 14

Küllastanud vee ja veeauru omadused alumisel ja ülemisel piirkõveral (1) Küllastunud vee ja veeauru tabelites antakse vee ja veeauru omadused alumisel ja ülemisel piirkõveral, hõlmates vahemiku vee kolmikpunktist kuni kriitilise punktini. Andmed nendes tabelites võivad olla esitatud kas rõhu või temperatuuri järgi, vastavalt sellele, milline nendest kahest parameetrist on esimeses veerus. Järgnevates veergudes tuuakse tavaliselt küllastanud vee ja veeauru kohta erimaht, entalpia, entroopia, mõnikord veel täiendavalt vee ja veeauru tihedus, aurustumissoojus. 15

Küllastanud vee ja veeauru omadused alumisel ja ülemisel piirkõveral (2) , tabeli näide 16

Vee ja ülekuumendatud auru tabelid (1) Vee ja ülekuumendatud veeauru tabelisse koondatakse andmed vee ja veeauru, entalpia, entroopia ja erisoojuse kohta sõltuvuses temperatuurist ja rõhust, alates vee kolmikpunkti parameetritest. Vesi ja veeaur kui ühefaasilised ained, vajavad oleku määramiseks kahte sõltumatut parameetrit. 17

Ülekuumendatud auru tabel, näide: 18

Niiske auru jaoks omaette tabeleid koostada ei ole vaja, vajalikud parameetrid saab leida valemitega: mis sisaldavad auru kuivusastme x ning andmed alumisel ja ülemisel piirkõveral ülalesitatud tabelitest. 19

Vee-auru parameetrid internetis http: //deepzone 2. ttu. ee/soojus/sisukord/termodyn. htm http: //www. spiraxsarco. com/resources/steam-tables. asp 20

Veeauru TS diagramm: Diagrammi koostamise on valitud üheks lähtepunktiks vee kolmikpunkt (tähistatud ao-ga), mille juures entroopia väärtus loetakse tinglikult nulliks. Kuna soojustehnilistes arvutustes esineb alati entroopia muutus, siis entroopia teadmine ei oma praktilist tähtsust. Kandes küllastunud veeauru tabelist Ts-diagrammi s' ja s" väärtused mitmesugustel temperatuuridel, saame vastavalt alumise (x=0) ja ülemise piirkõvera (x=1) kontuurid. 21

22

h-s diagrammid Paljud termodünaamilised protsessid on hea käsitleda h-s diagrammil, mida kutsutakse ka Mollier diagrammiks. Näide h-s diagrammist koos T-s diagrammiga on : 23

hs-diagramm on leidnud laialdast rakendust soojusjõuseadmetes toimuvate protsesside käsitlemisel eelkõige seetõttu, et mainitud tasandil on ülevaatlikult kujutatav soojusjõumasinas tehtav adiabaatne töö. Kui Ts-diagrammil avalduvad soojushulgad pindaladena, siis hs-diagrammilt on isobaarsest protsessist osavõttev soojushulk leitav sirglõigu pikkusena. hs-diagramm on hea kasutada ka auru voolamis- ja drosseldusprotsessi uurimisel. 24

25

Veeauru pv diagramm: 26

Vee kuumutamine n n n Vee täielik kuumutamine ehk lihtsalt vee kuumutamine seisneb vee temperatuuri tõstmises teatud lähteolekust kuni antud rõhule vastava küllastustemperatuurini. Selline protsess on võimalik ainult rõhul, mis on madalam kriitilisest. Kui vee rõhk on kriitilisest väärtusest kõrgem, mõistetakse sageli vee täieliku kuumutamise all vee temperatuuri tõstmist algolekust kuni kriitilise temperatuurini. Vee osalisel kuumutmisel jääb vee temperatuur rõhule vastavast küllastustemperatuurist või ülekriitilise rõhu korral madalamaks kriitilisest temperatuurist. Vaatleme vee kuumutuse käiku kriitilisest rõhust madalamal rõhul, lugedes vee algolekuks kolmikpunkti parameetrid (punkt a olekudiagrammidel). Vett võib kuumutada mitmeti, erinevate termodünaamiliste protsesside vahendusel. Kõige sagedasem on vee kuumutamine soovitud temperatuurini isobaarselt, millele on eelnenud vee rõhu tõstmine pumba abil. Käsitletav juhtum on kujutatud pv- ja Ts-diagrammil 27

a-1 vastab vee isoentroopsele komprimeerimisele pumbas. Komprimeerimisele järgnevat vee isobaarset kuumutamist kujutab diagrammil lõik 1 -2. Soojushulk vee isobaarseks kuumutamiseks on: q= h’- h 1, kus h’ on vee entalpia küllastustemperatuuril 28

Veeauru ülekuumendamine 29

Vee aurustumine Vee aurustumissoojus: 30

Ülekriitilised parameetrid 31

32

Põhiprotsessid veeauruga n Isohoorne protsess Olgu auru algolek antud rõhuga p 1 ja temperatuuriga t 1, mis määravad auru algolekut tähistava punkti olekudiagrammil kui isobaarjoone p 1 ja isotermjoone t 1 lõikepunkti Auru erimahu saab leida samalt diagrammilt või p 1 ja t 1 kaudu ülekuumendatud veeauru tabelist. Kui on teada protsessi lõpprõhk p 2, siis punkti 1 läbiva isohoorjoone lõikumine isobaarjoonega p 2 sedastab protsessi lõpppunkti 2. Auru lõpptemperatuuri punktis 2 saab leida rõhu p 2 järgi küllastunud veeauru tabelist või olekudiagrammilt 33

n Isobaarne protsess Iseloomustagu aurualgolekut rõhk p ja erimaht v 1. Lõppolek olgu määratud temperatuuriga t 2 34

Isoentroopne paisumine, auru paisumisprotsesside kujutamine hsdiagrammil Tehniline töö: Reaalsed protsessid mitteisoentroopsed (hõõrdekadude tõttu) ja seetõttu entroopia suureneb paisumine entalpia väärtuseni h* 35

Soojusjõuseadmed Seadmeid, kus toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, me nimetame soojusjõuseadmeteks. Soojusjõuseadeteks on: n n n Sisepõlemismootorid Gaasturbiinid Auruturbiinid Maailmas toodetud elektrienergia enamus on toodetud just soojusjõuseadmetega ja vaatamata näiteks tuule-, hüdro-, päikese jt. energiatootmisseadmete arengule, jääb soojusjõuseadmete osatähtsus elektrienergia tootmisel väga suureks 36

Lihtsustatud aurujõuseadme skeem 37

Carnot' ringprotsessil on kõigist võimalikest ringprotsessidest soojusallika ja jahutaja antud temperatuurivahemikus kõrgeim termiline kasutegur. Carnot´ ringprotsess avastati 1824. a. prantsuse inseneri ja õpetlase S. Carnot' poolt. Carnot' ringprotsessi koostisosadeks on kaks isotermilist ja kaks isoentroopilist protsessi. 38

AURUJÕUSEADME RINGPROTSESSID 39

40

Gaasi- ja auruturbiinjõuseadme liitringprotsess 41

Kasutegurid: 42

Näiteülesanded. 43