Nokkloom Ornithorhynchus anatinus Kaur Aare Saar Vlimus Nokkloomal

Nokkloom Ornithorhynchus anatinus Kaur Aare Saar

Välimus Nokkloomal on selgesti ära tuntav pardinokk. 1824 avastati piima eritavad näärmed. Nokklooma suur erinevus on veel munemine erinevalt teistest imetajatest

Välimus Nokkloomal on pruun karvastik ja saba on tal kopra sabaga sarnane. Ta pea on ümmargune ja kõrvalestasid nokkloomal ei ole. Eesjalgadel on ujulestad.

Elukoht Nokkloom viibib 2 tundi ööpäevas vees, toitu hankides. Ülejäänud aja on ta oma koopas. Koobas ja koopaava asuvad 1 -4 meetri kõrgusel veepinnast. Tavaliselt on see puujuurte all ja koopal on 2 ava.

Toit Nokkloom sööb põhiliselt veeloomi: vähilaadseid, usse, putukaid ja limuseid. Põhjamudas juhindub ta kompimise järgi, kõrvad ja silmad on karvadega kaitsud, kuid maismaal ta kasutab ka nägemisja kuulmismeelt.

Taliuinak ja pojad Nokkloom langeb iga aasta lühiaegsesse taliuinakusse, hiljem toimub paaritumine. Munemisel kaevab emasloom -6 m käigu ja lõppu teeb pesakambri. Käigu sissepääsu sulgeb ta mullaga. Korraga on 14 muna ja muna diameeter on umbes 2 cm 11 nädalat on pojad pimedad. 4 kuu vanuselt lähevad nad esimesele veeretkele

Levik Nokk loomad elavad Austraalia ida osas ja Tasmaania saarel. Ta avastati 18. sajandi lõpul ja on ainus esindaja enda sugukonnast.

Fakte • Ainus muneja imetaja • Kehatemperatuur on ligi 25ºC • Tüvepikkus 40 -60 cm • Kaalub 1 -2, 7 kg • Alamklass: ürgimetajad • Selts: ainupilulised • Sugukond: nokkloomlased

Teisi ürgimetajaid Ürgimetajaid on kahte seltsi: nokkloomlased ja sipelgasiillased. Nokkloomlasi on ainult üks liik sipelgasiillasi on 4 liiki Sipelgasiil

Kasutatud kirjandus: • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”