Tasmaania sipelgasiil Tachyglossus setosus Kaur Aare Saar Vlimus

Tasmaania sipelgasiil Tachyglossus setosus Kaur Aare Saar

Välimus • Tasmaania sipelgasiilil on tihedad ja pikad okkad. Tal on aju hästi arenenud, kuid näeb halvasti. Põhiliselt juhindub haistmismeele järgi. Hambaid tal pole, kuid on suulaes sarvhambad, millega ta toitu peenestab

Välimus • Tal on limane kleepuv keel, millega ta toitu hangib. Okaste all on tal punakas-pruun karvastik. Okkad on ligikaudu 6 cm pikad. Koon on tal piklik ja suuava on kitsas. Tal on saba, kuid see on tihedalt okastega kaetud, nii et seda on raske märgata.

Elukoht • Sipelgasiil on täielikult maismaaloom. Ta elab kuivadel ja kivistel aladel. Urge ta endale ei raja. Kaitsevahendiks on sama, mis tavalisel siili: tõmbab okkad püsti. Peamiselt on aktiivne öösel.

Toit • Sipelgasiil sööb sipelgaid, termiite, teisi putukaid ja vihmausse. Harva sööb ta ka väiksemaid selgrootuid. Ta lõhub sipelgapesi ja pöörab kive tagurpidi, et toitu kätte saada.

Pojad • Tavaliselt on sipelgasiilil ainult üks muna. Ta muneb selle tõenäoliselt otse kukrusse, kuid see pole kindlaks tehtud. Muna haub ta kukrus. Poeg jääb seniks kukrusse, kuni tekivad okkad. Hiljem käib ema teda ainult harva piimaga kuskil peidupaigas toitmas, kuni poeg hakkab iseseisvaks.

Levik • Tasmaania sipelgasiil elab Tasmaanias ja mõnel Bassi väina saarel. Austraalia sipelgasiil on laialdasemalt levinud. Tema elab Ida. Austraalias, Guineas ja Tasmaania saarel.

Fakte • • • Elab vangipõlves kuni 27 aastat. Muneb ja haub muna kukrus Hambaid pole Tüvepikkus: -40 cm Kaitseb nagu siil Kuulub sipelgasiillaste sugukonda

Teisi sipelgasiillasi • Austraalia sipelgasiil. tachyglossus aculeatus • Teine sipelgasiillaste sugukond on nokissiillasedproechidna Nokissiil

Kasutatud kirjandus: • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”