MARDIKAD 8 KLASS Eve Popp n n n

MARDIKAD 8 KLASS Eve Popp

n n n Putukatest enim on mardikaid. Nende hulgas on rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu-, laibatoidulisi mardikaid. Nad asustavad maismaad ja vett.

Areng n Mardikate elu jaguneb nelja etappi: n Muna, n Vastne, n Nukk, n Valmik.

n n n Munast arneb aplalt toituv vaste ehk tõuk. Nukk on liikumatu, ootab varjulises paigas, et päästa valla uus mardikas. Kui kõik vastsed ellu jääksid kattuks maakera kiiresti mitmemillimeetrise putukakihiga.

n n Putukaid söövadröövputukad, linnud, kalad, imetajad, ussid jne. Seega on nad ammendamatuks toiduallikaks teistele.

Veemardikad kukrik ujur

Jaanimardikad n n Ainuke helendav mardikas Eestis. Emase tagakeha kolme viimase lüli alaosas paikneb helenduselund. Valgus tekib lutsiferiini oksüdeerumisel. Helendamine annab isastele teada emaste valmisolekust paaritumiseks.

Kahjurid n Osad mardikaliigid on elama asunud inimese juurde. nahanäkk n toonesepp Nad toituvad toiduainetest, karusnahkadest, riietest, mööbli puitosadest.

Suurim n n n Suurimaks Eestis elavaks mardikaks on ninasarvikpõrnikas. Kasvab umbes 4 -5 sentimeetri pikkuseks. Nime on saanud isaste isendite laubal oleva sarve järgi.

Kiireim n n liivikas Pikade jalgade ja saleda kehaga mardikad. Võimsate lõugadega kiskjad. Kiiremini jooksvad maismaamardikad- 2, 4 km tunnis (12 -18 mm). Ohu korral tõusevad lendu, maanduvad, jäävad näoga tülitaja poole.

Veel mardikaid jooksik siklane lepatriinu pehmekoor