Kohalikud maksud aastatel 1996 2008 Kokkuvte Kohaliku omavalitsuse

Kohalikud maksud aastatel 1996 2008 Kokkuvõte

Kohaliku omavalitsuse olemuse üheks põhinäitajaks, tema esindusorganite otsevalimise ja üldkohustusliku õigusakti andmise õiguse kõrval, on õigus kehtestada kohalikke makse. Seda põhimõtet kinnitavad: . PS paragrahv 157, mis sätestab kohaliku omavalitsuse iseseisva eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus, ning lubab kohalikul omavalitsusel seaduse alusel kehtestada ja koguda kohalikke makse ning panna peale koormisi. EKOH artikkel 9, mis käsitleb kohalike võimuorganite rahalisi vahendid ning sätestab oma 3 punktis, et „Vähemalt osa kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest ja koormistest, mille suuruse nad 2 võivad seadusega lubatud piires ise määrata. “.

KMS (kohalike maksude seadus) 21. 09. 1994 üldpõhimõtted ja loetelu (9 maksu) 01. 2000 tühistati kohalik tulumaks 01. 07. 2002 tühistati isikumaks 01. 02. 2003 lisati parkimistasu 3 (8 maksu) (7 maksu) (8 maksu)

Materjalid Analüüsitakse: Kõiki omavalitsusüksusi Aastaid 1996 – 2008 Eraldi aastaid 1996, 2003, 2008 4

KM kogumise statistika Parkimistasu (alates 2003) Kokku makse kogunud KOV arv 8/6 58 8/6 53 8/6 5 57 8/7 0 7 57 8/6 15 0 9 56 8/6 48 17 0 8 58 8/6 6 47 16 0 11 57 8/5 2 7 47 15 0 9 56 8/5 17 43 71 27 14 110 6 8 19 17 9 30 11 35 52 10 5 80 1 0 3 3 7 27 51 16 0 1997 0 0 1 3 8 25 45 15 0 1998 0 0 2 3 7 20 50 17 0 1999 0 0 2 2 5 16 50 12 0 2000 0 1 2 8 13 47 14 0 2001 0 1 1 6 9 14 10 0 2002 0 2 2 6 7 44 14 0 3 12 46 13 0 2 9 50 14 0 1 2 10 46 0 1 2 11 0 0 2 0 0 6 4 2005 2006 2007 2008 Kokku 1 Linnad Vallad Tühistatud alates 2000 aastast 1996 Tühistatud alates 2003 aastast Lõbustusmaks 61 Teede- ja tänavate sulgemise maks 9/6 Reklaamimaks 65 Müügimaks 9/6 Loomapidamismaks 71 Paadimaks 9/6 Mootorsõidukimaks 66 Kohalik tulumaks (tühistatud 2000. a) 9/7 Isikumaks (tühistatud 2003. a) 73 Aasta 2003 5 Lubatud / rakendatud kokku makse Kehtestatud alates 2003 aastast Tabel 1 Lubatud / rakendatud kohalikke makse aastatel 1996 - 2008 4 1 2 4

KM kogumise statistika Tabel 2 Osakaalud 6 Aasta KOV arv 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 252 252 251 247 241 241 227 227 Kohalikke makse rakendanud KOV arv Võimalik rakendada kohalikke makse 73 69 70 65 61 58 53 57 57 56 58 57 56 Keskmiselt 9 9 8 8 7 8 8 8 Rakendatud kohalikke makse 7 6 6 6 5 5 Kohalikke makse rakendanud KOV osakaal Rakendatud kohalike maksude osakaal 29, 4% 27, 4% 28, 2% 25, 9% 24, 7% 23, 5% 23, 3% 23, 7% 23, 2% 25, 6% 25, 1% 24, 7% 25, 2 % 88, 9% 66, 7% 77, 8% 66, 7% 75, 0% 87, 5% 75, 0% 62, 5% 74, 0 %

KM kogumise statistika Tabel 3 Analüüsi perioodil kogutud kohalikke makse 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Linnad 20 24 20 19 18 19 19 18 21 21 22 Vallad 53 40 51 46 43 39 34 39 36 35 36 36 34 Kokku 73 64 71 65 61 58 53 57 57 56 58 57 56 Linnade osakaal 1 60, 6% 72, 7% 60, 6% 57, 6% 54, 5% 63, 6% 66, 7% Valdade osakaal 2 27, 3% 20, 6% 26, 3% 23, 7% 22, 2% 20, 1% 17, 5% 20, 1% 18, 6% 18, 0% 18, 6% 17, 5% Osakaal 3 32, 2% 28, 2% 31, 3% 28, 6% 26, 9% 25, 6% 23, 3% 25, 1% 24, 7% 25, 6% 25, 1% 24, 7% 7

KM kogumise statistika 8

KM kogumise statistika 9

26. 00 0. 019% 0. 008% 0. 038% 1. 5% 0. 018% 0. 045% 1. 0% 0. 022% 0. 5% 0. 0% 10 3. 5% 3. 0% 2. 5% 2. 0% 75. 08 Osakaal eelarves Osakaal maksudes 96. 38 2008 78. 28 Kasv kordades 36. 18 3. 35% Osakaal eelarves 0. 65% Osakaal maksudes 0. 99% Osakaal eelarves 0. 81% Osakaal maksudes Osakaal 1. 49% eelarves Osakaal maksudes 2. 17% 1996 108. 01 Osakaal ja kasv Harjumaal KM osakaal ja kasv

Maksukoormus KM Maksutulude KM MT EA maksukoormus kokku el. kohta (kr) Maksukoormuse kasv kordades 1996 2008 4, 26 5, 40 3, 70 4, 54 Tallinna linn Maksukoormus kohalikest maksudest Maksukoormus maksutuludest KM MT EA kogumaht 1996 96, 98 2 642, 22 41 462 1 125 950 1 747 628 2008 383, 45 11 055, 57 153 907 4 437 396 7 102 314 Kasv 4, 0 4, 2 3, 7 3, 9 4, 1 11

Maksukoormus 100. 00 Haapsalu linn - 13 788 el. koormus 97, 17 KM maksukoormus el. kohta (kr) 1996 Tallinn - 427510 el. koormus 96, 98 80. 00 Jõhvi vald 80, 40 Luunja vald - 2518 el. koormus 60, 37 kr. 60. 00 Alajõe vald - 300 el. koormus 51, 08 kr. Maardu linn 52, 67 40. 00 Valga linn 41, 84 Aegviidu vald - 1095 el. koormus 28, 86 kr. 20. 00 Kihnu vald - 575 el. koormus 2, 26 kr. 0. 00 0 50 Kohtla-Järve linn - 54569 el. Tapa vald - 10954 el. koormus 1, 22 kr. koormus 0, 04 kr. 12 100 150 200 250 Kihelkonna vald - 1115 el. koormus 1, 97 kr.

Maksukoormus kohalikest maksudest elaniku kohta 2008 Tallinn - 401372 el. koormus 383, 45 kr. 350. 50 300. 50 250. 50 200. 50 Rae vald 195, 74 kr. Tartu linn 151, 28 kr. 150. 50 Narva- Jõesuu linn 135, 29 kr. 100. 50 Iisaku vald - 1431 el. koormus 60, 64 kr Kaisma vald - 556 el. koormus 1, 17 kr. 50. 50 0 Valga linn - 14234 el. koormus 2, 04 kr. 13 50 100 150 200 250

Riigikontroll Analüüsis leiti, et peamine põhjus, miks kohalikud maksud ei ole väiksemates omavalitsusüksustes tulufunktsiooni täitnud, seisneb nende kehtestatavate maksude haldamises. Vastavalt kohalike maksude seaduse § 3 lg-le 1 on kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Väiksema maksubaasiga kohalikel omavalitsusüksustel läheb eeltoodud sätte rakendamisel enamik maksutulu maksukogumisega seotud kuludeks. 14

Analüüsi koostaja arvates kehtestati kohalike maksude seadus esialgselt pigem selleks et täita Põhiseadusest ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tulenevaid nõudeid. Tolleks hetkeks polnud kohalike omavalitsuste tulubaas veel välja kujunenud. Analüüsil põhinevat tulude määramist kohalikele omavalitsustele ei 15 toimunud. Keegi ei teadnud kui palju maksab kohaliku omavalitsemise teostamine tegelikult arvestades ülesandeid mis kohalikele omavalitsustele määrati kohaliku omavalitsuse korralduse ja teiste seadustega. Seda ei teata tänaseni, ka 15 aastat peale kohalike maksude seaduse vastuvõtmist. Kuigi võib arvata et kohalike maksude määramisel vaadati mingil määral ka tulevikku, sest analüüsist näeme maksudest saadava kohaliku tulu kasvu (minimaalset) alles aastast 2003, peale parkimistasu kohaliku maksuna kehtestamist.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et kohalikud omavalitsused ei ole olnud eriti aktiivsed kohalike maksude kehtestamisel ning kogumisel. Selle põhjuseid on mitmeid ning suur osa nendest seostub praeguse kohalike maksude seadusega kehtestatud regulatsioonidest. Kohalikku maksu ei ole otstarbekas kehtestada, kui selle administreerimine on kallim või võrdne maksust kogutavate vahendite mahuga ning kui puudub vajadus maksualuse valdkonna reguleerimiseks. Samuti juhul kui maksu kehtestamine halvendab kohaliku kogukonna toimetulekut või piirab otstarbetult tema võimalusi. Otsuse konkreetse maksu kohta teeb omavalitsus peale igakülgset analüüsi. 16

Kokkuvõtteks Kehtiva kohalike maksude seaduse alusel kehtestatud maksudest laekuvate vahendite maht ei oma praegu kohalike eelarvete tuludes märkimisväärset osa ning ei taga kohalike omavalitsuste finantsstabiilsust ega kohalike omavalitsuste finantsautonoomia põhimõtete järgimist. Praegusel ajal keskvalitsuse poolt rakendatava 17 fiskaalpoliitika jätkumisel suureneb pidevalt riiklike eraldiste osa kohalikes eelarvetes ning fiskaalne sõltuvus keskvõimust. Laiemas plaanis viib see järjest suurema tsentraliseerimiseni nii fiskaalses kui administratiivses mõttes ning demokraatlike juhtimismehhanismide vähenemisele.

Kokkuvõtteks Võrreldes Eesti omavalitsusüksuste partnereid nii Skandinaavias kui lääne Euroopas on meie kohalike omavalitsusüksuste maksutulu kohalikest maksudest kümnetes ja kohati sadades kordades väiksem. 18

Kokkuvõtteks Tuleb kaaluda praegu riiklike maksudena kehtivate maksude kohalike maksude hulka arvamist, sh. : Üksikisiku tulumaks osas, mis praegu laekub kohalikku eelarvesse. Kohalikule omavalitsusele peab seejuures andma võimaluse selle maksu suurust reguleerida (kehtestades esialgu, kuni tava tekkimiseni piiri) 2 -3% ulatuses üksikisiku brutotulust nii üles kui allapoole praegust taset. Maamaks praegusel kujul (tulevikus kinnisvaramaks, kui meie ühiskond on selleks valmis rohkem kui praegu, peale majandussurutise lõppemist). Riiklikud vabastused ja soodustused maamaksu osas tuleb tühistada ning rakendada piirangutega või kaitsealustel maadel riiklikke hüvitisi. 19

Kokkuvõtteks Kaaluda võiks kohalikele omavalitsusele kohustuse panemist ettevõtluse arendamise ja soodustamise osas ning sellega seoses mingi kindla osa ettevõtte tulumaksu eraldamist kohaliku maksuna, et võimaldada katta selleks vajaliku infrastruktuuri kapitalikulusid. (Selle maksu kogumine võiks olla tsentraliseeritud, ning hiljem toimuda ümberjagamine, kuna ettevõtlus on praeguseks regionaalselt väga ebaproportsionaalselt jaotunud) samal põhjusel peaks kütuseaktsiisilt laekuma kindel osa üleriigilisse tasandusfondi kohalike teede hoiuks. Nende osade suurus on võimalik välja arvestada, teades et kohalike 20 teede hoiuks vajalike vahendite maht on 1, 2 -1, 5 miljardi krooni piires ning kohalike omavalitsuste varade registris olevate varade amortisatsiooniks vajalik maht ulatub 0, 75 -1, 0 miljardi kroonini Nende vahendite jaotuse mudeli peaks omavalitsusliidud kokku leppima, ning eraldamine omavalitsustele peaks seejärel toimuma ilma igakordse riigipoolse sekkumiseta.