Kohanimi kui vrtus Aule Kikas kohaliku omavalitsuse ja

Kohanimi kui väärtus Aule Kikas kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist kohanimenõukogu sekretär Tartu, 14 -15. aprill 2011

Mõtteid w Säilitage seda hindamatut väärtust, mida pakub aastasadade või koguni aastatuhandete taha ulatuv toponüümika Enn Soosaar, kolumnist w Kui kaotame ja tõstame ümber kohanimesid, siis lammutame kodulinna identiteeti, siis võltsime ajalugu. Boris Kivi, Kuressaare linnakodanik

SELGUS ÜHEMÕTTELISUS TÄPNE KIRJAKUJU Praktiline väärtus kaardid Ajalooline – kultuuriline väärtus SEOS OBJEKTIGA identiteet mälu reisimine maadearvestus ajalugu transport side registrid aadressid jne 3

Teemad • Kohanimi ja selle väärtused • Kohanimede keelsus (allikas P. Päll) • Nimede kirjaviis: – – • eesti tähestik vana ja uus kirjaviis Kohanimede õigekirjareeglid: – – suur ja väike algustäht kokku- ja lahkukirjutamine § Kohanimeallikad

Mis on kohanimi? w Kohanimi ehk toponüüm on kohale kui looduslikule või inimtekkelisele geograafilisele objektile (nähtusele) kinnistunud või kinnistatav nimi. See on mingi geograafilise objekti põhimõtteliselt üksühene vaste ühiskonna teatud funktsionaalses struktuuris ja esindab seda objekti inimeste mõistete süsteemis. Kohanimes võib funktsionaalselt eristada kolme komponenti: nimetuuma, liigisõna ja hargtäiendit. w

Mõisted_1 w Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki (Kullerkupu tänav, Pirita jõgi, Karksi küla jne) w Hargtäiend on kohanime täiendav osa, mis eristab korduvaid kohanimesid (Suur-Kaare tänav, Vana-Võidu alevik jne) w Nimetuum on kohanimi ilma liigisõna ja hargtäiendita (Pärna allee, Suur-Kaare tänav, Sõpruse puiestee)

Kohanime väärtused

Kohanimi haldussüsteemi osana w Riigi haldussüsteem seab primaarseks riigi territooriumi jagamise kindlapiirilisteks haldusüksusteks nii, et igal pinnal riigipiiride sees oleks haldaja. Haldussüsteemi puhul on kindel hierarhia, mis erineb tihti asustussüsteemi mõistetest (nt Aegviidu alevi vaste haldussüsteemis on Aegviidu vald). Haldussüsteem sobib hästi statistiliste käsitluste jaoks.

Kohanimi asustussüsteemi osana w Asustussüsteem on ühiskonnas toimuvate rahvastikuprotsesside produkt ja võrreldes haldussüsteemiga mitmenäoline. Võib rääkida nt erinevatest külatüüpidest, elanikkonna põhilistest elatusvormidest jne.

Kohanimi aadressisüsteemis w Eesti oludes ja ka enamikus maades on aadress kombinatsioon haldus- ja asustussüsteemi elementidest, mille eesmärgiks on leida teatud objekti asukoht välistamise meetodil: alates suuremate viiteüksuste valikust sooritatakse vajalik arv välistamisi nii, et otsitav koht on üheselt määratav. Kohanimi võib olla üks aadressi komponente või kogu aadress.

Kohanimi funktsionaalsüsteemis w Siia kuuluvad teatud funktsionaalsüsteemi (nt raudteevõrk, metsakorraldus, kaubandusvõrk) poolt oma geograafiliste struktuuriüksuste jaoks kohaldatavad kohanimed: Sangaste rdtjaam (Tsirguliinas), Palupera vallamaja (Hellenurmes).

Kohanimi kui mälestis w Kohanimi kui keeleline mälestis figureerib keelelises süsteemis ja sisuliselt kaotab ühenduse seda kandva objektiga. Tähtis on nime päritolu, keeleline vormistus jne. Niisamuti võib kohanimi olla ajalooline mälestis eeskätt kui objekti vana, üldiselt käibelt kadunud nimi. Teatud temaatilises kontekstis (nt ajalooline tekst, poeetilised või ideoloogilised pöördumised jms) omab aga mälestisnimi kindla tähenduse: Dorpat, Nuustaku, Maarjamaa, Suur-Eesti jne.

Kohanime staatus w Kohanimede kasutamisel tuleb arvestada ka nime staatust: kas tegemist on nt ametliku kohanimega, so sellisega, mis on ametlikes nimekirjades (haldusüksuste, asulate nimistus) või määratud vastavuses seadusega. Tegemist võib olla ka rööpnimega e allonüümiga, mis on põhinime kõrval samuti käibel või mille kasutamine aitab objekti paremini identifitseerida – sh vananenud nimekujud. Eestiväliste kohtade puhul võib rääkida ka eksonüümist, so tavapärasest, konventsionaalsest eestikeelsest nimest, mis erineb kohapealsest ametlikust

Miks me sellest räägime? - tulipunktis: aadressides kasutatavate kohanimede, sh maaüksuste nimede korrastamine

Nimevaliku põhimõtted w w Vanad kohanimed w talunimed, loodusnimed. . Kirjeldavad nimed w koha asend, kuju, suurus, loodus, maastikuvormid jm (Pikk tänav, Kalda tänav, Tiigi tänav. . ) w sõidusihi näitamiseks (Jõesuu tee) Ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed (Fama põik, Heinaturu tänav) Sarjaviisiline nimepanek (lindude nimed, liblikate nimed, puuvillatööstusega seotud nimed jne)

Kohanime muutmine_1 Peab muutma, kui - on vastuolus KNS 3. peatükiga (keelsus, õigekiri, samanimelisus, valik); - kasutusel oleva kohanime eri kujud vajavad ühtlustamist

Kohanime muutmine_2 Võib muuta, kui - tegelikkus kasutuse eeslistatakse mitteametlikku kohanime (NB: 3. pt nõuded!) - soovitakse taastada ajalooline eestipärane nimi - kohanimi on eksitav

Kohanime muutmine_3 Muutmiseks vajalik regionaalministri nõusolek (KNS 7 lg 1 ja 2 käsitlemata ehk muud põhjused) Enne nõusoleku andmist küsib regionaalminister kohanimenõukogult arvamuse

Kohanimede keelsus Allikas: Peeter Päll

Oma- ja võõrsõnad, võõrkeelsed sõnad w Eesti keeles kasutatava sõnavara ja nimed võib struktuuri poolest jagada kolmeks: w omasõnad ja –nimed (lipp, maailm, käsi, elu; Hageri, Narva, Kilingi-Nõmme. . ) w võõrsõnad ja nende sarnased nimed (buss, garaaž, trofee, film; Betooni tn, Maneeži tn, Sovhoosi tee. . ) w võõrkeelsed sõnad e tsitaatsõnad ja nimed (show, action; Rocca al Mare, Löwenruh, Wildenau. . )

Nimede sobivus w Eestikeelne nimi w piiranguteta kasutus w w nõuab kultuuri- ja ajaloolist põhjendust nt kui nimi on põline või pikalt kasutusel olnud (kasutatud enne 1944 -ndat aastat), siis on põhjendus olemas w Võõrsõna moodi nimi w Võõrkeelset nime saab kasutada: w w w kui on vastava vähemusrahvuse (rootsi, vene) alal kui on pühendusnimi (isiku täieliku nimega) kui nime panekuks on regionaalministri nõusolek w sobib samuti siis, kui on kultuuri- ja ajalooliselt põhjendatud

Kuidas ära tunda võõrkeelset nime? • Võõrtähed c, q, w*, x, y (vms, nt è, ë, č): – • Nime hääldatakse teisiti, kui kirjutatakse: – – • Rocca al Mare, Lucca, Wildenau Shultsi [šultsi], Nitschke [nitške], Liebenau [liibenau], Strenze [štrentse], Rehbinderi [reebinderi], Bishopi [bišopi] Grossthali [gro(o)stali], Hagersthali [haagerstali], Thiukama [? ], Tuttvardi [tutvardi] Võimalik on tingida, kui väidetakse, et nime loetakse eesti kirjaviisi kohaselt: – Villa-Kalle, Starkopfi, Antonova, Adelheidi, Otiumi

Kuidas ära tunda võõrsõnalist nime? w Tähed f, š ja ž: w Fosfori, Šiini, Maneeži, Telfo w En`ergia, Pan´eeli, All`ee, Suhh´uumi, Marr`ai, Fant`aasia, Gener`aatori w Rõhk kaugemal kui 1. silbis: w b, d, g sõna alguses: w Betooni, Dunkri, Gaasi, Gamma w Mjartseva, Turbatnja, Abti, Smirnova w Instituudi, Viidemanni w Ebatavalised häälikjärjendid (siiski hääldatavad!): w Rahvusvahelise tüvega sõna või selle analoog:

Eestikeelsuse kindlakstegemine-1 w § 1. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise alused ja põhimõtted w w w (1) Kohanime eestikeelsuse kindlakstegemisel võetakse aluseks nüüdne käibiv nimekuju. (2) Kohanimi on eestikeelne, kui tema tuum vastab käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele. (3) Kohanimesse kuuluvale võimalikule hargtäiendile rakendatakse käesolevas määruses nimetuuma kohta sätestatut. (4) Eesti murded, olgu oma õigekirjaga või ilma selleta, kuuluvad käesoleva määruse tähenduses eesti keele tervikusse. § 2. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise pädevus w w (1) Olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuse teeb käesolevas määruses ettenähtud korras kindlaks kohanimemääraja, kelleks on kohalik omavalitsus, minister või Vabariigi Valitsus. (2) Kahtluse korral olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuses pöördub kohanimemääraja kas kohanimenõukogu või nimeteadusliku usaldusasutuse poole keelelise eksperdihinnangu saamiseks. Nimeteaduslik usaldusasutus teeb oma eksperdihinnangu teatavaks ka kohanimenõukogule.

Eestikeelsuse kindlakstegemine-2 w w Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on: 1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm (nt Tõusu, Tormi, Jääraku, Raudsilla); 2) kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga (nt Juhkentali, Rakvere, Vestervalli) ega ole äratuntav muganemata võõrkeelne sõna (nt Iskra, Jantar, Ogonjok, City, Neugrund, Plaza); 3) füüsilise isiku nimi (st pühendusnimede kohta keelsusnõudeid ei esitata). w w w Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju. w w “Pimeaed tn” > Pimeaia tänav, (väikekohad) “Voka-Aed” > Voka-Aia, “Elektron AÜ” > Elektroni AÜ, “Metsaonnid AÜ” > Metsaonnide AÜ Liigisõna ise ei pea olema omastavas käändes (sh maaüksuse nimed, kus kasutatakse üksusel asuva objekti nime, nt Kulgu sadam)

Eestikeelsuse kindlakstegemine-3 w Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on: w tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine (nt Fosfori tänav); w tähed b, d, g sõnavormi algul (nt Betooni tänav, Gümnaasiumi tänav); w rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse laensõnaga (nt Energia tänav, Tekstiili tänav). w Võõrnimedes kasutatavad võõrtähed (c, q, w, x, y) tulevad arvesse ainult füüsilise isiku nime kasutamisel (A. Weizenbergi tänav).

Eesti-ladina tähestik w w Eesti tähestik: w abdefghijklmnoprsšzžtuvõäöü w neist f, š, z, ž on kasutusel üksnes võõrsõnades w b, d, g sõna alguses esinevad üksnes võõrsõnades w võõrtähed: c q w x y (esinevad üksnes võõrkeelsetes nimedes) w NB! eestikeelne omasõna (puss) / võõrsõna (buss) // võõrkeelne tsitaatsõna (show) w eestikeelne nimi / võõrkeelne nimi Eesti-ladina tähestik w = eesti tähed + võõrtähed + kõik ladinatähelistes keeltes kasutatavad tähed (sh č, é, å)

Kirjaviisid w Eesti keele kirjaviisid: w w w korrapäratu kirjaviis kuni XVII saj lõpuni vana kirjaviis XVII sajandi lõpust kuni 1860. aastateni uus kirjaviis (esimesed ettepanekud juba 1820. aastatel) w Erinev kirjaviis ei tähendanud erinevat hääldust! w calla = kala

Vana kirjaviisi reeglid w Erinevus uuest kirjaviisist: w w pikka täishäälikut märgiti lahtises silbis ühekordselt: koli, ue, jama, asa lühikest täishäälikut märgiti lahtises silbis järgneva kaashääliku topeldamisega: temma wanna lukku kollin NB! vana kirjaviis võimaldas kahetist tõlgendust: kannu = kannu (om sõnast kann) või kanu (mitm os sõnast kana) vanas kirjaviisis oli sõnade kirjapildi seos keeruline: kool – koli (vrd praegu: kool – kooli) w Tähestik: w w kuni uue kirjaviisi käibeletulekuni ei märgitud sageli õ-d, vaid enamasti ö gooti kirjas oli v asemel w

Kuidas vana kirjaviisi ära tunda? w Ebaharilikud topeldused nime keskel: w w -bb-, -gg-, -dd- (Sabba > Saba, Rägga > Räga, Sadda > Sada, Kaggootsa > Kaguotsa) -tt-, -kk-, -pp-, kui sõna on tegelikult II vältes (Otti > Oti, Kukke > Kuke, Eppu > Epu) w Ebaharilikud tähejärjendid, nt –ij- (Ijetse > Hiietse) w Vanapärased hääldusjooned nimes (nt -o sõnas kaugemal: Sallo > Salu, Ado > Aadu) w w o-d ei pea tingimata nimes parandama, kuigi Põhja-Eestis oleks see soovitatav Raskesti märgatavad: w w Simu > Siimu, Idase > Iidase, Iri > Iiri, Ira > Iira Alle > Ale, Annimatsi > Animatsi, Annesilla > Anesilla, Jummika > Jumika

Uue kirjaviisi kaitseks • KNS § 10 lg 3 nõuab eesti õigekirjareeglite järgimist • Mida öelda neile, kes väidavad, et (vanas kirjaviisis) nimi on kultuuriväärtus ja tuleks säilitada? – KNS kaitseb ajaloolisi nimesid endid sel kujul, nagu nad rahvasuus on kasutusel olnud; nimesid kirjutame aga häälduspäraselt, tänapäeva kirjaviisis; – vana moonutustega kirjaviis pole kultuuriväärtus! – vanas kirjaviisis nime säilitamine moonutaks põlist nime, sest seda loetaks nüüdisreeglite kohaselt (vrd Ida – Iida, Simo – Siimu, Kanna – Kana, Tippo – Tipu)

Suur ja väike algustäht w Nime tuum suure algustähega (kõik sõnad peale sidesõnade), liigisõna väikese tähega: w Kangelaste prospekt, 26. Juuli tänav, Kulgu sadam, Kulgu tamm, (Kadastiku) Suur tiik, Jõe vaatlustorn, Taani Kuninga aed, Suur promenaad, Uue Maailma haljak w Hargtäiend liitub sidekriipsu abil: w Suur-Aguli tänav

Haruldased liigisõnad w w w Roheline aas (Tln) Tõnismägi (Tln), Trepimägi (Vjd) Torupilli ots (Tln) Suur Rannavärav (Tln) Mereäär (Pld) Vormistus: Suur kaar v Suur-Kaare tn?

Kokku- ja lahkukirjutamine w Üldreeglina nimi ja liigisõna kokku (Emajõgi, Munamägi jne), välja arvatud: w w kui liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus sellest ei muutu (Narva = Narva linn) aadressikohtade (liikluspindade) nimedes, nt Lossi plats, Mere puiestee kui nimeks on omadussõna (Väike väin) selgetes sekundaarnimedes (tuletatud mõne teise koha nimest, nt Salme aed, Kulgu kanal) w NB! Haljasalad liikluspindade alla ei kuulu ja seega tuleb nende nimedes üldjuhul kokku kirjutada: Mõisapark, Lossiaed, Jaamapark

Tänavanimed kokku/lahku: w w w Õige: Mere puiestee Kase põik Maidla tee Turu plats Vabaduse väljak w w w Väär: “Merepuiestee” “Kase-põik” “Maidlatee” “Turuplats” “Vabaduseväljak”

Erandlik kokkukirjutus w Nime esiosa iseseisva sõnana ei esine: w Kesktänav, Põiktänav, Umbtänav, Ringpuiestee, Keskkaar w kompromissvariant: Kesk tänav (kui on juurdunud); Põik (kui on juurdunud) w Traditsioon: w Olevimägi (vrd Tõnismägi), Trepimägi, Maarjaturg w NB! Mitteaadressinimedes üldreegel

Sidekriips kohanimedes w Üldreegel: hargtäiendi ja nimetuuma vahel (hargtäiend ei käändu): w Suur-Karja tn, Uus-Võsa tn, Toom-Kooli tn, Vana-Tartu mnt w Sidekriipsu ei ole, kui w w hargtäiend käändub: Suur Rannavärav, Suur Munamägi ei ole hargtäiendit: Väikese Illimari tn, Luksuva Peni mü, Sinise Laguuni mü

Nimetuuma kokkukirjutus w Katastriüksuste nimedes võiks soovitada nimetuuma kokkukirjutust: w Küüni-Saare > Küünisaare, Vabadiko Pealse > Vabadikupealse, Vana Loosu > Vanaloosu, Kuusiko-Allika > Kuusikuallika, Mardi-Metsa > Mardimetsa, Jüri-Aadu > Jüriaadu, Tooma-Mihkli > Toomamihkli w Sidekriips sobib w w kui üks talunimi on hargtäiendita, teine täiendiga: Lepiku ja Mäe-Lepiku, Kubja ja Alt-Kubja (ent vabalt võib ka siin eelistada kokkukirjutust) keerulisemates ühendites (eesnimi + liitsõna, liitsõna + eesnimi): Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Tagaküla. Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli

Kohanime omastavaline või nimetavaline vorm w Paljudes eesti kohanimedes on omastavaline kuju: w w asulanimedes (Nõmme, Uuemõisa) talunimedes (Jaagu, Tagamäe) tänavanimedes (Raua, Tööstuse) muudes loodusnimedes (Amme, Peipsi) Kõigis neis nimedes on nimetavaline liigisõna juurdemõeldav: w Nõmme küla, Jaagu talu, Raua tänav, Amme jõgi w Kui nime tuum ja liigisõna on kokku kirjutatud, siis on terviknimi nimetavas (Mõisa/küla, Uue/talu, Kesk/väljak, Must/järv)

Omastavaline vorm katastriüksuste nimedes w w w Üldreeglina omastavaline vorm (liigisõna “katastriüksus” vm on juurdemõeldav): w Niglas > Niglase, Sepa Jaan > Sepajaani, Põllunurk > Põllunurga Kui katastriüksuse nimes kajastub ka üksust tähistav liigisõna, siis see jääb nimetavasse: w Kõrgu mets, Seljaküla põld, Vaariku aed, Mardi kaevumaa Kui katastriüksuse nimeks on selle põhiobjekti nimi, siis ka selle liigisõna olgu nimetavas: w Hiiessaare sadam, Raikküla alajaam w (vrd sama reegel peatusenimedes: Lennujaam, Hipodroom)

Hargtäiendite vorm 1 w Hargtäiendite omastavalise v nimetavalise kuju puhul (Uue- vs. Uus-) tuleb arvestada tava: w w w tänavanimedes on hargtäiendid nimetavas: Suur-Karja tänav, Uus-Tööstuse tänav asulanimedes on valdavalt kasutusel omastavaline täiend: Suure-Kambja, Uue-Võidu talunimedele võiks soovitada sama reeglit, kuigi nimetavaline täiend ei ole viga: Uue-Karjamaa omastavaline vorm sobib alati siis, kui on nimetuumaga kokku kirjutatud: Uuesepa, Suuretooma hargtäiend Väike- esineb üksnes sel kujul (mitte Väikese-)

Hargtäiendite vorm 2 w Vähem tavalisi hargtäiendeid: w Eest-, Tagant-, Takka-, Ülevalt-, Alt- w Tagatäiendid (KNSist ei loe välja selle keeldu) w w w Lõmmelu-Takka Lättelohu Ülemine, Jalaku Alumine, Ero Kollane, Ero Sinine ortograafia (sidekriips) neis nimedes ei ole alati selge!

Allikad w w w w w Ajaloolised kaardid, aadressiraamatud (nt Richter 1909, 1913), vakuraamatud Saagas jne Kohanimenõukogu kodulehekülg www. eki. ee/knn Kohanimekorraldus www. siseministeerium. ee Eesti Keele Instituut www. eki. ee (KNAB) Maa-amet www. maaamet. ee Võru Instituut www. wi. ee (AVKA) UNGEGNi kodulehekülg www. eki. ee/knn/lingid. htm; www. eki. ee/nimeselts/bib

w Kohanimeseadus ei anna kellelegi raha ega võta kelleltki raha ja seepärast ei huvita ta õieti kedagi. Ainult et seejuures tuleb „kellegi“ seast välja arvata riigi- ja omavalitsusasutused, riigi ja era-kaardikojad, maatransport, meresõit, lennundus, side, geograagfia, geoloogia, keskkonnakaitse, kaitsejõud, operatiivteenistused, keelekorraldus- ja ma ei oska ütelda, kes kõik veel. . . “ (Henn Saari) Seega: kohanimed ümbritsevad meid tegelikult kõikjal, me elame nende keskel ja nendega koos.

Kauneid ja püsivaid kohanimesid !

Mõtteid w Maamuna koosneb nimedest, nimede sipelgapesana ta koos püsib. w Ühelgi taimel pole nii pikki juuri kui kohanimedel, toponüümidel. w Riigidki lähevad, aga kohanimi ulpleb nagu poi lainetel. w Kohanimi on ankurdatud, seda ei pühi paigast majanduse tõusud või mõõnad. Kirjanik Kalju Saaber

Mõtteid w Te mõtelge vaid, kui palju on maailmas nimesid. Igal kohal ümber kogu selle palli on oma nimi, alates New Yorgi linnast ja lõpetades Konnaojadega. Henn Saari

48