Kirjanduse etmoloogia Euroopa keeltes lad littertra Thestik Grammatika

  • Slides: 13
Download presentation
“Kirjanduse” etümoloogia Euroopa keeltes: lad. litterātūra § Tähestik § Grammatika § Kirjalik tekst §

“Kirjanduse” etümoloogia Euroopa keeltes: lad. litterātūra § Tähestik § Grammatika § Kirjalik tekst § Haritus, õpetatus

“Kirjanduse” mõiste ajalooline kujunemine § Kirjavara (Schrifttum, письменность) § Ilukirjandus (belles-lettres), 17 -18. saj

“Kirjanduse” mõiste ajalooline kujunemine § Kirjavara (Schrifttum, письменность) § Ilukirjandus (belles-lettres), 17 -18. saj § Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction

Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrère “L’Adversaire” (2000), eesti k. “Vaenlane” (2002) Jean-Claude Romand

Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrère “L’Adversaire” (2000), eesti k. “Vaenlane” (2002) Jean-Claude Romand

Kirjanduse määratlused § Neoplatonlik esteetika § Formalism, strukturalism § Funktsionaalne määratlus (J. Mukařovski) Kunst

Kirjanduse määratlused § Neoplatonlik esteetika § Formalism, strukturalism § Funktsionaalne määratlus (J. Mukařovski) Kunst kui “ülev” ja “kaunis” “Kirjanduslikkus”, teksti poeetiline funktsioon Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks)

Kirjanduse funktsioonid § Hedonistlik § Informatiivne § Modelleeriv § Prohvetlik § Sotsiaalne

Kirjanduse funktsioonid § Hedonistlik § Informatiivne § Modelleeriv § Prohvetlik § Sotsiaalne

Kirjanduse kriitiline funktsioon Northrop Frye (Vikerkaar 1993, N 11): kirjandus pühendumuse ja vabaduse vahel

Kirjanduse kriitiline funktsioon Northrop Frye (Vikerkaar 1993, N 11): kirjandus pühendumuse ja vabaduse vahel

Kirjandusteaduse koostisosad § Kirjanduse ajalugu (diakroonne vs. sünkroonne) § Kirjandusteooria § Kirjanduskriitika

Kirjandusteaduse koostisosad § Kirjanduse ajalugu (diakroonne vs. sünkroonne) § Kirjandusteooria § Kirjanduskriitika

Kirjandusteaduse abiharud § Bibliograafia (jooksev või retrospektiivne, täielik või valitud, personaalia, jne) § Historiograafia

Kirjandusteaduse abiharud § Bibliograafia (jooksev või retrospektiivne, täielik või valitud, personaalia, jne) § Historiograafia § Tekstoloogia kui 1) rakendusteadus või 2) tekstikriitika § Heuristika

Kirjanduskaanoni traditsionalistlik mõistmine § Kaanon kui klassika sünonüüm § Väärtus § Kvaliteet (semantiline tihedus,

Kirjanduskaanoni traditsionalistlik mõistmine § Kaanon kui klassika sünonüüm § Väärtus § Kvaliteet (semantiline tihedus, avatus, tõlgenduste rohkus) Harold Bloom “Lääne kaanon”, “Mõjutuse äng”

“Core Curriculum” USA ülikoolides § Katkendeid Vanast ja Uuest Testamendist, Augustinus § Platon, Homeros,

“Core Curriculum” USA ülikoolides § Katkendeid Vanast ja Uuest Testamendist, Augustinus § Platon, Homeros, v-kreeka tragöödia § Dante, T. More, Machiavelli, Luther § Hobbes, Voltaire, Rousseau, S. Mill § Marx, Nietzsche, Freud, Darwin

Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine § Kaanoni konstrueeritus § Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm § John

Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine § Kaanoni konstrueeritus § Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm § John Guillory “Kultuuriline kapital: kirjanduskaanoni kujunemise probleem”

Jan Assmann. Kanon und Zensur (1987) § “Hiiliva muudatuse” mõiste § “Kanoniseeriv tagasipöördumine”

Jan Assmann. Kanon und Zensur (1987) § “Hiiliva muudatuse” mõiste § “Kanoniseeriv tagasipöördumine”

Kirjanduskaanoni probleem Eestis § Epp Annus. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1)

Kirjanduskaanoni probleem Eestis § Epp Annus. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1) § Tiit Hennoste. Kaanon (rmt: Eurooplaseks saamine)