JULEVSMEGIELLA JA LULLISMEGIELLA Logaldat 3 Ole Henrik Magga

JULEVSÁMEGIELLA JA LULLISÁMEGIELLA Logaldat 3 Ole Henrik Magga

Julevsámi 2. stávvala vokálat Julevusámi vokálat e á å o a á å u i Julevusámegiela ovdamearkkat ájgge mánná jåhttåt ællo muorra basáv dållå gårrum bassiv Vuođđosáme-giela vokálat e$ a# Õ$ eº u i Davvisámegiela vokálat ovdamearkkat i á u a o e áigi mánná johttát eallu muorra basan dolla gorron bassen

1. Vuođđosámegiela guhkes * e$ lea seilon 2. stávvalis omd. goahte ja oanehis *i omd. sihtiv. 2. Vuođđosámegiela * e$ , * a# > å go vuosttas stávvalis lea oanehis å: bårråt, dållå, jåhttåt (progressiiva assimilašuvdna) (Muhto: åhpa !). 3 Vuođđosámegiela * eº (dálá oanehis a) lea guhkiduvvon oaneheamus konsonántta (1. ceahki) maŋis go vuosttas stávvalis lea oanehis vokála: basáv, gusá - maiddái biehttalanhámis: ale basá ja imperatiivahámis: basá. Julevusámis eai leat allegrohámit nu go davvisámegielas. Omd. ii oano biehttalanhámiin 2. stávval vokála goarrot - iv goaro. 2. p. imperatiivahápmi lea maid goaro. Čállinmearka o lea 2. stávvalis seamma jietnadaga symbola go davvisámegiela čállinmearka u. Ja dat lea seamma infinitiivvas, biehttalanhámis ja imperatiivvas (dego davvisámegielas mahká livččii goarrut, in *goaru ja *goaru).

OKTIIGAESSU 1. st. i u a å ie uo æ-ie-e oa-å 2. st. i u e a-á-å o á-å á i u ie eº o ea¨ uo oa a# i u eº e$ Õ a#

biddo gussa tjállet goarrot barggo jåhkå oad'dát, jåhttåt viesso guolle ællo-giesse-bena áhttje álgiv gårrun oahppat-åhpav giehta, gusáv, dållå

Dárbbaša diehtit: • 1. Vuosttaš stávvála historjjálaš duogáža, namalassii mii dat leai vuođđosámegielas. • 2. Nuppi stávvala vokála duogáža, namalassii mii dat leai vuođđosámegielas. • 3. Dárbbaša velá diehtit makkár guovddáškonsonántaguhkkodat lea sánis: Lea go guhkimus konsonánta-guhkkodat (CIII) dahje oaneheamus/gaskkamus gukkodat (CI, CII). Dáiguin dieđuiguin sáhttá eanas sániin diehtit mo vokála lea. Eanas vokálat leat oalle álkit. Duššefal diftoŋggain lea duođai erohus. Ja *ie- ja *uo- diftoŋggat eai rievddat obanassiige, de báhcet duššefal *eä- ja *oa-diftoŋggat earenoamážin.

KONSONÁNTTAT Álgokonsonánttat • Sániid álggus leat eanas seamma konsonánttat go davvisámegielas ja dat čállojuvvojit eanas seamma čállinmearkkaiguin, earrat ahte ts- ja tjadno dakko go davvisámegielas čállojuvvo c- ja č-. • h-konsonánta lea muhtomin jávkan: álbbe ’hálbi’. f- ja v- variere dego davvisámis omd. vávlle fávli, vasskot faskut. •

Muhtun eará spiehkastaget: gietjav čieža slahppo sláhpe sliehkko sluoggo lahppu láhpi liehkko luoggu smållit mollet svájgas váiggas svahka sjpietjav sjpædtjot spahka bieža speažžut sjavnnjet sjivnnjedit sjkávttja savdnjit sivdnidit svijnne sville sviral spiidni spile spiral biesta-biesstaga miestta miestaga skávžá

GUOVDDÁŠKONSONÁNTTAT Seammaládje go davvisámegielas 1) x`x l`l xx ll l Ovdamearkkat x gål’le gållev guolle guolev 2) hxx ~ hx ~ y hkk hk g áhkko áhkov suhkat sugáv 3)xx yy dd-tt lådde låttev

Earaládje go davvisámegielas 4) xxy xy sst st llj lj bbm bm m Ovdamearkkat lassta lastav viellja vieljav biebbmo biebmo dábmat dámav 5) xyy-xx rgg rg bierggo biergov 6) xyyz-xyz rssk-rsk hærssko hærskov 7) xyz-yyz dtj- ttj oadtjot oattjov 8) xy ks oakse oavse zy vs 9)xx-x-x dd d d oadde oadet oadáv

Ravdakonsonánttat 1. Boares konsonánttat seilon: viehkedit veahkehit (ii leat erohus –t- <-> -d-), tjátsega čázehat. 2. Boares –š-> -h-: dárbahit dárbbašit 3. Boares –ž- seilon: almasj - almatjav ’olmmoš - olbmo’ Loahppakonsonánttat 1. Boares *-m > -v mánáv mána (akk. ol. ) goarov goarun (1. p. ol. ) gálav-gállama gála-gállama 2. Muhtun boares loahppakonsonántaerohusat leat seilon ja čállojuvvojit boares vuođu mielde: boahtet boahtit mij boahtep mii boahtit boahtám boahtán boahtem boahtin gåbdeb govddit

3. *-k lea jávkan dahje gullo nu unnán ahte čállingielas lea eret guđđojuvvon: sáme sámit (nom. ml. ) boadá boađát (pres. 1. p. ol. ) 4. Boares –j seilon sátneloahpas kontraktasubstantiiivvaid nominatiivahqmis: guomoj = guomu, ænoj=eanu, suoloj, boatsoj, sáttoj, láttoj 5. Boares –š lea dábálaččat šaddan –j: imáj - ipmaha ’imaš - ipmaša’, ganij gadniha ’ganeš~gatneša’ (maiddái riebij - riehpiha ‘rieban’) 6. Muhtun boares konsonántagihput leat seilon sátneloahpas: sågask ’soahkevuovdi’ máhtalk ’čeahppi, oahppan’, tjávelk ’eanančielgi, másealgi’.