JULEVSMEGIELLA JA LULLISMEGIELLA Logaldat 13 b Ole Henrik
JULEVSÁMEGIELLA JA LULLISÁMEGIELLA Logaldat 13 b Ole Henrik Magga 17. 03. 2015
NOMINÁLASOJAHEAPMI Nomenin gohčoduvvojit sánit main leat kasusgehčosat. Nomenat lullisámegielas leat dego eará sámegielain: substantiivvat, adjektiivvat, pronomenat ja lohkosánit. Oktasaš nomináladovdomearkkat eará sámegielaid ektui leat: Boares kasushámit leat seilon lullisámegielas: akkusatiivageažus -m: gueliem, gåetiem, maanam genitiivageažus -n: guelien, gåetien, maanan Illatiivageažus -s- vástida davvisámegiela gehčosii mii adno pronomeniin (omd. dása) ja possessiva gehčosiiguin (omd. nieidasan, nieidasat jnv. ): maanese, bearkose, niejtese.
Julevusámegielain leat dát oktasaš dovdomearkkat: Máŋggaidlogu genitiivageažus lea seilon álgohámis ja sierra (ii leat gahččan oktii akkusatiivagehčosiin): gåetiej, maanaj jnv. Lullisámegielas (ja julevusámis) leat eambbo kasushámit go davvin go inessiiva - ja elatiivaerohus lea seilon: inessiiva: gåetesne elatiiva: gåeteste. Partitiivabázahusat pronomeniin ja lohkosániin : daehtie, aktede.
Substantiivvat Lullisámegielas leat 2 substantiivaluohkká: I. Bárrastavvalsánit -e nïejte (*-e 1) sååle suolu (*-Õ$j)Kontrakšuvdnavokála *-u lea ”vuoitán” maiddái nominatiivahámis. biste baste (*-i) -a maana (*-a#) sarva (*-e$s) Kontrakšuvdnavokála *- a# lea ”vuoitán” maiddái nominatiivahámis. Sihke maana ja sarva sojahuvvoba seamma láhkái. -ie gåetie (*-e$) -oe aaltoe (*-Õ$) II. Bárahisstávvalsánit omd. gierehtse, gaamege
I. Bárrastávvalsánit -e nom. akk. gen. iness. elat. ill. kom. ess. ol. nïejtem nïejten nïejtesne nïejteste nïejtese nïejtine ml. nïejth nïejtide nïejtine nïejtijste nïejtide nïejtigujmie nïejtine
(2) -a nom. akk. gen. ill. iness. elat. komit. ess. ol. m. L maanah maanam maanide maanan maanaj maanese maanide maanesne maanine maaneste maanijste maanine maanajgujmie maanine
-ie ol ml nom. gåetieh akk. gåetiem göötide, gåetide gen. gåetien gööti, gåetiej ill. gåatan göötide, gåetide iness. gåetesne göötine, gåetine elat. gåeteste göötijste, gåetijste komit. göötine, göötigujmie, gåetine gåetiejgujmie ess. göötine, gåetine
-oe nom. akk. gen. iness. elat. ill. kom. ess. ol. ml. aaltoeh aaltoem altojde aaltoen aaltoej aaltosne aaltojne aaltoste aaltojste aaltose aaltojde aaltojne aaltoejgujmie aaltojne
Bárahisstávvalsánit nom. ol. gierehtse ml. gierehtsh nom. ol. gaamege ml. gaamegh akk. gierehtsem gieriehtsidie akk. gaamegem gaamegidie gen. gierehtsen gierehtsi gen. gaamegen gaamegi iness. gieriehtsijstie iness. gaamegisnie gaageginie gieriehtsijstie elat. gaanegistie gaamegijstie ill. gieriehtsisnie gieriehtsistie gieriehtsasse gieriehtsidie ill. gaamegasse gaamegidie kom. gieriehtsinie gierehtsigujmie kom. gaameginie gaamegigujmie ess. gieriehtsinie ess. gaameginie elat.
tjaelije ’skriver, forfatter’ nominativ entall tjaelije flertall tjaelijh akkusativ genitiv illativ inessiv elativ komitativ essiv tjaelijem tjaelijen tjaeliejasse tjaeliejisnie tjaeliejistie tjaeliejinie tjaeliejidie tjaeliji tjaeliejidie tjaeliejinie tjaeliejijstie tjaelijigujmie
Persovnnalaš pronomenat ol. gl. ml. 1. p. manne 'mun' månnoeh 'moai' mijjieh 'mii' 2. p. datne 'don' dåtnoeh 'doai' dijjieh 'dii' 3. p. satne 'son' såtnoeh 'soai' sijjieh 'sii'
nom akk gen ill iness elat komit 1. p mannem mov munnjien mannese manneste mannine 2. p datnem dov dutnjien datnese datneste datnine 3. p satnem sov sutnjien satnese satneste satnine
Čujuheaddji pronomenat daate dát dïhte dat doete duot dohte dot Dïhte geavahuvvo seamma láhkái go davvisámegielas dábálaččat maiddái olbmuid birra. Pronomen satne adno maid seamma ládje go son davvisámgielas: Dïihte jeehti satne båata Dat logai ahte son boahtá. Dellie seasa jeahta ihke satne edtja dåeriedidh mannem. ’De siessá lohká ahte son galgá čuovvut mu mielde’.
nom akk gen ill iness elat komit entall dïhte dam dan dïsse desnie destie dejnie flertall dah dejtie daj, dejtie dejnie dejstie dajgujmie, dejgujmie
nominativ akkusativ genitiv illativ inessiv elativ komitativ ol ml daate gåetie ’dette huset’ daam gåetiem daan gåetien daan gåatan daennie gåetesne daehtie gåeteste daejnie gåetine daah gåetieh ’disse husene’ daejtie gåetide daaj gåetiej daejtie gåetide daejnie gåetine daejstie gåetijste daaj gåetiejgujmie
Gažadanpronomenat gie gii mij mii gåabpa goabbá guhte gie sojahuvvo ná: nom akk gen ill iness elat kom ol gie gïem (geam) gïen (gean) gïese (gease) giesnie giestie giejnie ml gïeh (geah) giejtie giej (geaj) giejtie giejnie giejstie giejgujmie (geajgujmie)
Adjektiivvat Adjektiivvain leat attributiiva- ja predikatiivahámit seammaládje go davvisámegielas ja julevsámegielas, smávva erohusaiguin: attributiivahápmi predikatiivahápmi garre laejpie. 'garra láibi' Laejpie garres. 'Láibi lea garas. ' gåangkoeh såekie 'bonju soahki‘ Såekie gåangkoen. 'Soahki lea botnjut' Noere almetjh dah. 'Dat leat nuorra olbmot. ' Dah almetjh noere. ’Dat olbmot leat nuorat’
Adjektiivvat komparerejuvvojit seammaláhkái go davvisámegielas: stoerre (stoere) 'stuoris' stööremes ’stuorámus’ noere 'nuorra' stuerebe (stoerebe) 'stuorát' nuerebe (noerebe) 'nuorat' guhkie 'guhkki' guhkebe 'guhkit' guhkemes ’guhkimus’ båeries 'boaris' båarasåbpoe 'boarraseabbu' båarasommes ’boarraseamus’ buajtehke 'buoidi' buajtahkåbpoe 'buoiddit' buajtahkommes ’buoiddimus’ nööremes ’nuoramus’
Lohkosánit Vuođđolohkosánit 1 2 3 4 5 6 7 8 9 akte göökte golme njieljie vïjhte govhte tjïjhtje gaektsie uktsie 100 200 999 1000 10 20 30 40 50 60 70 80 90 tjuetie dhj. stoere-luhkie göökte tjuetie uktsie luhkie uktsie stoere-tjuetie dhj. tåvsene luhkie göökte luhkie golme luhkie njieljie luhkie vïjhte luhkie govhte luhkie tjïjhtje luhkie gaektsie luhkie uktsie luhkie
Ortnetlohkosánit 1. voestes 2. mubpie 3. gåalmede 4. njealjede 5. vïjhtede 6. govhtede 7. tjïjhtjede 8. gaaktsede 9. åktsede 10. låhkede 100. tjuatede
Čoahkkelohkosánit a) olbmuid birra 2. gööktesh guovttis 3. golmesh golmmas 4. njealjesh jnv 5. vïjhtesh 6. govhtesh 7. tjïjhtjesh 8. gaaktsesh 9. åktsesh 10. låhkesh b) bohccuid birra 2. gööktege ’guokte bohcco’ 3. golmege ’golbma bohcco’ 4. njealjege ’njeallje bohcco’ jnv.
- Slides: 21