JAMES JOYCE 1882 1941 1 James Joyce Iiri

JAMES JOYCE (1882 – 1941) 1

James Joyce � � � Iiri kirjanik XX sajandi modernismi suurkuju Tema romaaniga “Ulysses” algas kirjanduses uus ajajärk 2

Ükski teine kirjanik ei ole avaldanud moodsale inglise kirjandusele nii suurt mõju kui Joyce, kuid paradoksaalsel kombel loetakse Joyce’i peateost “Ulysses” harva väljaspool kõrgema hariduse süsteemi. Paljudele inimestele on lõigud raamatust, mida on nimetatud ka “XX sajandi romaaniks”, loetamatud. Man Ray foto 1920. aastatest 3

James Joyce (1882– 1941) � � 1888, James Joyce 6 -aastasena � Iirlane, pärit Dublinist Sündis 2. veebruaril 1882 10 -lapselise pere vanima lapsena Õppis jesuiitide kolledžis, seejärel Dublini ülikoolis filosoofiat ja keeli Elas peamiselt Mandri. Euroopas: Pariisis, Zürichis, Triestes Joyce suri 13. jaanuaril 1941 Zürichis 4

Joyce’i teosed: � � � Zürich, 1915 Sümbolistlik luulekogu “Kammermuusika” (1907) Novellikogu “Dublinlased” (1914, e. k 1969, 2003) Romaan “Kunstniku noorpõlveportree” (1916, e. k 2003) Näidend “Pagulased” (1918, e. k 2003) Suurromaan “Ulysses” (1922) Romaan “Finnegans Wake” (1939) 5

Dublin Kuigi Joyce veetis suurema osa elust Iirimaast eemal, keerleb kogu ta looming sünnilinna Dublini ümber. 6

“Dublinlased” � � Novellikogu (15 novelli) Jutustamismaneer on realistlik, isegi naturalistlik. Teose aegruum on XX saj alguse Dublin ja tegelasteks iiri keskklassi esindajad. Teos vaatleb Dublinis elavate inimeste saatusi mingil olulisel hetkel nende elus. Teose esmatrüki (1914) tiitelleht 7

“Dublinlased” Kõiki jutte iseloomustab nõtke keelekasutus, elav ja ilmekas tegelaskõne, kriitiline hoiak ja realistlik lähenemine Iirimaa argipäevale: pinged Briti imperialismi ja iiri rahvusaatelise liikumise vahel, katoliiklikvanameelse elanikkonna ja selle suletusest välja kiikavate vaimuinimeste vahel. Novellides ei toimu õigupoolest midagi, kirjanik annab kerge irooniaga edasi üpris banaalseid olukordi nn väikeste inimeste elus, aga tunda on kirjaniku kaastunne oma üksluisesse elurutiini rõhutud kaasmaalaste vastu. 8

Trieste Keerulise ajalooga sadamalinn Kirde. Itaalias Aadria mere ääres. Selles linnas on mõnda aega elanud paljud kirjanikud, teiste hulgas Dante, Stendhal, Jules Verne, Rainer Maria Rilke, Italo Svevo ja James Joyce’i mälestusmärk Triestes. Joyce teenis Triestes elatist inglise keele õpetajana. Tema õpilaseks oli ka Italo Svevo, kes sai hiljem kuulsaks psühhoanalüütilise romaaniga “Zeno südametunnitus” (e. k 1976). Svevos on nähtud isegi “Ulyssese” peategelase Leopold Bloomi prototüüpi. “Dublinlased” kirjutas Joyce peamiselt Triestes. 9

“Kunstniku noorpõlveportree” (1916) Joyce’i esimene romaan, mida ta alustas Iirimaal ja lõpetas 12 aastat hiljem Itaalias Triestes. Tegemist on poolautobiograafilise teosega, milles kujutatakse peategelase Stephen Dedaluse elukäiku lapsepõlvest üliõpilasaastateni. Tegu on kujunemisromaaniga. Dublin, 1904 10

“Kunstniku noorpõlveportree” Et tegemist on iirlasega, on vältimatud ka religioossed kõhklused. Katoliiklik dogma oli muutunud Joyce’ile vastumeelseks ja ta ütles end kirikust lahti. Peategelase Stephen Dedaluse vahendusel pihib autor, et otsustas varakult otsida tõde vabaduse altari ees, eemal dogmadest ja fanaatilisest mõtteviisist. Raamatu lõpuks on Stephen leppinud sellega, et temast on kujunemas kirjanik, kelle saatuseks on pagendus. Zürich, 1919 11

A Portrait of an Artist as a Young Man � � � Perekonnanimes Dedalus on viide müütilisele kreeka kunstnikule Daidalosele. Joyce on loobunud korrapärasest eluloojäädvustamisest: autor annab edasi vaid tegelikkuse seda osa, mis on püsinud ja ärkab peategelase Stepheni teadvuses ja alateadvuses. Jutustus on pisut katkendlik, Joyce on lihtsustanud kirjavahemärkide kasutamist – eesmärgiks vahetum ja kiirem üleminek ühelt kõnelt teisele, tedvusest alateadvusesse ja tagasi. Joyce’i vaimses programmis kuulub kunstile (ja kirjandusele) ülendav, hinge avardav missioon. Daidalos ja Ikaros Teose pealkiri on leidnud järgijaid ja parodeerijaid: nt Dylan Thomas A Portrait of an Artist as a Young Dog, punkbänd Dillinger Four – laul A Portrait of an Artist as a Fucking Asshole jpt 12

Nora – Joyce’i kaaslane ja muusa kuni surmani Katkend 2000. a valminud filmist “Nora” http: //www. youtube. com/watch? v=bga. Ka. Dd. Vm. L 8 13

Joyce’ide pere: James ja Nora, poeg Giorgio ja tütar Lucia Zürich 1918 Sussex, 1923 14

“Ulysses” (1922) avaldati Pariisis alles pärast seda, kui see oli USA-s ja Inglismaal korduvalt tagasi lükatud. Autor saavutas üleöö (kuri)kuulsuse. Iirimaal ei tohtinud teos 1960 ndateni ilmuda. Nt New Yorgi post põletas 2000 roppuse pärast keelatud romaani eksemplari, Inglse toll konfiskeeris sadu eksmplare. Joyce pärast teist silmaoperatsiooni 15

“Ulysses” � � � Romaani võib pidada tohutuks kirjanduslaboratooriumiks, milles Joyce uurib inglise keele võimalusi nende viimse piirini. Seda peetakse 20. sajandi kõige mõjukamaks ja olulisemaks romaaniks. Laias laastus vastavad teose 18 episoodi “Odüsseia” seiklustele. Teoses kujutatakse üht päeva: neljapäeva, 16. juunit 1904. Romaani maht on u 700 lehekülge. Patrick Tuohy, Joyce Pariisis, 1924 16

Ulyssese ” tegelased “Ulyssese Leopold Bloom: Bloom � sümboliseerib Odysseust (Ulysses) � juudi päritolu � ajalehe kuulutusemüüja � väikekodanlane Marion Bloom: Stseen Joseph Stricki filmist Bloom “Ulysses” (Suurbritannia, 1967), � meest koju ootav Penelope Marion ja Leopold Bloom � truudusetu naine Stephen Dedalus: Dedalus � noor luuletajast ajalooõpetaja � omaenda isa poolt maha jäetud mees sümboliseerib isa otsivat Telemachost � tegelane esines esimest korda romaanis “Kunstniku noorpõlveportree” 17

Stephen Dedalus Autori alter ego Stseen filmist “Bloom” http: //images. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. stoneyroadfilms. com/Bloom%2520 images/Hugh%2520 O%27 Connor%2520 as%25 20 Stephen%2520 Dedalus. jpg&imgrefurl=http: //www. stoneyroadfil ms. com/Distribution%2520 pages/Bloom. html&usg=__Cawoj_F 9 z 9 La 60 GJz 4 Q 2 w. HSHZWA=&h=158&w=280&sz=38&hl=et&start=1& um=1&itbs=1&tbnid=Dhj. Znjsuh 5 TNM: &tbnh=64&tbnw=114&prev=/images%3 Fq%3 DStephen %2 BDedalus%26 hl%3 Det%26 rlz%3 D 1 T 4 ADBF_en. EE 306 EE 307 %26 sa%3 DN%26 um%3 D 1 18

“Ulyssese” tegevuspaik Martello kindlusetornis, kus toimub “Ulyssese” tegevus esimestes episoodides, elas mõnda aega ka autor ise. Eccles Street 7 sissepääs – selles majas asus Leopold Bloomi korter http: //images. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. emsah. uq. edu. au/courses/engl 2035/images/tower. jpg&imgref url=http: //www. emsah. uq. edu. au/courses/engl 2035/resources/joyce. htm&usg=__05 eh. XNDLEkt. Ff. TKi. Kglbztx 0 Q 0=&h=272&w=300&sz=32&hl=et&start=47&um=1&itbs=1&tbnid=Zc. Md 3 Busns. L 8 c. M: &tbnh=105&tbn w=116&prev=/images%3 Fq%3 Dulysses%2 Bstrick%26 ndsp%3 D 18%26 hl%3 Det%26 rlz%3 D 1 T 4 ADBF_en. EE 306 19 EE 307%26 sa%3 DN%26 start%3 D 36%26 um%3 D 1

Aeg romaanis “Ulysses” “Odysseia” tegevus kestis aastaid, aga Joyce kujutab üht päeva: neljapäeva, 16. juunit 1904 hommikul kella kaheksast öösel kella kolmeni. Tegevuse asemel keskendub autor oma tegelaste teadvusele ja alateadvusele. Sündmusi romaanis katkestavad lugematud kõrvalepõiked, mälestused, kujutlused, vaistseosed. Tegevus hüppab ühelt vaatepunktilt teisele. 1930 -ndate keskpaik 20

Teose vorm ja stiil � � � “Ulysses” jaguneb 18 episoodiks. Igal episoodil on oma keeleline stiil ja jutustamistehnika, parodeeritakse süstemaatiliselt inglise kirjanduslikke stiile “Beowulfist” alates. Autor kasutab ka ajakirjandusele, ärile, teadusele ja popkultuurile omast keelt. Esineb traditsioonilisi realistlikke katkendeid, reportaaži, küsimusi ja vastuseid, dramatiseeritud dialooge, kõnet, siesmonoloogi. 21

Sisemonoloog Marion Bloom 1967. a filmiversioonis Joyce’i kuulsaim uuendus “Ulysseses” on sisemonoloog. Sisemonoloogilisi katkendeid, mis annavad edasi tegelaste teadvuse voolu, leidub teose paljudes osades. Uudse kvaliteedi omandas sisemonoloog romaani viimases peatükis, kus Joyce üle 20 leheküljel “. . . Ja siis ta küsis minult kas igasugustest kirjavahemärkidest ma tahan ja ütle jah minu mägililleke ja ma võtsin tal loobudes jäädvustas Marion Bloomi kaela ümbert kinni ja sisemonoloogi – 23 000 sõna ilma tõmbasin ta alla enda vastu punkti ja komata –, millega Marion kinnitab oma tundeid abikaasa vastu. et ta saaks tunda minu rindu ja kuidas need lõhnavad ja Esimene ja viimane sõna on kõige tema süda lõi meeletult ja tuntum ingliskeelne sõna “Jes”. mina ütlesin jaa ma tahan 22

“Ulysses” Stseen Joseph Stricki filmist “Ulysses” (Suurbritannia, 1967), Leopold Bloomi osas Maurice Roevers. Film äratas kõvasti vaidlusi. “Kempsupotil kükitades lõi ta ajalehe lahti ja lehitses seda paljastel põlvedel. ” Mees oli õhtul hästi söönud, mõnuga istub ta hommikul potile, et vaadata, mis on maailmas uudist ja kuidas toimib seedimine: “. . . eilne kerge kõhukinnisus on täiesti kadunud. Loodetavasti ei tule liiga suur junn, muidu teevad hemorroidid jälle häda. Ei, just õige. Nii. Aah!” Ta on juba endale hommikueineks neerusid praadinud, naisele tee voodisse viinud ja peab nüüd kohe 23 minema hakkama.

Teose sündmustik Lugeda “Ulyssest” tavalise romaanina on peagu võimatu. Esiplaanil püsivad teadvused, suurivaevu aimub nende tagant kolme peategelase lugu. Päeva jooksul toimub siiski üht-teist: üks matus, üks sünnitus, pubis satub Leopold tülisse ja talle visatakse teetoos vastu pead, lõbumajas leiavad aset metsikud stseenid. Leopold kohtab seal Stephenit ja kutsub ta enda juurde koju. Juuakse ja sõimeldakse palju, õgitakse ja seksitakse, vahepeal kangelane onaneerib. 24

Müüt ja romaan Muistne müüt laiendab teose episoodide tähendust, igapäevane ja triviaalne kaasajategelikkus müüdistub, banaalses eluolus korduvad müütilised, üldinimlikud ja universaalsed situatsioonid. Odysseuse seiklustel on romaanis vasted : nt Kirke – lõbumaja perenaine, kükloop Polyphemos – riiukukk , sireenid – kõrtsikoor, Odysseuse peatus inimsööjate juures – Leopold Bloomi lõunasöök pubis. Vihjeid ja tsitaate on romaanis rohkesti. Kirjandusliku tausta tundmine on romaani sügavamaks mõitmiseks oluline, ent seda saab nautida ka ilma antiikset eeskuju tundmata. 25

26

Berenice Abbotti foto 1929. aastast on üks kuulsamaid fotosid James Joyce’ist 27

Romaani “Finnegans Wake” (1939) peetakse maailmakirjanduse raskemini mõistetavaks teoseks. Joyce püüab edasi anda Dublini kõrtsmiku Humphrey Chimpden Earwickeri unenäolist teadvust ühe öö vältel. Selleks leiutas ta keele, mis kujutab endast inglise keele uut dialekti. Ilma juhendita pole raamatut võimalik jälgida, kuigi selle mõned osad on kaunid ja poeetilised. 28

Joyce töötas romaani “Finnegans Wake” kallal 17 aastat. Selle aja jooksul tehti talle kümme silmaoperatsiooni ning ta oli sügavalt mures oma tütre süveneva skisofreenia pärast. Katsena avardada keelepiire oli raamat läbikukkumine: see oli liiga segane ja tulvil isiklikke viiteid, aga isegi läbikukkumises oli Joyce tähelepanuväärne. 29

30

Zürich, 1938 31

32

Dublin, üks paljudest James Joyce’i mälestusmärkidest Dublini kõrtsides ja pubides on saanud traditsiooniks tähistada 16. ja 17. juunil nn Bloomsday’d. 33

Zürich. Ezra Pound külastamas James Joyce’i hauamonumenti 34

James Joyce’i hauamonument Zürichis 35

Joyce’i monumente leidub Dublinis kõikjal : St. Stephens Green 36

Joyce’iga seotud filmid http: //www. themodernword. com/joyce/joyc e_film. html 37

Allikad v Jüri Talvet, Maailmakirjandus 2, Koolibri 1999, lk 239– 243 v S. Beesley, S. Joughin, 20. sajandi kirjandus, Varrak 2001, lk 36– 37 v J. Scholl, Romaanid. 20. sajand, sari “ 50 klassikut”, Tea, 2005, lk 42– 47 v Interneti-avarused 38