Finantsaruannete anals VIKTOR ARHIPOV 2020 Finantsaruannete anals on

  • Slides: 30
Download presentation
Finantsaruannete analüüs VIKTOR ARHIPOV 2020

Finantsaruannete analüüs VIKTOR ARHIPOV 2020

 Finantsaruannete analüüs on protsess, mis identifitseerib, mõõdab ja ühendab majandusinfot selleks, et info

Finantsaruannete analüüs on protsess, mis identifitseerib, mõõdab ja ühendab majandusinfot selleks, et info kasutaja saaks teha adekvaatseid otsuseid ettevõtte finantsseisundi, rahavoogude ja majandustulemuse kohta. Analüüsi võib koostada mineviku, oleviku ning tuleviku prognoosi kohta. Tulemusliku analüüsi eelduseks on kvaliteetselt koostatud finantsaruanded, mis vastavad raamatupidamise seaduses esitatud arvestuse ja aruandluse põhiprintsiipidele. Raamatupidamise aastaaruandluse koosseisu kuuluvad bilanss, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne ja rahavoogude aruanne. Kohustusliku aruandluse maht on sõltuv ettevõtte kategooriast (suur-, keskmine-, väike- ja mikroettevõtja).

 Majandusarvestus on plaanipärane ja süsteemne tegevus, et toota infot tarbijatele kahel eesmärgil: 1.

Majandusarvestus on plaanipärane ja süsteemne tegevus, et toota infot tarbijatele kahel eesmärgil: 1. otsuste tegemiseks ettevõtte sisestele tarbijatele 2. aruandmiseks ettevõtte välistele tarbijatele Ø Info vastu tunnevad huvi väga erinevad huvigrupid: omanikud, juhtkond, töövõtjad, tööotsijad, kreeditorid, tarnijad, ostjad, valitsus jt. Ø Firma väärtuse maksimeerimiseks peab välja selgitama selle tugevad küljed, et neid arendada ning nõrgad valdkonnad, et neid korrigeerida, tugevdada. Ø Finantsaruandluse analüüs tugineb mineviku aruandluse andmetele, et hinnata tänast seisu ja koostada tuleviku prognoose. Analüütik peab alati arvestama sellega, et aruandlus on möödunud perioodi info. Ø Ettevõte võib püstitada erinevaid finantsalaseid eesmärke: võita konkurente, suurendada läbimüüki või turuosa, hoiduda finantsraskustest ning vältida pankrotti.

 Finantsanalüüsi võib jaotada põhimõtteliselt kolme põhietappi: 1. Ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks

Finantsanalüüsi võib jaotada põhimõtteliselt kolme põhietappi: 1. Ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid, mis võivad olla üldise iseloomuga või mõne kitsama huvigrupi püstitatud. Sõltuvalt eesmärgist tuleb asuda aruannete uurimisele sh lisad ja tegevusaruanne, mis annavad taustainfot muutuste paremaks mõistmiseks. Sageli tahetakse vastuseid näiteks sellistele küsimustele: milline oli ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruandeperioodil; millised on tugevad ja nõrgad valdkonnad; mida tuleb ette võtta tegevuse parandamiseks tulevikus jt.

 Samas tuleb arvestada aruannete teatud piiratusega: 1. bilanss ei pruugi kajastada varade tegelikku

Samas tuleb arvestada aruannete teatud piiratusega: 1. bilanss ei pruugi kajastada varade tegelikku väärust 2. info on suunatud minevikku 3. mõned kirjed on hinnangulised ja seega subjektiivsed (debitoorne võlg, tootmisvarud, põhivarad jm) 4. tuleb arvestada mõnede kirjete väärtuse kasvuga (nt. põhivara) 5. bilanss ei peegelda mitmeid olulisi tegureid (nt. inimressursid), mille väärtust tuleb hinnata ligilähedaselt.

2. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine kasutades erinevaid analüüsi meetodeid: 1) horisontaalanalüüs hindab muutusi aastast

2. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine kasutades erinevaid analüüsi meetodeid: 1) horisontaalanalüüs hindab muutusi aastast aastasse. Tavaliselt toimub see aasta alguse ja lõpu andmete võrdlusena. Muutusi võib kajastada rahas või protsentides, et võimalusel anda hinnang, miks on muutused toimunud. Kuna tegemist on lihtmeetodiga ei ole see väga informatiivne 2) trendianalüüs on mõneti sarnane eelnevaga, kuid võrreldakse mitut aastat, kusjuures määratakse baasaasta, mille suhtes järgnevaid võrreldakse. See meetod võimaldab jälgida arengu trendi, näitajate dünaamikat. Võrdluse tulemused võib avaldada protsentides. Parema tulemuse annab reeglina pikem periood ja baasaastaks peaks olema stabiilne ja tavakäitumisega aasta 3) näitajate vaheliste seoste analüüs on meetod, mille käigus võrreldakse ettevõtte näitajaid erinevate taustsüsteemidega, näiteks

tootmisharu keskmistega (kuidas arvutatud? ), konkurentidega, eelarvega, plaaniliste näitajatega, normatiivsetega jt 4) vertikaal- e

tootmisharu keskmistega (kuidas arvutatud? ), konkurentidega, eelarvega, plaaniliste näitajatega, normatiivsetega jt 4) vertikaal- e struktuurianalüüs keskendub ühele konkreetsele aruandele ja uuritakse selle aruande kirjete omavahelisi seoseid. Selleks valitakse mingi koondnäitaja (kokkuvõte), mille suhtes arvutatakse selle näitaja komponentide osakaalud protsentides. Sellise analüüsi tulemusi saab hinnata ühe aasta lõikes, kuid dünaamika määramisel saab kasutada mitme aasta näitajaid 5) suhtarvuanalüüs on finantsanalüüsi peamine ja kõige informatiivsem instrument, sest võimaldab analüüsida erinevate näitajate mõjusid ja nende vahelisi seoseid. Interpreteerimise seisukohalt on kindlasti tegemist kõige keerulisema valdkonnaga. Analüüsi tulemuste interpreteerimine on loominguline töö ja nõuab eelteadmisi. See ei tähenda hinnangut „hea“ või „halb“, „suurenes“ või „vähenes“, vaid vastama peab küsimusele „miks? “ ja siit edasi sellele, kuidas see mõjutab ettevõtte tulevikku.

 Suhtarvudega töötav analüütik peab lisaks arvestama, et nende kasutamine võib olla mõneti piiratud:

Suhtarvudega töötav analüütik peab lisaks arvestama, et nende kasutamine võib olla mõneti piiratud: - kui firma tegutseb erinevates valdkondades, võib tekkida raskusi tema majandusharulise määratlusega - majandusharu keskmised on sageli üldistused, mitte teaduslikus mõttes keskmised - kõrge inflatsioonitempo muudab näitajad võrreldamatuks - äritegevuse hooajalisus nõuab keskmise, mitte aasta lõpu bilansi analüüsimist - finantsnäitajatele antakse teadlikult ilustatud efekt - erinevad arvestusmeetodid tekitavad võrreldamatuid suhtarve (varude arvestuse erinevad meetodid, amortisatsiooni arvestus, ostjate nõuded jm) - ainuüksi suhtarvude väljaarvutamine ei anna veel trendide muutumiste põhjusi, sest näitajaid mõjutavad makromajanduslikud ja muud välistegurid - oluline on ka siseinfo (sisemine aruandlus, nõupidamised, koosolekud)

 Finantsanalüüsi koostamise aluseks on raamatupidamise aruanded, mis sisaldavad infot ettevõtte finantsseisund, rahavoogude ja

Finantsanalüüsi koostamise aluseks on raamatupidamise aruanded, mis sisaldavad infot ettevõtte finantsseisund, rahavoogude ja finantstulemuse kohta. Raamatupidamist reguleerivaks põhidokumendiks on Eesti raamatupidamise seadus (raamseadus), mis sätestab arvestuse tekke- ja kassapõhise korraldamise, kahekordse kirjendamise jm. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustised, omakapital) kindla kuupäeva seisuga. Seega kajastab bilanss eelneva tegevuse tulemusi (ajalugu). Bilansi vasak pool kajastab varasid (käibe- ja põhivara) ning parem pool võõrvahendeid (lühi- ja pikaajalised) ja omakapitali. Bilansi struktuur on üles ehitatud väheneva likviidsuse põhimõttele. Kasumiaruanne on perioodi aruanne, algab majandusperioodi algusest ja lõpeb selle viimase päevaga kajastades kogu perioodi kulusid, tulusid ja kasumit (kahjumit). Puhaskasumi arvelt saab ettevõte maksta omanikele dividendi. Rahavoogude aruanne on, erinevalt kahest eelnevast, kassapõhine ja annab ülevaate tegelikest positiivsetest ja negatiivsetest rahavoogudest ning raha jäägi muutustest. Sõltuvalt rahavoogude eesmärgist jaotatakse need põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

 Horisontaalanalüüs on suhteliselt lihtne analüüsi meetod ning seetõttu tulemuste interpreteerimisel peab seda tegema

Horisontaalanalüüs on suhteliselt lihtne analüüsi meetod ning seetõttu tulemuste interpreteerimisel peab seda tegema ettevaatlikult ja konservatiivselt. Võrreldakse erinevate perioodide alguse ja lõpu andmeid ning esitatakse tulemused rahaliselt või protsentides. Praktiline ülesanne ettevõtte näitel. Trendianalüüsi meetod võtab analüüsi baasiks ühe baasaasta, mille suhtes toimub järgnevate aastate võrdlus, mis võimaldab anda hinnanguid muutuste liikumissuunale ehk trendile. Praktiline ülesanne ettevõtte näitel. Vertikaalanalüüsi korral analüüsitakse aruannete sisemist struktuuri ja selle muutuste dünaamikat. Tulemused viiakse protsentkujule ning seega on võimalik võrrelda ka erineva tegevusmahuga ettevõtete näitajaid. Praktiline ülesanne ettevõtte näitel.

 SUHTARVUDE ANALÜÜS. Suhtarvuanalüüs on finantsanalüüsi peamine instrument. Võimaldab välja tuua finantsnäitajate omavahelisi seoseid,

SUHTARVUDE ANALÜÜS. Suhtarvuanalüüs on finantsanalüüsi peamine instrument. Võimaldab välja tuua finantsnäitajate omavahelisi seoseid, võrrelda erinevaid perioode ja erinevaid ettevõtteid. Suhtarv mõõdab kahe erineva näitaja suhet ning analüüsida võib pikemaid perioode. Enam kasutatavad suhtarvud võib liigitada viide rühma: 1. Maksevõime e likviidsuse suhtarvud 2. Efektiivsuse e toimimise suhtarvud 3. Kapitali struktuuri suhtarvud 4. Tasuvuse e rentaabluse suhtarvud 5. Aktsiate väärtusnäitajate e dividendide suhtarvud Ø 1. Likviidsuse analüüs tähendab lühiajalise maksevõime analüüsi, mille käigus püütakse välja selgitada, kas ettevõte suudab täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime sõltub oluliselt sellest, kas firmal on piisavalt raha või muud likviidset vara, eelkõige käibevara. Sõltuvalt likviidsusest võib käibevarad jaotada nelja rühma alates likviidsemast: raha ja rahalähendid (kõrglikviidsed väärtpaberid)

lühiajalised väärtpaberid lühiajalised nõuded varud Ettevõtte likviidsuse hindamisel on oluline analüüsida käibekapitali struktuuri ja

lühiajalised väärtpaberid lühiajalised nõuded varud Ettevõtte likviidsuse hindamisel on oluline analüüsida käibekapitali struktuuri ja varade likviidsust. Ø Puhas käibekapital (net working capital) on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustiste summat. Liigne käibevara? Puhas käibekapital=käibevarad- lühiajalised kohustused (1. 1. ) Ø Käibekapitali ja lühiajaliste kohustuste suhet väljendab lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevarad/lühikohustised (1. 2. ) Näitajat kasutatakse praktikas palju, sest: 1. Ta mõõdab lühiajaliste kohustiste kaetust käibevaradega 2. Käibevarade ülekaal lühiajalistest kohustistest annab lisareservi kahjumite katteks kui käibevarasid likvideeritakse (va sularaha) 3. Likviidse raha ülekaal lühiajaliste kohustiste üle mõõdab ka riski

marginaali (margin of safety) majandusliku ebakindluse ja juhuslike kahjumite suhtes, mis võib peatada raha

marginaali (margin of safety) majandusliku ebakindluse ja juhuslike kahjumite suhtes, mis võib peatada raha sissevoolu ettevõttesse. Näitajal on ka mitmeid puudusi: iseloomustab vaid antud hetke olukorda, ei mõõda tulevast rahavoogu, ei iseloomusta raha sissetuleku vastavust väljaminekule. Ø Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja arvnäitajate hinnang: Ø Suurem kui 1, 6 –seis on hea Ø 1, 2 -1, 59 – seis on rahuldav Ø 0, 9 -1, 19 – seis on mitterahuldav Ø Alla 0, 9 – seis on nõrk Ø Maksevõime paremaks näitajaks peetakse seda, mis ei võta arvesse vähemlikviidseid varusid. Näitaja on maksevõime e. likviidsus kordaja e. happetest (acid test) e. (quick ratio). Happetest=käibevarad-varud/lühiajalised kohustised Ø Happetesti arvnäitajate hinnang: Ø Suurem kui 0, 9 – seis on hea Ø 0, 6 -0, 89 – seis on rahuldav (1. 3. )

 0, 3 -0, 59 – seis on mitterahuldav Alla 0, 3 – seis

0, 3 -0, 59 – seis on mitterahuldav Alla 0, 3 – seis on nõrk Maksevalmiduse kordaja (cash ratio) iseloomustab seda, millise osa lühiajalistest kohustustest suudab ettevõte koheselt tasuda. Näitajat peetakse heaks tasemel 0, 1 -0, 2. Maksevalmiduse kordaja=raha+väärtpaberid/lühiajalised kohustised (1. 4. ) Praktiline näitülesanne (Ül. 1 lehelt). As X bilansi andmed (tuh. EUR): Raha Ostjate ettemaksed Võlad tarnijale Lühiajaline laen Nõuded ostjatele 15 000 8 000 21 000 1 500 200 Valmistoodang laos 40 000 Aktsiakapital 28 000 Põhivara 42 000

 Leida likviidsuskordaja, kas see on kõrge või pigem madal (lahenduskäik!)? Milline majandustehing parandaks

Leida likviidsuskordaja, kas see on kõrge või pigem madal (lahenduskäik!)? Milline majandustehing parandaks likviidsuskordajat: a) lühiajalise laenu ära maksmine b) lühiajalise laenu juurde võtmine- 5 000 eurot c) sularaha eest põhivara soetus Ø 2. Efektiivsuse e. toimimise suhtarvud iseloomustavad varade kasutamise efektiivsust müügitulu genereerimisel. Selle rühma olulised suhtarvud on vastavad käibekordajad ja käibevälted. Vastava käibevälte leidmiseks tuleb aastane keskmine päevade arv (365) jagada vastava käibekordajaga. Käibevälde= 365/käibekordaja (2. 1. )

 Vastava käibekordaja arvutamisel saab kasutada, sõltuvalt kumba kasumiaruande skeemi kasutatakse, kas müügitulu (sales

Vastava käibekordaja arvutamisel saab kasutada, sõltuvalt kumba kasumiaruande skeemi kasutatakse, kas müügitulu (sales turover)-skeem 1 või müüdud toodete kulu (cost of sales)-skeem 2 näitajat. Varude käibekordaja (inventory turnover) võimaldab hinnata , kui mitu eurot müügikäivet tootis iga varudesse investeeritud euro. Näitaja kõrge arvväärtus viitab reeglina varude efektiivsele kasutamisele. Madal tase iseloomustab liigseid varusid või probleeme nende realiseerimisel ja kreeditorid näevad selles likviidsusriski suurenemise tegurit. Valem (2. 2. ) annab küll täpsema tulemuse, kuid (2. 3. ) tagab erinevate ettevõtete parema võrreldavuse. Heaks loetakse käibekordaja väärtust 6, 0. Varude käibekordaja= müüdud toodete kulu/keskmine varu (2. 2. ). Varude käibekordaja= müügitulu/keskmised varud Ø (2. 3. ). Varude käibevälde (average days to sell the inventory) näitab kui kiiresti saab varud rahaks muuta. Lühike käibevälde on hea, sest: väike laovaru tagab lühikesed ühikukulud (üür, kindlustus jm) varude all olev raha hulk on väiksem aeguvad, hooaja ja riknevad kaubad ei jää lattu seisma Varude käibevälde= 365/varude käibekordaja (2. 4. )

 Varade käibekordaja (assets turnover) näitab, kui efektiivselt varasid kasutatakse ning mida kõrgem see

Varade käibekordaja (assets turnover) näitab, kui efektiivselt varasid kasutatakse ning mida kõrgem see on, seda parem on varade kasutus. Näitaja iseloomustab seda, mitu müügitulu eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja= müügitulu/keskmine vara (2. 5. ). Varade käibevälde= 365/varade käibekordaja (2. 6. ). Ø Põhivarade käibekordaja (käibesiduvuse) (fixed assets turnover) ja käibevälte arvutuspõhimõte on analoogne eelnevate varade arvestusele ning ka interpreteerimise põhimõtted on sarnased. Kuna põhivarade maksumus on suur, siis tuleb kaaluda kaalutud keskmise näitaja kasutamist. Ø Lühiajalise (debitoorse) võlgnevuse käibekordaja e. raha keskmine laekumissagedus (receivables turnover) näitab, kui suure osa ettevõtte aasta netokäibest moodustab debitoorne võlgnevus e. mitu korda toimub aruandeperioodil debitoorse võlgnevuse tasumine. Eelneva näitaja abil saab tuletada ka raha keskmise laekumisperioodi (receivables conversion periood, average collection ratio, days sales outstanding). Debitoorse võlgnevuse käibekordaja=müügitulu/debitoorne võlgnevus (keskm) (2. 7. )

Keskmine laekumisperiood= 365/debitoorse võlgn. käibekordaja (2. 8. ) Mida lühem on debitoorse võlgnevuse (average

Keskmine laekumisperiood= 365/debitoorse võlgn. käibekordaja (2. 8. ) Mida lühem on debitoorse võlgnevuse (average collection periood) laekumisperiood (käibevälde), seda kiiremini saab ettevõte oma raha ostjatelt kätte. Analüüsi üheks kriteeriumiks on ostjatele antav tasumise periood. Ø Kreditoorse võlgnevuse käibekordaja (creditor turnover ratio, days payable outstanding) näitab mitu korda perioodis toimub kreditoorse võlgnevuse tasumine. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde (days accounts payable outstanding, creditor days) näitab keskmist päevade arvu, mille vältel tasutakse kreeditoridele. Mida pikem on järelmaksu periood, seda kauem hoiab ettevõte oma raha majanduskäibes. Kreditoorse võlgnevuse käibekordaja=müügitulu/kredit. võlgnevus (2. 9. ). Kreditoorse võlgnevuse käibevälde=365/kreditoorse võlgn. Käibek. (2. 10. ) Varade kasutamise analüüsiks on kasutada ka üldistavad koondnäitajad, mis aitavad paremini ettevõtte tegevust hinnata ja juhtida. Ettevõtte talitlustsükkel (operating cycle) on periood, mille vältel ettevõtte varud muutuvad debitoorseks võlgnevuseks ja viimane uuesti rahaks.

Talitlustsükkel= varude käibevälde+debitoorse võlgnevuse käibevälde (2. 11. ). Ø Ettevõtte finantseerimistsükkel e. raha konversiooni

Talitlustsükkel= varude käibevälde+debitoorse võlgnevuse käibevälde (2. 11. ). Ø Ettevõtte finantseerimistsükkel e. raha konversiooni tsükkel (cash flow cycle) näitab päevade arvu, mille jooksul ettevõte peab oma tegevuse rahastamiseks otsima täiendavaid vahendeid. Mida pikem on konversiooni tsükkel, seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamisse. Raha konversiooni tsükkel=talitlustsükkel-kreditoorse võlgnevuse käibevälde (2. 12. ). Raha konversiooniperioodi vähendamiseks tuleb vähendada keskmist varude ja ostjate laekumata nõuete konversiooniperioodi (käibevälteid) ja suurendada tarnijatele tasumata arvete tasumise perioodi. Mida pikem on finantseerimistsükkel, seda suurem on lühiajaline likviidsusrisk.

 3. Kapitali struktuuri e. finantsvõimenduse suhtarvud näitavad allikaid, millest finantseeritakse ettevõtte majandustegevust, milline

3. Kapitali struktuuri e. finantsvõimenduse suhtarvud näitavad allikaid, millest finantseeritakse ettevõtte majandustegevust, milline on võõrkapitali osakaal e. finantsvõimendus ja firma riski tase. Näitajad iseloomustavad ka bilansi kohustuste struktuuri oma- ja võõrkapitali vahel. Võlakordaja (debt ratio) näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenuvahenditega. Võlakordaja=kohustised kokku/omakapital+kohustised (3. 1. ) Optimaalne võlakordaja sõltub ettevõtte tegevusalast ja selle määramine on ettevõtte finantsjuhtimise üks keskseid küsimusi. Kui võlakordaja on alla 0, 5, siis finantseeritakse suuremat osa ettevõtte varadest omakapitalist. Kõrge võlakordaja tase viitab võimalusele, et täiendava laenukapitali kaasamine on probleemne. Ø Kohustiste ja omakapitali suhe e. pikaajaline maksevõimelisus e. võlasiduvus (debt-equity ratio, gearing leverage) näitab võõr- ja omakapitali kasutamise suhet. Ettevõtete analüüsimisel ja võrdlemisel on oluline jälgida, kas näitaja on arvutatud raamatupidamis- (book value) või turuväärtuse (market value) andmete alusel. Kui ettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid (preferred stock), siis võib need, arvestades konkreetseid asjaolusid, arvata kas võõr- või omakapitali hulka. Võib kaaluda ka ainult pikaajaliste kohustiste (long-term debt) kasutamist, mis on püsivama iseloomuga näitaja.

Kohustiste ja omakapitali suhe=kohustised kokku/omakapital Ø (3. 2. ). Kapitaliseerituse kordaja näitab pikaajaliste kohustiste

Kohustiste ja omakapitali suhe=kohustised kokku/omakapital Ø (3. 2. ). Kapitaliseerituse kordaja näitab pikaajaliste kohustiste osatähtsust kogu kapitalis Kapitaliseerituse kordaja=pikaajalised kohustised/pikaajalised kohustised+ omakapital (3. 3. ). Ø Intresside kattekordaja (interest coverage ratio, times-interest-earned (TIE) ratio) näitab ettevõtte laenuteenindamise võimet e. kas teenitav põhitegevuse kasum on piisav, et katta kõik intressikulud. Kasumiaruandes on mitu kirjet, mida on võimalik kasutada: brutokasum, ärikasum, puhaskasum. Tavaliselt lähtutakse põhitegevuse- e. ärikasumist (kasum enne intressikulu ettevõtte tulumaksu mahaarvamist). EBIT (earnings before interests and taxes) on põhitegevuse kasum e. ärikasum. Selle näitaja kasutamisega elimineeritakse ettevõtete erisused, mis tulenevad erinevatest kapitali struktuuridest ja maksude mõjust. Intresside kattekordaja=EBIT/aruandeperioodi intressikulu (3. 4. ). Soliidsuskordaja (solidity ratio) näitab omakapitali kasutamise astet. Soliidsuskordaja= omakapital/varad kokku (3. 5. ).

 1980 ndatel aastatel võeti kasutusele veel üks näitaja ettevõtete põhitegevuse rentaabluse hindamisel- EBITDA

1980 ndatel aastatel võeti kasutusele veel üks näitaja ettevõtete põhitegevuse rentaabluse hindamisel- EBITDA (earnings before interest, taxes, depreciation and amortization). Näitaja sobib hästi ettevõtete põhitegevu rentaabluse analüüsimiseks, kuna elimineeritakse finantseerimisotsuste ning põhivara soetusmaksumuse erinevate depretsiatsioon- ja amortisatsioonimeetodite mõjud. Tegemist pole kassapõhise kasumiga. (näide LHV)

 4. Tasuvuse e. rentaabluse suhtarvud (profitability ratios) mõõdavad seda, kui efektiivselt ettevõte suudab

4. Tasuvuse e. rentaabluse suhtarvud (profitability ratios) mõõdavad seda, kui efektiivselt ettevõte suudab oma vara kasutada ning kulusid kontrolli all hoida, et tagada soovitud tulukus. Selle rühma näitajad on üldistava iseloomuga ja annavad hea ülevaate ettevõtte tegevusele. Müügikäibe üldine- e. brutorentaablus (gross profit margin) näitab müügitulu iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ning müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Brutorentaablus= brutokasum/müügitulu Müügikäibe ärirentaablus e. äritegevuse marginaal (operating profit margin) näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulu, turustus- ning üldiste halduskulude mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus= ärikasum/müügitulu (4. 1. ) (4. 2. ) Müügikäibe puhasrentaablus e. tasuvusmarginaal (net profit margin) näitab müügitulu iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus= puhaskasum/müügitulu (4. 3. )

 Investeeringute e. koguvara puhasrentaablus (return on total assets, ROA) mõõdab varadesse tehtud investeeringute

Investeeringute e. koguvara puhasrentaablus (return on total assets, ROA) mõõdab varadesse tehtud investeeringute tasuvust puhaskasumi baasil. Varade maksumuse võib arvutada aasta alguse ja lõpu keskmisena. ROA= puhaskasum/varade maksumus kokku (4. 4. ) Omakapitali puhasrentaablus (return on equity, ROE) iseloomustab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Näitaja kõrge tase võib viidata sellele, et kasutatakse suuremas ulatuses võõrkapitali ja ettevõte on riskantne. ROE= puhaskasum/omakapital Praktiline näitülesanne (ÜL. 2 lehelt) AS X kasumiaruanne (tuh. Eur) Materjali kulu 39 000 1) leida äritegevuse marginaal Müügitulu 70 000 2) leida EBITDA Tööjõukulud 24 000 Intressikulud 1 000 Amortis. kulu 2 500 (4. 5. )

 5. Dividendide suhtarvud. Neid kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel, pikaajalisel planeerimisel ja aktsiate turuhinna

5. Dividendide suhtarvud. Neid kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel, pikaajalisel planeerimisel ja aktsiate turuhinna analüüsimisel. Turuhinna saab määrata börsil kaubeldavatele aktsiatele. Tulu ühe lihtaktsia kohta (earnings per share, EPS) kajastab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandeperioodil. Lihtaktsiate keskmine arv on kaalutud keskmine ja kaaluks on aeg, mille vältel on aktsiad aktsionäri käes, omandis. Tulu ühe lihtaktsia kohta=puhaskasum- eelisaktsiate dividendid/lihtaktsiate keskmine arv (5. 1. ) Hinna ja tulu kordaja on investorite jaoks oluline indikaator aktsiate soetamise otsustamisel, sest see väljendab aktsiate väärtust kui kasumist sõltuvat suurust. Näitaja abil saab võrrelda erinevate ettevõtete aktsiate suhtelist väärtust ning otsustada tinglikult mitme aasta jooksul saab aktsionär investeeritud raha tagasi. Kordaja kõrge väärtus võib iseloomustada ettevõtte laiendamise kavale ja suurendab huvi aktsiate vastu. Hinna ja tulu kordaja= aktsia turuhind/puhaskasum ühe aktsia kohta (5. 2. )

 Lihtaktsiate nimiväärtus (book value per share) on raamatupidamises kajastatav aktsiate väärtus. Raamatupidamises kajastatakse

Lihtaktsiate nimiväärtus (book value per share) on raamatupidamises kajastatav aktsiate väärtus. Raamatupidamises kajastatakse mineviku andmeid ja see ei huvita eriti turgu. Aktsia turuhind erineb reeglina selle turuväärtusest. Lihtaktsia nimiväärtus= omakapital-eelisaktsiate maksumus/lihtaktsiate arv (5. 3. ) Dividendid ühe aktsia kohta näitab dividendi summat ühe lihtaktsia kohta aruandeperioodil. Dividendid ühe aktsia kohta=lihtaktsiate dividendi summa/lihtaktsiate arv (5. 4. ) Dividendide väljamakse kordaja (dividend payout ratio) näitab makstava dividendi osatähtsust puhaskasumist ja ettevõtte dividendipoliitikat. Kiiresti areneval ettevõttel on selle näitaja arvväärtus madal, kuna suurem osa kasumist akumuleeritakse. Arvväärtus ei tohiks olla kõrgem kui 2/3. Arvutamiseks on kaks valemit:

Dividendi väljamakse kordaja= dividend aktsia kohta/puhaskasum aktsia kohta (5. 5. ) Dividendi väljamakse kordaja=

Dividendi väljamakse kordaja= dividend aktsia kohta/puhaskasum aktsia kohta (5. 5. ) Dividendi väljamakse kordaja= dividendi kogusumma/puhaskasum Dividendimäär (dividend yield) näitab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes. Saab võrrelda erinevate aktsiate tulusust (%). Kõrge näitaja iseloomustab küpset ettevõtet (5 -8%) ja madal tase (kuni 3%) on tavaliselt areneval ettevõttel, kus kasum akumuleeritakse. Dividendimäär= dividendid ühe aktsia kohta/aktsia turuhind (5. 6. ) (5. 7. ) Dividendide suhtarvude analüüs on mõneti probleemsem, sest igal aastal dividende ei maksta, probleemiks on kauplemine ja turuhinna määramine.

 6. Pankrotiohu analüüs. Sageli koostatakse koos suhtarvude analüüsiga Edward Altmani pakutud Z-skoori pankrotiohu

6. Pankrotiohu analüüs. Sageli koostatakse koos suhtarvude analüüsiga Edward Altmani pakutud Z-skoori pankrotiohu hindamiseks. Mudelil on mitmeid modifikatsioone, millest selgitame kahte. Selle mudeli kasutamine on mõneti probleemne: 1) mudel on loodud USA ettevõtete majandusnäitajate analüüsi tulemusena aastatel 1946 -1965 2) aktsiate turuväärtuse ja kohustuste suhe pole enamiku Eesti ettevõtete puhul kasutatav 3) kõik näitajad, peale ühe, on suhtes koguvarasse 4) mudeli kasutamisse Eestis tuleks suhtuda konservatiivselt Z= 6, 56 X 1+3, 26 X 2+6, 72 X 3+1, 05 X 4 kus X 1= käibevara-lühiajalised kohustused/koguvara X 2= jaotamata kasum/koguvara X 3= ärikasum/koguvara X 4= omakapital (turuväärtus)/kohustised (6. 1. )

Hinnang tulemusele: Z > 2, 60, siis pankrotiohtu pole Z < 1, 10, pankrotioht

Hinnang tulemusele: Z > 2, 60, siis pankrotiohtu pole Z < 1, 10, pankrotioht on väga suur 1, 10 < Z < 2, 60, ettevõtte finantsseisund on ebaselge (kõik on võimalik) Z´= 1, 2 X 1+1, 4 X 2+3, 3 X 3+0, 6 X 4+0, 999 X 5 kus X 1= käibevara-lühiajalised kohustised/koguvara X 2= jaotamata kasum/koguvara X 3= ärikasum/koguvara X 4= omakapital (turuväärtus)/kohustised X 5= müügitulu/koguvara (6. 2. )

Hinnang tulemusele: Z´ > 2, 99, siis pankrotiohtu pole Z´ < 1, 81, väga

Hinnang tulemusele: Z´ > 2, 99, siis pankrotiohtu pole Z´ < 1, 81, väga suur pankrotioht 1, 81 < Z´< 2, 99, on ettevõtte finantsseisund ebaselge (kõik on võimalik) T-mudel on I. Künnapase koostatud pankrotiohu prognoosimise mudel, mida kasutab AS Krediidiinfo. T= 2, 440 X 1+0, 348 X 2+0, 306 X 3 (6. 3. ) kus X 1= puhaskasum/koguvara (koguvara puhasrentaablus) X 2= müügitulu/koguvara (koguvara tulusiduvus) X 3= käibevara/lühiajalised kohustused (lühivõlgade kattekordaja) Hinnang tulemusele: T < 0, 37, pankroti tõenäosus on suur T > 1, 22, siis pankrotiohtu pole 0, 37 < T < 1, 22, on ettevõtte finantsseisund ebaselge, „pimeala“