Elukikude evolutsiooni teooria theory of the evolution of

Elukäikude evolutsiooni teooria, theory of the evolution of life histories, Seletab - kuidas ja - miks just nii - organismid enda käsutuses olevaid piiratud ressursse eri funktsioonide vahel jaotavad, ressurss aine, energia või aeg, ja funktsioonidest üks on sigimine, kas otseselt või kaudselt, miks - no sellepärast, et kohasus ikka sellest sõltub. Alguses - jaotus K ja r strateegideks, kahesuguseid keskkondi: - konkurentsisuhted nõrgad, keskkond ettearvamatu; - konkurents oluline, keskkond stabiilne.

r- ja K-strateegidel järgmised omadused: lühike eluiga kiire kasv palju järglasi väiksesd järglased pikk eluiga aeglane kasv vähe järglasi suured järglased Ei ole enam populaarne, vähemalt loomadel (taimedel pilt 3 -7). Üks asi korraga see üks asi on elukäiguomadus, ehk siis tunnus, mis peegeldab nende va ressursside jaotust eri funktsioonide vahel.

Elukäiguomaduste mitteammendav loetelu: - järglaste arv (igal sigimiskorral); sigimiskordade arv elu jooksul; esimese sigimise iga; kehasuurus esimese sigimise ajal; eluiga; järglaste suurus; kasvukiirus; kasvu lõpetamise iga.

Asjale lähenemine elukäiguteoorias: optimaalsusprintsiip - ja lõivsuhted (trade-off); Otsused - geneetiliselt determineeritud; hind ja kasu (costs and benefits), kus kasu miinus hind maksimaalne, millises keskkonnas milline optimum?

Tähtsamad lõivsuhted: 1. Kasvukiirus vs. sigimine; 2. Sigimine praegu vs. sigimine tulevikus; 3. Järglaste arv vs. järglaste kvaliteet; 4. Kasvuks ette nähtud aeg vs. sigimiseks ette nähtud aeg. 1. ja 2. koos: sigimise hinna (cost of reproduction) temaatika, - miks siis mitte max sigimine? - ressurssi kasvult ära - indeterminate growth; - sigimispingutus (reproductive effort); - väljendub nt suremuses, immuunsüsteemis jne. 2. ja 3. lõivsuhe koos: kurna suuruse teooria: - kui palju kokku? - kui suurteks osadeks jagada - väiksem järglane tõen kehvem.

Semelpaaria ja iteropaaria Kas paljuneda elus üks kord (semelpaarselt) või paljuneda palju kordi (iteropaarselt)? Iteropaarid: - metsapuud; - tormilinnud. Semelpaarid: - lõhed, - mitmed troopilised puud; terminal reproductive effort - on iteropaarseid lähisugulasi: - pigem kohastumus kui piirang

Miks nii: - madal noorjärkude suremus ja kõrge paljunevate isendite suremus - semelpaarsusel eelis; - sigimise hinna iseloom (pilt 4 -1) residual reproductive value. - keskkonna ennustamatu varieeruvus soodustab iteropaariat.

Kehasuurus - kasvu lõpetamise optimaalne aeg Hilisema (=suuremad kehamõõtmed) eelised: 1) väiksem suremus; 2) kõrgem viljakus (pilt 4 -2); 3) parem lõimetishoole (pilt 4 -3). Hilisema hind: ei ela paljunemiseni. Õnnestunud mitmete selgroogsete puhul (pilt 4 -3 A) - putukatega asi kahtlane. - kasvukiirus keskkonna poolt määratud?

Üldisem ülesanne - milline on optimaalne reaktsiooninorm? Ühendame optimumid eri keskkondades. Kehvemas keskkonnas kasvab kauem. Keskkonna kvaliteeti kirjeldab kasvukiirus, eeldame, et kiirust maksimeeritakse aga mitte alati, mis on kiirema kasvu hind?

Aja jagamine Elu perioodiliselt varieeruvates keskkondades - pole ükskõik, millal midagi teha, - kas hakata paljunema 3 või 4 aastaselt? - kas hakata paljunema mais või juunis? Igal liigil miski liigiomane fenoloogia - mis määrab optimumi? univoltiinsed, bivoltiinsed, polüvoltiinsed, semivoltiinsed teine põlvkond - fakultatiivne või osaline põlvkonna arvu määrab suve pikkus või allpool arutatud fikseeritud punktid

Fikseeritud punkt - miski arengujärk peab olema kindlal ajal Talve üleelamine - kindlas arengujärgus Taime fenoloogia - õied; - noored lehed - spring feeder “Ooteaja “ tekkimine (pilt 4 -5), ilmselt seal, kus suremus väikseim. Vastupidine olukord - time-limited, time stress. lõivsuhe kehasuuruse ja õigeks ajaks jõudmise vahel. saehammaste fenomen tasub tekitada varieeruvust järglastes arenguradade suhtes - bet-heding’u näide müravaba kell - valguspäeva pikkus - kas kevad või sügis? - reageerivad ka valguspäeva pikkuse muutumisele!