Phistatud teooria Kvalitatiivsed uurimismeetodid Maarja Kobin n 1

Põhistatud teooria Kvalitatiivsed uurimismeetodid Maarja Kobin

n 1. Objektivistlik põhistatud teooria (Glaser ja Strauss 1967) versus n 2. Konstruktivistlik põhistatud teooria (Charmaz 2006)

n n Põhistatud teooria (PT)- kvalitatiivse uurimuse läbiviimise meetod, mille eesmärgiks on luua teooria või tõlgendus uuritava nähtuse kohta, mis põhineb andmetel endal, ehk on “põhistatud” Induktiivne analüüs – üksikult üldisele, mustrite leidmine n Ei alustata teooriaga, mida soovitakse tõestada n Andmekogumine ja –analüüs paralleelselt n Pidev abstraktsuse (üldistamise) taseme

Algus. . . n n n PT aluspanijad Glaser & Strauss (1960 ndad) Kvalitatiivne meetod on usaldusväärne: n 1) kvalitatiivsed meetodid ei ole ebasüstemaatilised; n 2) uuringu andmekogumist ja analüüsietappe ei pea üksteisest lahus hoidma; n 3) kvalitatiivse uuringuga saab luua teooriat; n 4) kvalitatiivsed meetodid ei ole vaid „teerajajaks“ „täpsematele“ kvantitatiivsetele meetoditele. Objektivistlik suund: n Range uurimismeetodite järgimine n Sotsiaalse konteksti kustutamine andmetest, uurija mõju ja tihti ka interaktsiooni uurija ja

. . . Ja edasiarendus n n n Konstruktivistlik PT (Charmaz 2006) Tõlgendus uuritava maailma kohta, mitte aga selle täpne pilt Konstruktivism: teadmisi ja tõde luuakse, mitte ei avastata n Reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud läbi individuaalse ja kollektiivse tegutsemise n Kuidas seda tehakse? n Kogutud andmestik, analüüs on loodud jagatud kogemusest ja suhetest uuritavaga n Uurimismeetodeid iseloomustab tehnikate vähesus ja lihtsus n Sotsiaalne kontekst

Marvasti, Amir, B. (2004). Qualitative Research in Sociology: An Introduction. London: SAGE, lk 86 Objektivistlik PT Konstruktivstilik PT Andmeanalüüs Andmed ja analüüs paljastavad tegelikke fakte: faktid räägivad ise enda eest Andmed ja analüüs konstrueeritakse sotsiaalselt: kelle faktid? Kuidas mõjutab fakte kontekst? Uurimistehnika Jäik kinnipidamine meetoditest (nt kodeerimistehnikad) Arvestatakse sellega, kuidas kontekst (aeg, koht, kultuur) mõjutab uurimisprotsessi Uurija roll Uurija peab jääma objektiivseks ja mitte moonutama fakte Uurija lubab endale subjektiivseid interpretatsioone ja kaasab ka respondente andmeanalüüsi protsessi

Konstruktvistliku PT põhimõtted (Charmaz 2006) n n “With flexible guidelines, you direct your study but let your imagination flow” (Charmaz 2006: 15) Põhistatud teooria põhimõtted kui juhtnöörid või põhimõtted, millest kvalitatiivse uurimuse teostamisel lähtuda, mitte aga ranged “retseptid”, valemid või ettekirjutused (vrd: Strauss/objektivistlik) Kontekstuaalsed tõlgendused, kuidas uuritavad oma reaalsust konstrueerivad, mõtestavad. Selline meetod püüdleb mõistmise poole. Algus on kõigest algus: huvipakkuv teema, algmõistete kaasamine (nt lokaalsus, identiteet) n Viimased ei määra uurimusprotsessi lõppu AVATUS

Andmete kogumine (1) n n Kvalitatiivsed meetodid (intervjuud, osalusvaatlus. . . ) Rikas andmestik on: n detailine; n fokusseeritud; n paljastab uuritavate vaated, tunded, kavatsused ja tegevused, kui ka konteksti ja nende elude struktuuri. Vaatleja ja vaadeldavad ei ilmu väljale maailmast puutumatuna, vaid on selle osad. Uuritavate maailma mõistmine nende perspektiivist lähedus uuritava

Andmete kogumine (2) n n n Avatud küsimused julgustavad välja ütlema mitteoodatud seisukohti. Intervjueerija saab: n Minna pealispinnast allapoole n Peatuda pikemalt n Paluda detaile/seletust/ tulla tagasi n Küsida tunnete/ mõtete kohta Intervjueeritav saab: n Väljendada oma vaateid n Rääkida lugusid/ anda õige raamistik n Viidata varasematele vestlustele n Olla ekspert n Valida mida ja kuidas rääkida

Kodeerimine n n Kodeerimine – tegevus, mille käigus antakse mingile “tähendusüksusele” andmetes nimetus, mis üheaegselt võtab kokku ja selgitab. n Kood - nimetus mingile nähtusele/ protsessile n Kategooria –hõlmab endas sisuliselt sarnaseid koode (nähtuseid, protsesse) n Ka üksiku/ iseseisva koodi võib tõsta kategooria tasemele defineerides ta omadused Koodid luuakse selle järgi, mida andmetes nähakse, üritades mõista uuritavate vaatepunkte, situatsioone ja tegevusi.

Kood kodeerimisele 1) jääda avatuks; n 2) jääda andmete lähedale; n 3) hoida koodid lihtsa ja täpsena; n 4) konstrueerida lühikesi koode; n 5) säilitada tegevused; n 6) võrrelda andmeid teiste andmetega; n 7) liikuda kiirelt läbi andmestiku. n

Kodeerimise tasandid (1) n 1) Esialgne kodeerimine (initial coding) tekstilähedane a) Sõna-sõnalt b) Rida-realt c) Sündmus-sündmuselt n In-vivo koodid – nn osalejate koodid: peab “avama”, mitte mehaaniliselt üle võtma; n terminid, mida kõik teavad ja kannavad endas olulist tähendust; n uuritava termin, mis hõlmab endas kogemuse tähendusi; n termin, mis viitab mingile konkreetsele grupile.

Kodeerimise tasandid (2) n 2) Fokusseeritud kodeerimine (focused coding) – valitakse välja koodid, mis on kõige kasulikumad ja sagedasemad, et kasutada neid suurte andme hulga sorteerimisel, analüüsimisel, organiseerimisel. n Suunatud, valivamad ja kontseptuaalsemad n Vahepeal võimalik: telgkodeerimine – seob kategooriad alakategooriatega, täpsustab omadusi. n 3) Teoreetiline kodeerimine (theoretical coding) – toetub fokusseeritud kod. käigus loodud koodidele, täpsustab suhted kategooriate vahel.

Küsimine n Küsimisel: n Mis? – mis teema siin esineb? Mis ilmingut on mainitud? n Kes? – millised isikud/ tegutsejad on haaratud? Mis roll neil on? n Kus? Millal? Kui kaua? - Ajaline ja ruumiline kontekst n Miks? – mis põhjused on antud või mis põhjusi saab rekonstrueerida? n Kuidas? n Mil määral? n Milleks? – millise kavatsusega, mis eesmärgil? n Mille abil? – vahendid, taktikad ja strateegiad eesmärgi saavutamiseks

Võrdlemine n Võrdlemisel: n andmete võrdlemine sama inimese kohta erinevatel ajahetkedel; n erinevate situatsioonide, juhtumite võrdlemine omavahel; n andmete võrdlemine tekkinud kategooriatega; n kategooriate võrdlemine omavahel; n fenomeni võrdlemine mingi vastandiga.

Memod (1) n n Memo – “mitteametlik” analüütiline kirjatükk n Spontaanne; eelkõige “isiklikuks kasutamiseks” (“kasvab välja”) Milleks memod head on? n Kiirendab analüütilist tööd n Tõstab produktiivsust n Hoiab pidevalt seotuna uurimusega n Aitab suurendada oma ideede abstraktsuse taset n Arendada uusi ideid/ aitab täiustada materjali kogumist n Defineerida iga kood/ kategooria oma analüütiliste omaduste poolest n Leida lüngad / Teha võrdlusi n Hakkad siduma oma kategooriaid teoreetilisteks

Memod (2) n n Memo võib teha nt ühe koodi kohta – memo pealkirja saab koodist Memode kirjutamisele aitavad kaasa: n Clustering – memo kirjutamine klastri põhjal; “kaart” n Alusta peamise idee/teemaga keskelt n Liigu kiirelt/ välja peateemast keskelt n Tee selgeks seosed koodi ja kategooria vahel n Võimalus mängida oma materjaliga n Freewriting – spontaanne kirjutamine klastri põhjal n Endale/ vabalt ja halvasti n Ei pööra tähelepanu grammatikale/ kirjutad nagu räägiks

Teoreetiline valim n Teoreetiline valim – asjakohane andmestik n n Milleks? n n Analüüsiprotsess “suunab” valimi juurde, mis on analüüsi/ uurimuse seisukohalt võttes vajalik Aitab viimistleda/ täiustada kategooriaid ja nende omadusi Eristada (seosed) kategooriad Muuta analüüs abstraktseks ja üldistavaks Lõpptulemuseks kategooriad on “küllastunud” - kui mingi mustri puhul ei ilmu enam uusi omadusi

Materjali seostamine kirjandusega/ varasemate uurimustega Kirjanduse ülevaade ja teoreetiline raamistik oma uurimuse konteksti asetamine; hindamine; oma positsiooni kaitsmine. n Vältida varem väljakujunenud ideede sissetoomist oma töösse – OMA IDEED (värskus ja avatus). n Teha intrigeerivaid võrdlusi n Oma töö asetamine valdkonna kirjandusse n Hinnata varasemaid töid/ näidata lünkasid n

TÕLGENDUS UURITAVA NÄHTUSE KOHTA - lähtub andmetest endast ehk on põhistatud Materjali seostamine olemasoleva kirjanduse ja varasemate uurimustega KÜLLASTUMINE LAKKAMATULT VÕRDLEV MEETOD ANDMETE KOGUMINE (intervjuud, osalusvaatlus. . ) KODEERIMINE/ KATEGORISEERIMINE Järjepidev MEMODE KIRJUTAMINE TEOREETILINE VALIM INTERAKTIIVSUS– andmekogumine ja –analüüs toimuvad paralleelselt Huvipakkuv teema/ Lähtepunktide leidmine – AVATUS SIISKI alles ALGUS

Kasutatud allikad n n n Charmaz, K. (2006). Constructing Grounded Theory: A Practical Guide Through Qualitative Analysis. London: SAGE. Laherand, M. -L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Ojamäe, L. (2009). Tekstianalüüsi meetodid. [Kursus, kevad 2009]