Keskkond ja tunnetusprotsessid ehk samal ajus Esimene kodut

Keskkond ja tunnetusprotsessid (ehk „…samal ajus“)

Esimene kodutöö: lugeda kodulehel olevast Claytoni raamatust sind huvitav peatükk ja sellest natuke rääkida • Looduse kasutamine terapeutilisel eesmärgil – praktilisi lahendusi, kuidas nt maastikku planeerida – Ragne • Linnakeskkonna mõju ja käitumine linnakeskkonnas; millest peaks linnaarenduses lähtuma, inimeste vajadused; kogukonna areng ja kuidas linnaruum seda saaks toetada; milliseid nüansse peaks tähele panema, et inimene tunneks end mingis keskkonnas hästi – Merilin; Justin • Väärtused ja säästev käitumine, kliimamuutuse, reostuse probleemide mõistmine; haavatavad grupid, mõju nendele – Kerti, Eve, Beata; Kleiri, Evelin • Müra, reostus, selle mõju; maastikuarhitektuuri kontekst ka! – Tero, Keidy • Elupaikade valik, kuidas disainida heaolu toetavaid elupaiku; suhtumine piirkondadesse, kus ei ole autodega liikumist – Helen ja Kerli • Lapsed ja loodus, seiklusmänguväljakud, looduslikud elemendid, areng, muutlikkus; sotsiaalsest staatusest tingitud erinevused – Tiina, Marlen • Emotsioonid – kust nad tekivad, miks nad on, kuidas nad meid mõjutavad – Kristel • Väärtused – Jane • Loodus ja tervis – Katriin

Loengu eesmärke: • Tuua fookus tajuprotsessidele ja kognitiivsetele protsessidele ruumi kasutajat arvesse võttes • Otsida erinevusi selles, kuidas mitmesugused kasutajagrupid ruumi tajuvad ja selle kasutajasõbralikkust tõlgendavad

Ruumitunnetus (spatial cognition) • - teadmine iseendast ümbritseva tehis- või looduskeskkonna, objektide või inimeste suhtes (Devlin, 2001) Ø Erinevalt tajust, saab tunnetus ilmneda ka ilma tajulise sisendita (nt võime ümbritsevat kujutleda) Ø Keskkonnapsühholoogid küsivad, kuidas kujuneb arusaam „minust ruumis“, kuidas me seda arusaama keskkonnaga kohandame ja kasutame (nn tunnetuslike kaartide loomine), et planeerida oma liikumist – kas tegelikku või kujuteldavat – läbi ruumi Ø Kognitiivsete protsesside uurijad rõhutavad sageli enam aju ja käitumise seoseid (nt hipokampuse rolli) teeleidmisel. Keskkonnapsühholoogid kalduvad keskenduma keskkonnas leiduvale (nt maamärgid, peatänavad), mis teeleidmist lihtsustavad Ø (Mõistlik oleks need kaks kokku panna) (Clayton, 2012)

Ø Ruumitunnetus ei ole üks ühtne nähtus, vaid sisaldab väidetavalt kolme eri faktorit: 1) Ruumitaju (spatial perception), mis võimaldab määrata ruumisuhteid indiviidi enda keha suhtes) 2) Mentaalne rotatsioon (mental rotation) 3) Ruumiline visualiseerimine/kujutlemine (spatial visualization) – mitmeastmeline ruumiliselt esitatud informatsiooni töötlemine (Linn & Petersen, 1985; Devlin, 2001)

Näide ruumitaju testist: rod-and-frame test: kas joon pildi keskel on vertikaalne? http: //www. southwillard. com/news/attachment/rodandframe /

Vahelepõige: kultuurierinevused • That we in the West develop brains that are wired to see ourselves as separate from others may also be connected to differences in how we reason, Heine argues. Unlike the vast majority of the world, Westerners (and Americans in particular) tend to reason analytically as opposed to holistically. That is, the American mind strives to figure out the world by taking it apart and examining its pieces. Show a Japanese and an American the same cartoon of an aquarium, and the American will remember details mostly about the moving fish while the Japanese observer will likely later be able to describe the seaweed, the bubbles, and other objects in the background. Shown another way, in a different test analytic Americans will do better on something called the “rod and frame” task, where one has to judge whether a line is vertical even though the frame around it is skewed. Americans see the line as apart from the frame, just as they see themselves as apart from the group. Heine and others suggest that such differences may be the echoes of cultural activities and trends going back thousands of years. Whether you think of yourself as interdependent or independent may depend on whether your distant ancestors farmed rice (which required a great deal of shared labor and group cooperation) or herded animals (which rewarded individualism and aggression). Heine points to Nisbett at Michigan, who has argued (pdf) that the analytic/holistic dichotomy in reasoning styles can be clearly seen, respectively, in Greek and Chinese philosophical writing dating back 2, 500 years. These psychological trends and tendencies may echo down generations, hundreds of years after the activity or situation that brought them into existence has disappeared or fundamentally changed.

Näide ruumitaju testist: peidetud kujundid

Näide mentaalse rotatsiooni testist http: //www. cycleboom. org/wp-content/uploads/2014/07/Rotational. Task. jpg

Näide ruumilise visualiseerimise testist http: //www. aptitude-test. com/spatial-visualization 1. html

Ø f. MRI ja PET skaneerimine on võimaldanud lisaks kognitiivsetele psühholoogidele ja neuroteadlastele ka keskkonnapsühholoogidel paremini mõista, millised aju piirkonnad toetavad teeleidmise oskust – miks nende tundmine võiks olla vajalik? Ø Parem arusaam navigeerimisega seotud ajuprotsessidest võib aidata luua keskkondi, mis ei ole ainult mitte lihtsamini navigeeritavad, vaid ka meeldivamad (Devlin, 2001) ka meeldivamad

Connections between the parietal and occipital lobes lobe have often been referred to as constituting a dorsal “whereness” system, and connections from the temporal lobe to the occipital lobe as constituting a ventral “whatness” system (Kosslyn, 1987, 1991; Morrow & Ratcliff, 1988; Ungerleider & Mishkin, 1982). At this point in the development of the neuroscience of spatial cognition, we are just beginning to realize its potential application to environmental design (Clayton, 2012). https: //headway. revolutiondatacms. com/uploads/public/images/System%20 Images/Sitepages/About %20 brain%20 injury/Brain%20 lobes. jpg (Clayton, 2012) http: //www. medicalnewstoday. com/articles/276787. php

• Ajupoolkerad on lateraliseerunud ja funktsionaalselt asümmeetrilised. Navigeerimisülesannete puhul on ajalooliselt suurem rõhuasetus olnud paremal ajupoolkeral, eriti hipokampusel, mis asub temporaalsagara mediaalses osas. • Kui aju on tundlik „mis“ ja kus“ aspektidele keskkonnas, siis keskkonnapsühholoogide huvi on esmalt nende rolli mõistmine navigeerimisel ja seejärel selle info kasutamine keskkonna disainimiseks ja navigeerimist toetavate vahendite loomiseks.

• Kuigi hipokampust seostatakse navigeerimisega seotud käitumistega, ei ole see ainult teeleidmisega seotud, vaid mäluga laiemalt (Squire, 1987, 1992, 1993; Squire & Knowlton, 1995; Zola-Morgan & Squire, 1990), täna teatakse, et ka hippokampuse-välised struktuurid, nt parahippokampus on navigeerimisega hõivatud (e. g. , Morris & Parslow, 2004). • PET-skaneerimine Londoni taksojuhtidel – pidid kirjeldama lühimat legaalset teed punktist A punkti B – ainult parempoolne hipokampuse osa oli seotud nende radade meenutamisega (Maguire et al. , 1997).

• Thorndyke and Hayes-Rothi (1982) uuring – katseisikud, kes olid näinud kaarti hoonest, aga hoonet ennast mitte, olid paremad objektide asukoha määramisel kui nende orientatsiooni hindamisel (tead, kus asub, aga mitte seda, kus see asub sinu või muude objektide suhtes) -> Kaardi kasutamine kergendab ülevaatliku teabe tekkimist ala kohta, kuid kaardikasutajatel on keerukam muuta perspektiivi, mille nad on kaardi abil tekitanud – see ilmneb nende viletsamas orientatsiooni määramise ülesande lahendamises. Seega – isegi kui üleüldine pilt alast kaardi abil tekib, on oluline küsimus, kuidas tekitada ka spetsiifiliste perspektiivide võtmise võimekus.

• Maakoolide laste puhul kooliga kohanemine parem nendel, kes läksid jala kooli võrreldes bussiga minejatega (Lee, 1957). Nn sotsioruumiliste skeemide teke – kõndimine võimaldas ruumilisi ja sotsiaalseid seoseid paremini luua.

Kognitiivne kaart • organiseeritud mentaalne representatsioon oma keskkonna kohta • mentaalne raamistik, mis sisaldab mingit tüüpi representatsiooni füüsilise keskkonna ruumilisest korrastatusest • kaart, mille uurimisalune inimene paberile joonistab ning mis peegeldab tema ruumilist mälu mingi koha kohta • mällusalvestatud ettekujutus või kuvand, mis vastab laias laastus tegelikule ruumilisele keskkonnale • ebatäpne, võib-olla isegi väär kirjeldus ruumilise keskkonna kohta • visandlik, ebatäielik, moondunud, lihtsustatud ja idiosünkraatiline asi

Kognitiivsed kaardid - Äraeksimise vältimine Linnaplaneerimine Disain Esteetika Inimeste liikumismustrid Kriminalistika Kognitiivne psühholoogia

• Kaplan’s (1973) discussion of the cognitive map is useful for its clarity. The cognitive map is a mental representation that links perception and decision-making; it makes possible knowing “where one is, ” “what is likely to happen next, ” determining whether the outcome “will be good or bad” (e. g. , whether a pleasurable outcome, such as low traffic volume on a particular route, is anticipated), and “some possible courses of action”. Kaplan’s model action is rooted in evolutionary concerns for humans as animals that process information as their fundamental activity. In other words, Kaplan’s model of the cognitive map addresses the survival requirements of an information-processing animal. • For Passini (1984), “Wayfinding describes a person’s ability, both cognitive and behavioral, to reach spatial destinations. This ability which is based on three distinct performances, decision making, decision execution and information processing, is a spatial problem solving ability”.

• Kognitiivne kaart sisaldab kolme elementi: paigad, ruumilised seosed nende paikade vahel ja liikumisplaanid • Tolmani katsed: organismil on arusaam üldisest seosest oma asupaiga ja eesmärgi orientatsiooni vahel • “Kujutlus linnast” – Kevin Lynch • Kognitiivsete kaartide elemendid: Marsruudid/ rajad/ teed Ääred või servad Piirkonnad või alad Sõlmpunktid Maamärgid • D. Appleyard: järjestikused ja ruumilised kaardid

• Recent research essentially combined these two threads using residents of Los Angeles who were interviewed at malls or transportation hubs (Mondschein, Blumenberg, & Taylor, 2010). In this research, participants made significantly different estimates of distance related to the type of transportation they used. These estimates were fairly accurate, but people who used public transportation modes, such as the bus, tended to have larger estimates of distance. The modes, such as the bus, tended to have larger estimates of distance researchers see implications for the perception of employment opportunity. “To a carless job seeker, job opportunities not easily reached by transit are effectively out of reach, and even transparent, regardless of Euclidean distance” (p. 864). These findings demonstrate the potential relationship in environmental psychology between research and policy. • Lynch has arguably done the most to foster the connection between spatial cognition and urban planning (Devlin, 2001), with implications for how cities might be structured to facilitate legibility. The legibility of the city is not a trivial issue; when we are lost, we are frightened; when we understand our surroundings, we derive psychological comfort. Others have offered principles that comfort intertwine with legibility, among them Appleton (1975), who talks about the importance of having a vista (prospect) and a place for retreat (refuge). How one structures one’s mental map reflects the extent to which one knows the city, from districts (if you are unfamiliar) to landmarks (if you are quite familiar); those with a moderate degree of familiarity may rely more on paths. Among the structural elements, the path is most important; path legibility benefits from both regularity and distinctiveness. For example, a grid is usually beneficial, but there has to be distinctiveness within the grid. In research based on Lynch, De. Jonge (1962) stated, “Formation of a map image is easiest where there is a street plan with a regular pattern, an d a single dominant path, characteristic nodes, and unique landmarks”

Kognitiivsete kaartide “tükid” Lynchi järgi • http: //urbanwaterfront. blogspot. com/2011/02/image-of-city. html

Vead kognitiivsetes kaartides • • - Vigade tüübid: mittetäielikud moonutatud/lihtsustatud – “eukleidiline vildakus” hierarhiline moonutus tuttavad piirkonnad on suuremad lisandused ja täiendused silmatorkavad objektid Tuttavlikkus ja sotsiaalmajanduslik staatus kaartide täpsus langeb piirkonnas elatud aja jooksul (!) Keskklassil paremad kaardid kui töölisklassil: suurem liikuvus ja suurem tähelepanu ümbritseva suhtes

• Kogemusega ei muutu kaardid mitte lihtsalt paremaks, vaid toimuvad kvalitatiivsed muutused mäluprotsessides • Kodunemine = kaartide ruumilisemaks muutumine • Samas: teeleidmisel on abiks rohkem maamärgid

• Gender differences in spatial cognition and wayfinding have been reported in much of the environmental psychology literature and in some cases have been a focus of such research. Reported gender differences can be organized into three general areas: (1) mental rotation, (2) spatial anxiety and confidence, (3) behavioral dependent measures (accuracy; distance; use of cardinal directions and landmarks).

Aju ja arhitektuuri tajumine

Mida võiks maastikuarhitekt sedalaadi uurimustest järeldada?

Erivajadustega grupid

• Azheimerisse haigestumine tõusuteel – seoses mh rahvastiku vananemisega. • Eeldatavalt aastaks 2050 üks igast 85 inimesest Alzheimeri patsient. • Põhja-Ameerikas – 8, 8 miljonit AD patsienti aastaks 2050 (2010 aastal 3, 1 milj). • Põhiline sümptom – ruumis orienteerumise võime langus (Passini, Pigot, Rainville, & Tétreault, 2000) – seepärast teeleidmise uurijate spetsiifiline huvi nende vastu (e. g. , Weisman, Cohen, Ray, & Day, 1991). • Oletus – AD mõjutab hipokampuse nn paigainfoga seotud neuroneid – toimub parempoolse posterioorse hipokampuse piirkonna koe vähenemine, mis muudab kognitiivsete kaartide säilitamise raskemaks (Parnetti & Calabresi, 2006, p. S 77). • On leitud, et kiirusagara piirkonnad samuti seotud (Delpolyi, Rankin, Mucke, Miller, & Gorno- Tempini, 2007)

Teeleidmine erivajaduste puhul: (1) kognitiivsete protsessidega seotud kahjustused • Alzheimer – iseloomulik ruumis orienteerumise võime vähenemine (Passini, Pigot, Rainville, & Tétreault, 2000) -> teeleidmine uurijate erilise tähelepanu all (nt Weisman, Cohen, Ray, & Day, 1991) • • Seega Alzheimeri patsiendid võivad olla hädas teed juhatavate siltidegasümbolitega Lahendus – lisada suunavatele märkidele-sümbolitele-ikoonidele tekst (nt trepp, lisada tekst lennujaam, buss, restoran) –> sel juhul paraneb üldiselt teeleidmine, sh ka tervetel vanemaealistel (Scialfa et al. , 2008) (töömälu vabam, vähem dekodeerimist) versus (Clayton, 2012)

Vihjeid disaineritele-planeerijatele-arhitektidele • Süveneva Alzheimeriga patsientidel raskendab teeleidmist: - Monotoonne arhitektuuriline keskkond - Vähe referentspunkte, mis aitaks orienteeruda („Siin Te juba olite, professor!“) - Eriline väljakutse on liftid – ajavad olulisel määral segadusse - Dekoratsioonid – eriti mustrid põrandal – võimalik patsientide desorientatsiooni allikas • Orienteerumist toetab: - „Visuaalne ligipääs“ – kaugemale nägemise võimalus - Sildid-viidad parandavad eesmärgile suunatust ning vähendavad neid navigeerimisprobleeme, mis on seotud viletsama mälusooritusega - Ruumide nimetused võiksid olla seotud ruumide funktsiooniga (Passini et al. , 2000)

Teeleidmine erivajaduste puhul: (2) nägemisega seotud piirangud • Ruumiline representatsioon keskkonnast on olemas ka inimestel, kes ei Ruumiline representatsioon keskkonnast on olemas näe või kellel on sügav nägemiskahjustus (nt Fletcher, 1980; Juurmaa, 1973; Kennedy, Gabias, & Heller, 1992; Klatzky, Golledge, Loomis, Cicinelli, & Pellegrino, 1995; Landau, Spelke, & Gleitman, 1984; Passini, Proulx, & Rainville, 1990; Strelow, 1985) • Korduval ruumi kogemisel ei erine nägijate ja mittenägijate ei erine navigeerimisülesande sooritus; põhjenduseks pakutakse, et ruumilise info töötluse võimekuses ei ole erinevusi, algsed soorituserinevused seotud töötluse võimekuses ei ole erinevusi sellega, et üks grupp ei näe (Golledge et al. , 2000). • Mittenägijad kasutavad orienteerudes rohkem teadlikkust oma keha asukohast ruumis (nn self-referent system) (Dodds, Howarth, & Carter, 1982; asukohast ruumis Haber, Penningroth, Novak, & Radgowski, 1993). • Katse keevitusprillidega, millega saab simuleerida erinevaid nägemiskahjustusi - leiti, et katseisikute navigeerimist häirivad dekoratiivsed elemendid – varieeruvad põrandamustrid ning varieeruvad põrandamustrid põrandaplaadid, mis läigivad või näivad märgadena • Valgustuse muutused võivad eksitada koride või ukseavade laiuse Valgustuse muutused hindamist • Teed juhatavad sildid-sümbolid ise tekitasid raskusi seoses nende erineva suuruse, valgustatuse ja asukohtadega – ühtlus näib olevat abiks (Koneczny, suuruse, valgustatuse ja asukohtadega Rousek, & Hallbeck, 2009) (Clayton, 2012)

Praktilised järeldused • - - - Mõistlik planeerida eri tasanditel nii, et teeleidmine oleks võimalikult lihtne – seejuures teada, millised on efektiivsed abivahendid Uuringud on näidanud – „sina-oled-siin“-kaardid – peavad olema orienteeritud maastikuga, kuna inimesed samastavad kaardil „üles“ suuna maastikul „edasi“ maastikuga, suunaga (Levine, 1982; Levine et al. , 1984) See, et kaarte teevad eksperdid, ei tähenda, et need on kergesti mõistetavad : P Sildid – mõistlik panna kohtadesse, kus navigeerija peab midagi otsustama (Carpman & Grant, 1993) – samas on leitud, et latentsed navigeerimisvihjed (nt latentsed juuksurisalongi viit) on sageli kasulikumad kui need, mis on spetsiifiliselt selleks otstarbeks paigaldatud, s. t. „päris“ sildid (Weisman, 1987) Hoone „loetavus“ või hoomatavus esmatähtis – edukas navigeerimine algab hoone loetavus“ või hoomatavus loogilisest/loetavast planeeringust, mitte siltidest – inimeste poolt antud hinnang planeeringu hoomatavusele või selgusele selgitas 56% varieeruvust navigeerimisülesannete skoorides, samal ajal kui tuttavlikkus seletas vaid 9% (Weisman, 1981) Eriti kõnekas uuring (Moeser, 1988) – keerukas haiglakompleksis olid õendustudengid, kes olid hoones kuid töötanud, orienteerumises viletsamad kui äsja saabunud tudengid, kellele last ruumide plaan ära õppida ja kes tegid hoones ühe tuuri. Seega – tuttavlikkus ja asja hästi oskamine ei pruugi olla alati seotud : P (Clayton, 2012)

Miks üldse kuhugi navigeerida? Võiks ju olla kodus. - Väliruum, avalik ruum, looduslikud alad – uuritud seoses tervise – emotsionaalse ja tervise füüsilise stressiga: jalutuskäik looduslikus- vs linnamaastikus seostub stressitasemega erinevalt (nt stressitasemega - väsimus, kurnatus suurendab eelistust looduskeskkonna vs linnakeskkonna suhtes äsimus, kurnatus • - - Hartig et al, 2003) (Staas & Hartig, 2003) füüsilise aktiivsuse mustrid – seotud naabruskonna jalutatavuse (Saelens et al. , 2003), üüsilise aktiivsuse mustrid liiklustiheduse, linnaruumi kujundusega, nt jalakäijasõbralik vs –vaenulik kujundus (Cervero & Kockelman, 1997) kui ka naabruskonna sotsiaalmajandusliku staatusega (van Lenthe et al, 2005) – viletsas seisus piirkonnad mõjutavad eriti vanemaealiste sõltumatut liikumisvõimalust Walking, for instance, can be used by people in diverse settings and the promotion of regular physical activity can be a main nonpharmaceutical measure toward a preventive approach for “a successful ageing” (Vogel et al. , 2009). kontraintuitiivne – makrotaseme jalutatavusega seotud tegurid – asustustihedus, mitmekesisus ja jalakäijasõbralik disain (Cervero & Kockelman, 1997; mitmekesisus ja jalakäijasõbralik disain Transportation Research Board, 2005) – jalutamine juhtub sagedamini, kui need jalutamine juhtub sagedamini kolm kriteeriumi on täidetud. Kõrge tihedus ja mitmekesine maakasutus koosmõjus toob elanikele palju soovitud sihtpunkte jalutuskäigu kaugusele. Seega - palju teid ja ristmikke kodude lähedal tõstab jalakäijasõbralikkust – intersection density – muudab jalutuskäigud lühikeseks, otseseks ja mugavaks. - See läheb nüüd ilusti vastuollu erivajaduste arvessevõtmisega? Või ei lähe?

Erivajadusega gruppi võib sattuda kõige ootamatumal hetkel

(Eri)vajaduse muutuv definitsoon elukaare jooksul ja indiviiditi

Sama asi eri mätastelt

Peatuda või mitte peatuda?

Süvitsi mõistmine nõuab hoolikat uurimist. . Töö käib!

• Kokkuvõttev moraal: - Me ei tea ruumilise info töötlusest ja sellel tuginevatest käitumisotsustest erinevates kasutajagruppides veel kuigi paljut, aga seda vähestki süsteemset tõenduspõhist teadmist, mis on olemas, võiks püüda arvesse võtta.

Keskkonnataju sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid Aisting – sensoorse süsteemi reaktsioon mingile (lihtsale) stiimulile Pertseptsioon – keeruka, tähendust omava stiimuli töötlus Keskkonnataju sisaldab kognitiivset (mõtlemine, mälu jt), afektiivset (emotsionaalne), interpreteerivat ja hinnangulist komponenti, mis tegutsevad kõik samaaegselt erinevate sensoorsete modaalsuste lõikes (Ittelson, 1978) Tajuprotsessi selektiivsus Keskkonnataju ja aktiivsus

• Keskkonnale suunatud aktiivsus: - Uurimine ja avastamine -> orienteerumine - Strateegiate leidmine -> vajaduste rahuldamine - Keskkonna muutmine -> kindlustunne, turvalisus • Keskkonnataju mõjutajad: - personaalsed – haridus, treenitus, kogemus, keskkonna meeldivus, võimed - kultuurilised – carpentered world hypothesis. Näide “Ames’i - aknast”: http: //www. richardgregory. org/experiments/video/ames_window. htm Müller-Lyeri illusioon: http: //www. michaelbach. de/ot/sze_muelue/index. html - füüsilised – udu, kõrguste erinevus, suunamuutused, ristteed; keskkonna kvaliteet

Näide kultuurierinevusest, mis mõjutab oluliselt tajuprotsesse http: //www. peacefulsocieties. org/Society/Mbuti. ht ml http: //www. biogeneticstructuralism. com/history. h tm

Keskkonnataju teooriaid: gestaltteooria http: //graphicdesign. spokanefalls. edu/tutorials/process/gestaltprinciples/gestaltprinc. htm “Sulgemise seadus” – kas ring ja ristkülik või kriipsud?

Closure Our mind tends to connect the dots. Where there are discontinuities it fills them in. Where a collection of individual elements (like dots) can be connected together to form a shape (such as a line) our mind will tend to do this. Furthermore, our mind favors interpretations that produced whole, closed objects over open, broken objects. [consider this paragraph][we understand that the brackets facing each other belong together][everything inside the brackets belong together][partly this is convention][yet this convention comes from our eyes naturally favoring closure] http: //www. house-design-coffee. com/gestaltprinciples. html

“Läheduse seadus” – kas kuus rida või kolm ridade paari?

Proximity We also consider an object’s spatial relationship. There are essentially four levels to the Gestalt principle of proximity: Close, Touch, Overlap and Combined. Items that are close seem like they should be related. In a collection of objects we often identify sub-groupings of objects that are close together. http: //www. house-design-coffee. com/gestaltprinciples. html

“Sarnasuse seadus” – kas ringid või muster?

Similarity The eye can easily pick out items that look alike and the mind will group them together. But there are different ways in which things might look alike. The most obvious is shape. We group circles with circles, and squares with squares. Another way is color. In box full of silver bolts we would easily distinguish the one bolt that was gold. A third way is size. We group large objects together, or at least consider the possibility that they go together. In many cases our grouping activity is complicated by having multiple ways in which items can be grouped. http: //www. house-design-coffee. com/gestaltprinciples. html

Symmetry Objects that are symmetrical are favored as figures. Our mind pulls these out from an asymmetrical background. Perhaps this helps to explain the classicists love of symmetry in architecture. There is something innate in us that favors these forms. In the picture below the symmetrical parts of the house stand out from the asymmetrical house. Using this principle is one way to create a focal point. http: //www. house-design-coffee. com/gestaltprinciples. html

Smallness When we see our mind is constantly working out what is figure and what is background. Small objects will be favored as figures against a background of large objects. Our tendency is to see what is small and ignore the large. This sounds like there is a theological lesson in this somewhere. From a practical standpoint it means that making something large isn’t usually the way to make it our focal point. There is more of it to see, but it will get lost as it becomes background. Consider our old friend the Rubin Vase. It is readily apparent when it is relatively small in relation to the faces. If the vase is large relative to the faces, then we tend to pick out the faces as the figure and the vase becomes the background. http: //www. house-design-coffee. com/gestaltprinciples. html

"One plus One is Three. The One, The Other and the Space Between. In that Space is Everything. “ (Marley Porter) http: //www. michaelbach. de/ot/mot_biomot/index. html

Keskkonnataju teooriaid • Brunswik: tõenäosuslik funktsionalism - tajuprotsess kui “lääts”, milles keskkonnastiimulit fokusseeritakse - ökoloogiline valiidsus - individuaalsed erinevused

• Gibson: “lubatavuste” teooria - info on keskkonnas olemas - Funktsionaalsus • Berlyne: võrreldavad omadused - uudsus, kokkusobimatus, keerukus, üllatavus - U-kujuline seos nende omaduste ja nauditava keskkonna vahel

Gibsoni teooria. . Miks see pilt siin on?

Keskkonnaesteetika • Kas inimestele meeldib tegelikult lihtne või keerukas arhitektuur? • Kuidas kujundada ruumi visuaalselt suuremaks? • Looduskeskkonda kujutavad visuaalid ja nende ravitoime

Võrdluseks:

Kohanemine. Muutuste taju • Helsoni kohanemistaseme teooria • http: //www. michaelbach. de/ot/lum_contrast-contrast/index. html • Ajafaktori lisamine taju konteksti • Adaptatsioon - kui stiimul on konstantne, siis reaktsioon sellele reeglina aja jooksul nõrgeneb • Füsioloogilised selgitused. Kognitiivne ümberhindamine • Pidevus (külmkapp), regulaarsus (rong), ennustatavus (raketid) • Muutuste taju: Weber-Fechneri seadus

• • NIMBY (an acronym for the phrase "Not In My Back Yard"), or Nimby, is a pejorative characterization of opposition by residents to a proposal for a new development because it is close to them, often with the connotation that such residents believe that the developments are needed in society but should be further away. Opposing residents themselves are sometimes called Nimbies. NIABY - Opposition to certain developments as inappropriate anywhere in the world is characterised by the acronym NIABY (Not In Anyone's Backyard). The building of nuclear power plants, for example, is often subject to NIABY concerns. NAMBI (Not Against My Business or Industry) is used as a label for any business concern that expresses umbrage with actions or policy that threaten that business, whereby they are believed to be complaining about the principle of the action or policy only for their interests alone and not for all similar business concerns who would equally suffer from the actions or policies. The term serves as a criticism of the kind of outrage that business expresses when disingenuously portraying its protest to be for the benefit of all other businesses. BANANA - an acronym for Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anything (or Anyone). The term is most often used to criticize the ongoing opposition of certain advocacy groups to land development. The apparent opposition of some activists to every instance of proposed development suggests that they seek a complete absence of new growth. PIBBY is the acronym for Put In Blacks' Back Yard. This principle indicates that the people with social, racial, and economic privileges object to a development in their own back yards, and if the objectionable item must be built, then it should be built so that its perceived harms disproportionately affect poor, socially disadvantaged people. The environmental justice movement has critiqued Nimbyism as a form of environmental racism. FRUIT is the acronym for Fear of Revitalization Urban-Infill and Towers. The word FRUIT or FRUITs is a play on words in support of the acronym BANANAs. First used in a development industry article in Vancouver to refer to irrational local opponents (fruit cakes, fruit loops or just fruits) of well-planned developments. SOBBY is the acronym for Some Other Bugger's Back Yard and refers to the state of mind which agrees that a particular project may be desirable and perhaps necessary – but somewhere else.

Kognitiivne sooritus madala stimulatsiooni tingimustes: komplekssed ülesanded halvenesid, raskete ülesannete lahendamine muutumatu

Uued arhitektuurilahendused (valgus) ja kognitiivne sooritus

Ruumielemendid ja tähelepanuressursi taastamine