20 ELUKS OLULISED SSINIKHENDID sahhariidid rasvad valgud 20

20. ELUKS OLULISED SÜSINIKÜHENDID • sahhariidid • rasvad • valgud

20. 1 Sahhariidid – elutähtsad ühendid, mis koosnevad C, H ja O-st, seejuures H ja O suhe on 2: 1 Omadused: • valged tahked ained, • palju –OH rühmi – lahustuvad vees, • sarnaseid omadusi alkoholidega (-OH rühm)

Glükoos (viinamarjasuhkur) • C 6 H 12 O 6 • tekib fotosünteesil • leidub viinamarjades, puuviljades, mees

• energiaallikas C 6 H 12 O 6 + 6 O 2 = 6 CO 2 + 6 H 2 O reaktsioonil vabaneb palju energiat, mida organism kasutab kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, uute rakkude ülesehituseks • meditsiinis (lisatakse ravimitele) • lähteaine keemiatööstusele

Fruktoos (Puuviljasuhkur) • C 6 H 12 O 6 • glükoosi isomeer • leidub puuviljades, marjades, mees • magusaim suhkur • mesi- glükoosi ja fruktoosi segu

Sahharoos (suhkur) • C 12 H 22 O 11 • koosneb glükoosi ja fruktoosi jääkidest • leidub vahtra- ja kasemahlas, suhkrupeedis, suhkruroos, maisis • isomeerid: laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur)

Tärklis • • • (C 6 H 10 O 5)n, koosneb glükoosi jääkidest looduslik polümeer valge pulbriline aine külmas vees ei lahustu, soojas vees pundub taimedes varuaine (juurikates, seemnetes, vartes) taimede ja loomade toitaine (seedimisel tekib suhkur) leidub kartulis, teraviljas I 2 lahusega tekib sinakaslilla värvus

Tselluloos • • (C 6 H 10 O 5)n n=. . 10 000 looduslik polümeer koosneb glükoosi jääkidest kiulise ehitusega, tugev ja painduv • koosnevad taimede rakukestad • taimtoidulistel loomadel on bakterid, mis aitavad tselluloosi seedida • suurim tarbija paberitööstus

20. 2. Rasvad • Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli (glütserooli) estrid rasvhape + glütserool = rasv + vesi • leidub peaaegu kõikides taim-ja loomorganismides • tähtis varuaine

Füüsikalised omadused: • värvuseta, lõhnata, maitseta • vett tõrjuvad (pikad süsinikahelad) • agregaatolek sõltub kaksiksideme olemasolust süsinikahelas (= vedel, - tahke) • madal sulamistemperatuur (kasuks praadimisel)ja kõrge keemistemperatuur • kõrge toiteväärtus Keemilised omadused: • hüdrolüüs (seedimisel) rasv + vesi = rasvhape +glütserool • hüdrogeenimine (liitumine H 2 -ga) vedelast rasvast tekib tahke rasv (nt taimeõlist margariin)

20. 3 Valgud Valk on looduslik polümeer, mis koosneb aminohapete jääkidest. Molekulmass üle 10000. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka aminorühma –NH 2. Üldvalem R-CH(NH 2)COOH Elusorganismis on erinevaid aminohappeid, millest valgud tekivad 20. Aminohapped on kindlas järjestuses.

Valgu leidumine looduses • Taimeseemnetes, • piimas, munas, • siseorganeis, • luudes, lihastes, nahas, • veres (hemoglobiin), • juustes, küüntes jne Valgud moodustavad poole inimkeha massist.

Valgu omadused Füüsikalised omadused kõiguvad laiades piirides. • olek: vedelad (muna), poolvedelad (lihaste valgud), tahked (küüned); • enamik laguneb kuumutamisel, valk kalgendub (elusorganismidel ohtlik üle 40º, enamik kõlbmatud 70º juures); • mõned on tundlikud hapete suhtes, valk kalgendub Keemilised omadused • hüdrolüüs aminohapeteks • reageerimine aluste ja hapetega

Valkude tähtsus Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid. organismi ülesehitusmaterjal, lihased, antikehad, ainete liikumine organismis, hormoonid, ensüümid (biokatalüsaatorid). . . Valku organism varuks ei kogu!

Taimed valmistavad valke ise. Loomad valmistavad valke aminohapetest, mis tekivad toidus olevatest valkudest.

20. 4. Piir orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite vahel. Selge piir puudub. Orgaaniline ühend: • sisaldab C • enamasti C-C või C-H sidet • molekulis on kovalentne side • enamasti suure molekulmassiga • reaktsioonid aeglased • põleb • 400 °C juures on enamik lagunenud.