Eluks olulised ssinikuhendid II valgud rasvad vitamiinid Katrin

Eluks olulised süsinikuühendid II valgud, rasvad, vitamiinid Katrin Soika Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/

Sisukord Meeldetuletus Valgud (vajalikkus, valkude rikkaid toiduaineid, aminohapetee jaotamine, valgu molekul, valkude omadused, katse: valgud, valgud meis (pilt 1, pilt 2)) Rasvad ( vajalikkus, rasvade rikkaid toiduaineid, rasvade jaotamine, pilt õli, rasva molekul (pilt 1, pilt 2), rasv mikroskoobist vaadatult, seebi tootmine, katse: õli lahustumine, lahustumise reegel) Vitamiinid (jaotamine, vitamiinide rohked toiduained II, toitained toidus, vitamiinide puudus) Rühmatöö: dieet Kodune ülesanne: informatsioon pakenditelt Kokkuvõtteks: ristsõna

Tuletame meelde toiduained (leib, piim) toitained http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/1/1 f/FD_1. jpg (erinevad molekulid) süsivesikud rasvad valgud

Valgud ehk proteiinid • vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, • paljud ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, • osalevad antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, • osalevad paljude ühendite transpordis, • annavad toiduenergiat: 1 g = 17, 2 k. J = 4 kcal, • valkudega on soovitatav katta 10– 15% päevasest toiduenergiast, • Valkude keskmine päevane vajadus on 80 g – 100 g.

Millistes toiduainetes on palju valke? NT: muna, liha, kala, teravili, kodujuust jne http: //office. microsoft. com/enus/images/results. aspx? qu=fish&ex=1#ai: MP 900405246|

VALK AMINOHAPPED (22 tükki) ASENDATAVAD AMINOHAPPED (14 tükki) ASENDAMATUD AMINOHAPPED (8 tükki) Organism võib sünteesida ise (on lihtsamad). Organism peab saama toiduga (keerulisemad) toodetakse taimede või bakterite poolt.

Valgu molekul Valkude molekulid on hiiglaslikud- neisse kuulub tuhandeid aatomeid. Aatomid moodustavad tohutu struktuuri. http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Myoglobin. png

Valkude omadused Valkude struktuur on väga ebapüsiv, sõltudes temperatuurist, keskkonna p. H-st. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad keemilised sidemed. http: //office. microsoft. com/enus/images/results. aspx? qu=egg&ex=1&ctt=1#a i: MP 900448624|

http: //office. microsoft. com/enus/images/results. aspx? qu=egg&ex=1#ai: MP 9 10221056|pn: PN 000064367|

Katse Töövahendid: Piim, muna, hape, katseklaasid. Töökäik: Pane katseklaasidesse 3 ml piima ja 1 ml munavalget. Lisa mõlemasse katseklaasi mõned tilgad hapet. Kirjelda, mida nägid! Põhjenda!

• Valgud on üldiselt väga erinevad. Erinevad on ahelate pikkused, aminohapete järjestused, keemilised sidemed, mittevalgulised täiendavad ained jne. http: //office. microsoft. com/enus/images/results. aspx? qu=muscle&ex=1&ctt=1#ai: MP 900425316| Müosiini leidub lihastes

http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons /d/d 9/Opossum_fur. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Wool. www. u sda. gov. jpg Valke leidub ka villas, küüntes, nahas. http: //office. microsoft. com/enus/images/results. aspx? qu=skin&ex =1&ctt=1#ai: MP 900411759|

Rasvad ehk lipiidid • põhiülesandeks on energia saamine ja säilitamine, • annavad toiduenergiat: 1 g rasva = 38, 9 k. J= 9 kcal, • on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks, soodustades samaaegselt nende imendumist, • võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest, • on vajalik suguhormoonide ning D-vitamiini sünteesiks organismis, • päevane rasva vajadus keskmiselt on 60 -100 g.

Millistes toiduainetes on palju rasvu? NT: või, õli, pekk jne http: //office. microsoft. com/en-us/

Rasvadel on erinev struktuur Rasv vedel tahke veeloomad hüljes vaal NB! Skeem on üldistav! taimed oliiv raps maismaaloomad lammas siga

Millise rasvaga võiks olla tegemist? http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Olive_oil_fro m_Oneglia. jpg

Rasva molekuli koositis rasvhape Glütserool rasvhape

Rasva molekul http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Trimyristin 3 D-vd. W. png

Rasv mikroskoobist vaadatuna

Rasvast saab valmistada seepi Seepi toodetakse rasvast ja seebikivist (Na. OH) nende segu kuumutamisel. Saaduseks on glütserool (propaan-1, 2, 3 -triool) ja seep. Naturaalne seep on http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Azul_e_Branc hallika värvusega. o. JPG

Seebi algne tootmine Vanasti toodeti seepi potasest (K 2 CO 3), mida saadi lehtpuutuhast ehk tuhalehelisest. K 2 CO 3 -st toodetakse KOH ning edasi kulgeb protsess sarnaselt Na. OH ehk seebikiviga.

Katse Töövahendid: Töövahendid Toiduõli, vesi, bensiin/heksaan, katseklaasid, korgid. Töökäik: Töökäik Vala kahte katseklaasi 2 ml toiduõli. Esimesse lisa 2 ml vett ja teise 2 ml bensiini. Sulge katseklaasid korgiga ning loksuta. Selgita, mida on näha? Põhjenda!

Lahustuvuse reegel Sarnane lahustab sarnast! Õlid ja rasv ei lahustu vees- nad lahustuvad orgaanilistes lahustites. Õlid, rasv ja bensiin on HÜDROFOOBSED Ehk vett kartvad ained.

Vitamiinide jaotamine Vitamiinid Vesilahustuvad Rasvlahustuvad Puuviljadest, juurviljadest Rasvast, õlidest C-vitamiin B-vitamiinid E-vitamiin D-vitamiin A-vitamiin

Vitamiinide rohked toiduained Nimeta C-vitamiini rohkeid toiduaineid! marjad, puu- ja köögiviljad, tsitruselised Nimeta B-vitamiinide rohkeid toiduaineid! Seemned (täisteratoidud), maks http: //office. microsoft. com/en-us/images/results. aspx? qu=seeds&ctt=1#ai: MP 900313736|mt: 2|; http: //office. microsoft. com/en-us/images/results. aspx? qu=lemon&ctt=1#ai: MP 900386727|mt: 2|

Nimeta E-vitamiini rohkeid toiduaineid. Taimsed õlid, pähklid, seemned Nimeta D-vitamiini rohkeid toiduaineid. Rasvane kala, muna, või, maks Nimeta A-vitamiini rohkeid toiduaineid. Maks, või, munarebu, kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad http: //office. microsoft. com/en-us/images/results. aspx? qu=carrot&ctt=1#ai: MP 900049619|mt: 2|; http: //office. microsoft. com/en-us/images/results. aspx? qu=nuts&ex=1&origin=FX 101741979#ai: MP 900403162|mt: 2| ; http: //office. microsoft. com/en-us/images/results. aspx? qu=fish&ctt=1#ai: MP 900405246|mt: 2|

Milliseid eluks vajalikke ained sisaldab järgmine toit? http: //office. microsoft. com/enus/images/results. aspx? qu=seeds&ctt=1#ai: MP 900442940|mt: 2|

Vitamiinide puudus põhjustab erinevaid raskeid haigusi Naha, küünte ja juuste halba taastumist, kahjustusi. Luude haigusi http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Scorbutic_gums. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Allergisches_Kontaktekzem_am_Fu%C 3%9 F. JPG http: //en. wikipedia. org/wiki/Rickets Igemete põletikkuhammaste väljalangemist

Ülesanne- mõtelge rühmas Moodustage kuni 4 õpilasest koosnev rühm. Mõtelge probleemi üle ning leidke lahendus: Juhani ema soovib langetada kaalu. Leidke: a) Millele peaks ta enne dieedi koostamist tähelepanu pöörama? Kust võiks ta leida abi? b) Milliste probleemidega võib ta tarbitavate toitainete piirangute tõttu kokku puutuda?

TABEL Rühm I II IV V VI VII soovitused Võimalikud probleemid

Kodune ülesanne Töövahendid: pakendid, millel on kirjas koostis: sink, juust, või, sai, leib, mahl. Töökäik: Püstita hüpotees, milline toiduaine sisaldab kõige rohkem sahhariide, valke või rasvu. Kontrolli hüpoteesi pakendil oleva info põhjal. Kirjuta, milliseid vitamiine võiks sisaldada see toiduaine. Vormistus: Töö vormista MSExcleis. Loo tabel kõikide vajalike andmetega. Tee võrdlevad diagrammid toiduainetes sisalduvate sahhariidide, valkude ning rasvade kohta. Valmis tööleht saada õpetaja e-mailile.

Täida tabel toiduaine Sink (nimi) Juust (nimi) Või (nimi) Leib (nimi) Sai (nimi) Mahl (nimi) Rasvu (g) Valke (g) Süsivesikuid vitamiinid (g)

Üldistav ristsõna http: //crosswordlabs. com/view/eluks-vajalikudtoitained

Kasutatud materjalid Pildid on võetud: http: //commons. wikimedia. org või http: //office. microsoft. com